À propos de la propriété intellectuelle Formation en propriété intellectuelle Respect de la propriété intellectuelle Sensibilisation à la propriété intellectuelle La propriété intellectuelle pour… Propriété intellectuelle et… Propriété intellectuelle et… Information relative aux brevets et à la technologie Information en matière de marques Information en matière de dessins et modèles industriels Information en matière d’indications géographiques Information en matière de protection des obtentions végétales (UPOV) Lois, traités et jugements dans le domaine de la propriété intellectuelle Ressources relatives à la propriété intellectuelle Rapports sur la propriété intellectuelle Protection des brevets Protection des marques Protection des dessins et modèles industriels Protection des indications géographiques Protection des obtentions végétales (UPOV) Règlement extrajudiciaire des litiges Solutions opérationnelles à l’intention des offices de propriété intellectuelle Paiement de services de propriété intellectuelle Décisions et négociations Coopération en matière de développement Appui à l’innovation Partenariats public-privé Outils et services en matière d’intelligence artificielle L’Organisation Travailler avec nous Responsabilité Brevets Marques Dessins et modèles industriels Indications géographiques Droit d’auteur Secrets d’affaires Académie de l’OMPI Ateliers et séminaires Application des droits de propriété intellectuelle WIPO ALERT Sensibilisation Journée mondiale de la propriété intellectuelle Magazine de l’OMPI Études de cas et exemples de réussite Actualités dans le domaine de la propriété intellectuelle Prix de l’OMPI Entreprises Universités Peuples autochtones Instances judiciaires Ressources génétiques, savoirs traditionnels et expressions culturelles traditionnelles Économie Financement Actifs incorporels Égalité des genres Santé mondiale Changement climatique Politique en matière de concurrence Objectifs de développement durable Technologies de pointe Applications mobiles Sport Tourisme PATENTSCOPE Analyse de brevets Classification internationale des brevets Programme ARDI – Recherche pour l’innovation Programme ASPI – Information spécialisée en matière de brevets Base de données mondiale sur les marques Madrid Monitor Base de données Article 6ter Express Classification de Nice Classification de Vienne Base de données mondiale sur les dessins et modèles Bulletin des dessins et modèles internationaux Base de données Hague Express Classification de Locarno Base de données Lisbon Express Base de données mondiale sur les marques relative aux indications géographiques Base de données PLUTO sur les variétés végétales Base de données GENIE Traités administrés par l’OMPI WIPO Lex – lois, traités et jugements en matière de propriété intellectuelle Normes de l’OMPI Statistiques de propriété intellectuelle WIPO Pearl (Terminologie) Publications de l’OMPI Profils nationaux Centre de connaissances de l’OMPI Série de rapports de l’OMPI consacrés aux tendances technologiques Indice mondial de l’innovation Rapport sur la propriété intellectuelle dans le monde PCT – Le système international des brevets ePCT Budapest – Le système international de dépôt des micro-organismes Madrid – Le système international des marques eMadrid Article 6ter (armoiries, drapeaux, emblèmes nationaux) La Haye – Le système international des dessins et modèles industriels eHague Lisbonne – Le système d’enregistrement international des indications géographiques eLisbon UPOV PRISMA UPOV e-PVP Administration UPOV e-PVP DUS Exchange Médiation Arbitrage Procédure d’expertise Litiges relatifs aux noms de domaine Accès centralisé aux résultats de la recherche et de l’examen (WIPO CASE) Service d’accès numérique aux documents de priorité (DAS) WIPO Pay Compte courant auprès de l’OMPI Assemblées de l’OMPI Comités permanents Calendrier des réunions WIPO Webcast Documents officiels de l’OMPI Plan d’action de l’OMPI pour le développement Assistance technique Institutions de formation en matière de propriété intellectuelle Mesures d’appui concernant la COVID-19 Stratégies nationales de propriété intellectuelle Assistance en matière d’élaboration des politiques et de formulation de la législation Pôle de coopération Centres d’appui à la technologie et à l’innovation (CATI) Transfert de technologie Programme d’aide aux inventeurs WIPO GREEN Initiative PAT-INFORMED de l’OMPI Consortium pour des livres accessibles L’OMPI pour les créateurs WIPO Translate Speech-to-Text Assistant de classification États membres Observateurs Directeur général Activités par unité administrative Bureaux extérieurs Avis de vacance d’emploi Achats Résultats et budget Rapports financiers Audit et supervision
Arabic English Spanish French Russian Chinese
Lois Traités Jugements Recherche par ressort juridique

Estonie

EE071

Retour

Eesti Rahvusringhäälingu seadus (RT I 2007, 10, 46)

 Eesti rahvusringhäälingu seadus

Eesti rahvusringhäälingu seadus

Vastu võetud 18. jaanuaril 2007. a

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi Rahvusringhääling) õigusliku

seisundi, eesmärgi, ülesanded, rahastamise ning juhtimise ja tegevuse korraldamise.

§ 2. Rahvusringhäälingu õiguslik seisund

(1) Rahvusringhääling on käesoleva seadusega asutatud avalik­õiguslik juriidiline isik.

(2) Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse ringhäälinguseaduses

ringhäälinguorganisatsiooni ning teistes õigusaktides Rahvusringhäälingu tegevuse kohta

sätestatut.

(3) Rahvusringhääling ei vaja oma tegevuseks ringhäälinguluba. Rahvusringhäälingule

käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud raadiosagedused ja ­kanalid

ning digitaaltelevisiooni­ ja raadioteenuste osutamiseks vajalikud parameetrid kinnitab

Sideameti ettepanekul Vabariigi Valitsus.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse

seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Rahvusringhäälingu sõltumatus

Rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja

edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest.

§ 4. Rahvusringhäälingu eesmärk

Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti

riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab

saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis:

1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut;

2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele,

mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist;

3) aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule;

4) aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule;

5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele;

6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise

vajadust;

7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit;

8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele;

9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.

§ 5. Rahvusringhäälingu ülesanded

(1) Käesoleva seaduse §­s 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidab

Rahvusringhääling järgmisi avalikke ülesandeid:

1) toodab vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi.

Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad.

Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema

maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatele;

2) teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks käesoleva

lõike punktis 1 nimetatud programmid ning saadete arhiivi;

3) Rahvusringhäälingu nõukogu loal toodab muid meediateenuseid ja levitab nendega

seotud tooteid;

4) salvestab eesti rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise sündmuse või teose ja

tagab nende salvestiste säilimise;

5) tagab oma audiovisuaalsete arhivaalide kättesaadavuse seaduses sätestatud

tingimustel. Arhiivi kasutamine tulunduslikuks tegevuseks toimub Rahvusringhäälingu

nõukogu kehtestatud korras;

6) levitab Eesti kultuuri ja ühiskonda tutvustavaid saateid ja meediateenuseid kogu

maailmas;

7) vahendab maailmakultuuri parimaid saavutusi;

8) edastab saateid, mis Rahvusringhäälingu võimaluste piires vastavad kõigi

rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste infovajadusele;

9) hoiab ja arendab Rahvusringhäälingu professionaalset loomingulist ning tehnilist

taset;

10) tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust

ohustavates olukordades;

11) kajastab oma uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi

võimalikult suurel määral.

(2) Rahvusringhääling täidab teisi käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest

tulenevaid avalikke ülesandeid.

(3) Rahvusringhääling korraldab oma programmide, saadete ja meediateenuste

tutvustamist ning väärtustab talle kuuluvaid kaubamärke.

§ 6. Rahvusringhäälingu programmid

(1) Programmid ja meediateenused peavad vastama Rahvusringhäälingu eesmärkidele ja

teenima avalikku huvi.

(2) Programmid peavad olema mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab

olema tasakaalustatud.

(3) Programmid ja meediateenused peavad kaasa aitama ühiskonnaliikmete ja ­rühmade

omavahelisele kommunikatsioonile ja ühiskonna sotsiaalsele sidususele ning kajastama

erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi.

(4) Rahvusringhäälingu uudistesaated peavad olema mitmekülgsed, tasakaalustatud,

sõltumatud ja korrektsed. Enne uudiste edastamist peab nende aluseks olevat informatsiooni

mõistliku hoolega kontrollima. Fakt ja kommentaar peavad olema uudistesaates selgelt

eristatud.

(5) Rahvusringhäälingu saated peavad olema poliitiliselt tasakaalustatud. Eriliselt tuleb

poliitilise tasakaalustatuse nõuet järgida Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Euroopa Parlamendi

ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiste puhul aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Selleks

annab Rahvusringhääling Vabariigi Presidendi valimiste puhul võrdsed võimalused kõigile

valimistel osalevatele kandidaatidele, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste puhul

võrdsed võimalused kõigile valimistel osalevatele erakondadele ja üksikkandidaatidele ning

kohalike omavalitsuste valimiste puhul, arvestades valimisliitude ja üksikkandidaatide

rohkust, loob võimalikult paljudele terviklikku programmi omavatele valimistel osalevatele

jõududele võimalused oma seisukohtade piisavaks selgitamiseks. Nii nagu kohalike

omavalitsuste valimiste puhul luuakse võrdsed tingimused ka rahvahääletuse korral.

Rahvusringhäälingu programmides valimiste kajastamise reeglid kinnitab Rahvusringhäälingu

nõukogu ja need avalikustatakse hiljemalt nädal pärast valimiste väljakuulutamise päeva.

§ 7. Rahvusringhäälingu eelarve

(1) Rahvusringhäälingu juhatus koostab enne järgmise majandusaasta algust või hiljemalt

kaks nädalat pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus eelarve, milles märgitakse kõik

järgmise majandusaasta tulud, kulud ja finantseerimistehingud.

(2) Eelarve koostatakse tekkepõhiselt ning sellele lisatakse rahavoogude plaan

majandusaastaks ja sellele järgnevaks neljaks aastaks.

(3) Rahvusringhäälingu eelarve kinnitab Rahvusringhäälingu nõukogu. Kuni eelarve

kinnitamiseni ei tohi Rahvusringhäälingu kulud ühe kalendrikuu jooksul ületada eelmise aasta

sama kalendrikuu summat.

(4) Eelarve täitmise aruanne poolaasta kohta ning auditeeritud majandusaasta aruanne

avalikustatakse Rahvusringhäälingu veebilehel hiljemalt nende koostamisele järgneva kuu

lõpuks.

(5) Rahvusringhäälingu tulud on:

1) iga­aastane eraldis riigieelarvest;

2) tulud oma saadete ja meediateenuste ülekande­ ja levitamisõiguse müügist;

3) tulud arhiivimaterjalide kasutada andmisest tulunduslikuks tegevuseks;

4) tulud Rahvusringhäälingu vara müügist;

5) kingitused ja annetused, mis ei ole käsitatavad sponsorlusest saadava toetusena;

6) intressid ja muud finantstulud;

7) Rahvusringhäälingu toodete ja teenuste müügi tulud, mis ei ole vastuolus

Rahvusringhäälingu eesmärkidega;

8) sihtotstarbelised projektitoetused;

9) muud Rahvusringhäälingu tegevusest saadud tulud, mis ei ole vastuolus

Rahvusringhäälingu eesmärkidega ja mille on heaks kiitnud Rahvusringhäälingu nõukogu.

(6) Rahvusringhäälingu nõukogu võib majandusaasta jooksul vastu võtta

Rahvusringhäälingu lisaeelarve, tasakaalustatult suurendades või vähendades

Rahvusringhäälingu tulusid ja kulusid.

(7) Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitab Rahvusringhäälingule tehtavate annetuste ning

sihtotstarbeliste projektitoetuste arvelevõtmise ja avalikustamise korra. Juhul kui

avalikustamine toimub Rahvusringhäälingu programmides, tohib teave projekti toetajate ja

annetajate kohta sisaldada ainult toetaja või annetaja nime.

§ 8. Rahvusringhäälingu vara ja kohustused

(1) Rahvusringhääling valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesoleva seaduse alusel

kehtestatud korras oma ülesannete täitmiseks.

(2) Rahvusringhäälingul ei ole õigust:

1) olla äriühingu ja mittetulundusühingu asutaja ning äriühingu osanik ega aktsionär;

2) tagada oma varaga teise isiku kohustusi;

3) tagada oma kohustusi kogu oma kinnis­ või vallasvaraga või osaga sellest, mis ületab

50 protsenti kogu kinnis­ või vallasvara bilansilisest väärtusest;

4) võõrandada oma vara tasuta või tasu eest, mis on väiksem selle vara harilikust

väärtusest, teha sponsor­ ja muid rahalisi annetusi ega anda laenu.

(3) Rahvusringhäälingul on keelatud võtta kohustusi, kui tehingu tagajärjel on

kavandatavad tagasimaksed ja intressimaksed kas või ühel aastal suuremad kui 20 protsenti

Rahvusringhäälingu aastatuludest.

(4) Rahvusringhäälingu võetud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada 25 aastat.

§ 9. Arengukava

(1) Igal majandusaastal koostab Rahvusringhäälingu juhatus arengukava nii, et see hõlmab

järgmist majandusaastat ja sellele järgnevat kolme majandusaastat.

(2) Arengukavas esitatakse Rahvusringhäälingu vastava majandusaasta arengukavatsused,

nende täitmiseks püstitatavad ülesanded ja põhjendused ning eelarvestrateegia

arengukavatsuste täitmiseks. Muu hulgas tuuakse välja:

1) majandusaastal edastatava programmi struktuur ja selle koostamise kaalutlused;

2) põhjendus, kuidas valitud programmide struktuur aitab täita Rahvusringhäälingu

ülesandeid;

3) meediateenuste arendamise eesmärgid ja põhjendused;

4) koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega;

5) majandusaastaks kavandatava eelarve kasutamise põhimõtted püstitatud eesmärkide

saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

(3) Rahvusringhäälingu juhatus esitab arengukava projekti Rahvusringhäälingu nõukogule

kinnitamiseks hiljemalt üksteist kuud enne majandusaasta algust. Rahvusringhäälingu

nõukogu kinnitab arengukava hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Juhul kui arengukava ei

kinnitata ettenähtud tähtajaks, loetakse järgmise aasta arengukavaks eelmisel aastal koostatud

arengukava.

(4) Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitatud arengukava edastatakse

Kultuuriministeeriumi kaudu Rahandusministeeriumile. Arengukavast lähtuvate

eelarvetaotluste üle Rahandusministeeriumiga peetavates läbirääkimistes esindab

Rahvusringhäälingut Rahvusringhäälingu nõukogu.

(5) Arengukava avaldatakse Rahvusringhäälingu veebilehel.

§ 10. Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

(1) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamiseks riigieelarvest

sõlmitakse haldusleping Rahvusringhäälingu ja Kultuuriministeeriumi vahel.

(2) Lepingus märgitakse:

1) käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 toodud andmed;

2) avalike ülesannete täitmiseks vajaliku riigieelarvest eraldatava toetuse suurus

jooksvaks majandusaastaks;

3) riigieelarvest eraldatava toetuse suuruse muutmise tingimused ja kord;

4) lepingupooled, nende esindajad ja lepingupoolte esindajate esindusõigus;

5) lepingu sõlmimise aeg ja koht;

6) lepingu jõustumine ja kehtivusaeg;

7) lepingu muutmise tingimused ja kord;

8) lepingu lõpetamise tingimused ja kord;

9) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus;

10) lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks;

11) lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord;

12) lepingu täitmise aruannete esitamise kord, sealhulgas sätestatakse teabe

mitteesitamisega või eksitava teabe esitamisega seotud sanktsioonid;

13) lepingupoolte andmed (postiaadress, registrikood, arvelduskonto number).

(3) Leping asendab jooksva aasta riigieelarve seaduse alusel Vabariigi Valitsuse

kehtestatud korras iga­aastaselt sõlmitavat riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingut.

(4) Rahvusringhäälingu nõukogu poolt heakskiidetud lepingu projekti esitab

Rahvusringhäälingu juhatus Kultuuriministeeriumile hiljemalt jooksva aasta 15. veebruariks.

(5) Vabariigi Valitsus annab koos riigi eelarvestrateegia heakskiitmisega

kultuuriministrile volitused lepingu sõlmimiseks. Lepingule kirjutavad alla kultuuriminister ja

Rahvusringhäälingu juhatuse esimees.

(6) Kui lepingus sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse maht muutub pärast riigi

eelarvestrateegia heakskiitmist ja pärast riigieelarve vastuvõtmist või muutub see

lisaeelarvega või riigieelarve muutmisega, tehakse vastavad muudatused lepingus ettenähtud

tingimustel ja korras.

(7) Leping avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu veebilehel ühe

nädala jooksul lepingu allkirjastamisest arvates.

§ 11. Reklaam, otsepakkumine ja sponsorlus Rahvusringhäälingus

(1) Rahvusringhääling ei edasta reklaami ja otsepakkumist ega võta vastu sponsorlusest

saadavat toetust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

(2) Rahvusringhäälingu nõukogu võib erandkorras lubada reklaami või sponsorteabe

edastamist Rahvusringhäälingu saadetes või meediateenustes, kui:

1) see kaasneb rahvusvahelise suursündmuse ülekandeõigusega, mis omandatakse EBU

(Euroopa Ringhäälinguliit – European Broadcasting Union) vahendusel, või

2) see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi

suursündmuse ülekandeõigusega.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülekandeõigusest ei tulene teisiti, sisaldab

raadioprogrammides edastatavate ürituste ja sündmuste ülekandeõigusega kaasnev teave

sponsorite kohta sponsori nime ilma helitaustata ja televisiooniprogrammides sponsori nime

ilma logo või kaubamärgita.

(4) Rahvusringhääling võib juhatuse kehtestatud korras edastada tasuta teateid

mittetulundusliku iseloomuga avalike ürituste ja sündmuste kohta või kutsuda üles teatud

käitumisele, kui see on avalikes huvides.

(5) Rahvusringhääling ei või olla sponsor ega annetaja.

(6) Rahvusringhääling võib tutvustada ennast, samuti oma programme ja saateid ning

nendest tulenevaid tooteid.

§ 12. Mõjude analüüs

(1) Koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule mõjude

analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele

ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega.

(2) Mõjude analüüs on järgmise majandusaasta arengukava lisa.

2. peatükk

Rahvusringhäälingu juhtimine

§ 13. Rahvusringhäälingu nõukogu

Rahvusringhäälingu nõukogu (edaspidi nõukogu) on Rahvusringhäälingu kõrgeim

juhtimisorgan. Nõukogu planeerib Rahvusringhäälingu tegevust, korraldab

Rahvusringhäälingu juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu esitab

Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest üks kord aastas.

§ 14. Nõukogu moodustamine

(1) Nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna

tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu:

1) ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni.

Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed

nõukogusse Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni;

2) neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate

hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

(2) Nõukogusse nimetamiseks on vajalik nimetatava isiku kirjalik nõusolek.

§ 15. Nõukogu liige

(1) Nõukogu liige ei või olla:

1) Rahvusringhäälingu juhatuse liige, prokurist ega audiitor;

2) ringhäälinguorganisatsiooni juhtorgani liige;

3) füüsilisest isikust ettevõtja ringhäälinguorganisatsiooni tähenduses;

4) lepingulistes suhetes mis tahes ringhäälinguorganisatsiooniga;

5) ringhäälinguorganisatsiooni osanik, aktsionär ega liige;

6) Vabariigi Valitsuse liige.

(2) Nõukogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt:

1) tema tagasiastumisel;

2) Riigikogu poolt tagasikutsumisel;

3) tema lahkumisel või väljaarvamisel Riigikogu fraktsioonist;

4) muul seadusest tuleneval alusel.

(3) Nõukogu liige astub tagasi omal soovil või ta kutsutakse tagasi käesolevas seaduses

sätestatud tingimustele mittevastavuse tekkimisel või kui ta on püsivalt võimetu täitma oma

ülesandeid. Riigikogu teeb otsuse nõukogu liikme tagasiastumise või tagasikutsumise kohta

Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul.

(4) Nõukogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise korral nimetab Riigikogu kolme

töönädala jooksul nõukogu liikme volituste lõppemisest arvates Riigikogu kultuurikomisjoni

ettepanekul uue liikme.

§ 16. Nõukogu esimees

(1) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe. Nõukogu esimees valitakse

nõukogu koosseisu häälteenamusega. Nõukogu esimehe võib nõukogu tagasi kutsuda oma

koosseisu häälteenamusega. Nõukogu määrab kindlaks esimehe asendamise korra.

(2) Nõukogu esimees korraldab nõukogu tööd, esindab nõukogu ja käesolevas seaduses

sätestatud juhtudel Rahvusringhäälingut ning täidab teisi talle õigusaktidega pandud

kohustusi.

§ 17. Nõukogu koosolek

(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord

kahe kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt viis tööpäeva.

(2) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor

või eetikanõunik. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul taotluse saamisest

arvates, on nõukogu liikmel, juhatusel, audiitoril või eetikanõunikul õigus koosolek ise kokku

kutsuda.

(3) Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu koosoleku

päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja päevakorda

võtmise otsuse poolt on vähemalt kolm neljandikku nõukogu liikmetest.

(4) Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige

ega kolmas isik.

(5) Koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud

nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta

kinnitab oma allkirjaga.

(6) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa enam kui pool nõukogu

liikmeist, sealhulgas esimees või teda asendav nõukogu liige.

(7) Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud

otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu

liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

§ 18. Nõukogu otsus

(1) Nõukogu võtab otsuseid vastu oma koosseisu häälteenamusega, kui käesolev seadus ei

sätesta teisiti.

(2) Nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse tema ja Rahvusringhäälingu

vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja

Rahvusringhäälingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust

tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus Rahvusringhäälingu huvidega.

(3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liige ei tohi jääda erapooletuks ega jätta

hääletamata. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustavaks nõukogu esimehe või nõukogu

esimeest asendava nõukogu liikme hääl.

(4) Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma

hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(5) Nõukogu otsused avaldatakse Rahvusringhäälingu veebilehel.

§ 19. Nõukogu otsuse vastuvõtmine ilma koosolekut kokku kutsumata

(1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui

sellega on nõus kõik nõukogu liikmed.

(2) Nõukogu esimees saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu

kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige esitab selle kohta

oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse

poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

(3) Kui otsus tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui

selle poolt antakse üle poole nõukogu liikmete häältest ja seaduses ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet.

(4) Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli

asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele.

Hääletusprotokolli kantakse:

1) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud

nõukogu liikmete nimed;

2) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad on

hääletusprotokolli lahutamatu lisa.

(6) Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse

vormistada ka nõukogu liikmeid teavitamata ja hääletusprotokollita. Otsusesse märgitakse

nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.

§ 20. Nõukogu tegevuskulud ja nõukogu liikmete töö tasustamine

(1) Nõukogu tegevuskulud kaetakse Rahvusringhäälingu eelarvest. Nõukogu tööks

vajalikud tingimused ja vahendid tagab juhatus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahenditest makstakse nõukogu liikmetele

tasu kahe kuupalga alammäära ulatuses kuus, nõukogu esimehele kolme kuupalga alammäära

ulatuses kuus.

§ 21. Nõukogu pädevus

(1) Nõukogu ainupädevusse kuulub:

1) Rahvusringhäälingu eelarve kinnitamine ja täitmise järelevalve;

2) Rahvusringhäälingu siseauditi eeskirja ja siseaudiitori tööplaani kinnitamine;

3) Rahvusringhäälingu vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

4) Rahvusringhäälingu eelarve täitmise poolaasta aruande ja majandusaasta aruande

kinnitamine;

5) Rahvusringhäälingu struktuuri kindlaksmääramine;

6) Rahvusringhäälingu programmide arvu suurendamine;

7) käesoleva seaduse §­des 4 ja 5 loetletud Rahvusringhäälingu eesmärkide ja ülesannete

täitmise järelevalve.

(2) Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik Rahvusringhäälingu nimel niisuguse tehingu

tegemiseks, mis väljub igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks,

millega kaasneb:

1) kinnisasja võõrandamine või koormamine;

2) registrisse kantud vallasasja, mille väärtus on suurem kui 1 000 000 (üks miljon)

krooni, võõrandamine või koormamine;

3) laenu või muu võlakohustuse võtmine summas, mis on suurem kui 1 000 000 (üks

miljon) krooni;

4) investeeringu tegemine, mis ületab selleks majandusaastaks ettenähtud investeeringute

summa;

5) sihtasutuse asutamine või mittetulundusühingu liikmeks astumine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelnev nõusolek ei ole vajalik, kui tehingu

tegemisega viivitamine tooks Rahvusringhäälingule kaasa olulise kahju.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangud ei kehti kolmanda isiku suhtes.

(5) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide Rahvusringhäälingu

dokumentidega, samuti kontrollida Rahvusringhäälingu raamatupidamise õigsust,

Rahvusringhäälingu vara olemasolu ja Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust seadusele.

Nõukogu liikmed võivad nõuda aruannete ja dokumentide ärakirju, kui nõukogu ei otsusta

teisiti.

(6) Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Rahvusringhäälingu tegevuse kohta ja

nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist.

(7) Nõukogu otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise ja määrab tehingu tingimused,

samuti õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse

pidamiseks määrab nõukogu Rahvusringhäälingu esindaja.

(8) Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused.

§ 22. Nõukogu liikme vastutus

(1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma Rahvusringhäälingule lojaalselt ja nõukogu

liikmele vajaliku hoolega.

(2) Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju

Rahvusringhäälingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige

vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud hoolsusega, või kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse

vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.

(3) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

§ 23. Rahvusringhäälingu juhatus

(1) Rahvusringhäälingu juhatus (edaspidi juhatus) on Rahvusringhäälingu juhtimisorgan,

kes esindab ja juhib Rahvusringhäälingut.

(2) Juhatus peab juhtimisel lähtuma nõukogu kinnitatud eelarvest, arengukavast ja teistest

strateegilistest dokumentidest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse

raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

(3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate

Rahvusringhäälingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe

Rahvusringhäälingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest

Rahvusringhäälingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus esitab

nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Juhatus korraldab Rahvusringhäälingu raamatupidamist.

(5) Juhatuse tegevust korraldab juhatuse esimees.

§ 24. Juhatuse liikmed

(1) Juhatusse kuuluvad juhatuse esimees ja neli juhatuse liiget.

(2) Juhatuse liige peab olema vähemalt 21­aastane teovõimeline füüsiline isik.

(3) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

(4) Juhatuse liige ei või olla:

1) isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §­le 49 kohaldanud juhatuse

liikmena tegutsemise keeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal,

millel tegutseb Rahvusringhääling, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või

kohtulahendi alusel;

2) isik, kes on lepingulistes suhetes eraõigusliku ringhäälinguorganisatsiooniga;

3) isik, kes on mõne teise ringhäälinguorganisatsiooni juhtorgani liige, audiitor, olulist

osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav

isik;

4) füüsilisest isikust ettevõtja ringhäälinguorganisatsiooni tähenduses;

5) Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liige;

6) Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige.

§ 25. Juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine

(1) Juhatuse nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme nimetamiseks on vajalik

tema nõusolek.

(2) Nõukogu nimetab juhatuse esimehe oma koosseisu kahekolmandikulise

häälteenamusega. Neli juhatuse liiget nimetatakse juhatuse esimehe ettepanekul.

(3) Juhatus nimetatakse viieks aastaks.

(4) Nõukogu saab juhatuse esimehe oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega

tagasi kutsuda järgmistel asjaoludel:

1) süüdimõistva kohtuotsuse alusel;

2) raskete juhtimisvigade ilmnemisel;

3) pikaajalise töövõimetuse korral;

4) käesoleva seaduse raskel rikkumisel;

5) muude käesolevast seadusest tulenevate aluste olemasolul.

(5) Juhatuse liikme, kes ei ole juhatuse esimees, võib nõukogu tagasi kutsuda juhatuse

esimehe ettepanekul või käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud asjaolude esinemisel.

(6) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest

nõukogule.

(7) Rahvusringhäälingu juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja

kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

§ 26. Juhatuse esindusõigus

(1) Rahvusringhäälingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

(2) Rahvusringhäälingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei

nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse Rahvusringhäälinguga

igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.

§ 27. Juhatuse liikme tasu

(1) Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu

otsusega.

(2) Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse

määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele tehtavate

maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega.

(3) Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Tasu suurus peab olema põhjendatud ega või majandusaasta jooksul kokku ületada juhatuse

liikme nelja kuu tasu.

(4) Juhatuse liikmele võib nõukogu otsusel maksta lahkumishüvitist, kui juhatuse liige

kutsutakse tagasi enne käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud tähtaja lõppu. Hüvitise

suurus kokku ei või ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Hüvitist ei maksta, kui juhatuse

liige kutsutakse tagasi raske juhtimisvea ilmnemise tõttu või käesoleva seaduse või muu

õigusakti rikkumise tõttu.

§ 28. Juhatuse liikme vastutus

(1) Juhatuse liige peab oma kohustuste täitmisel tegutsema Rahvusringhäälingule

lojaalselt ja vajaliku hoolsusega. Juhatuse liige peab tegutsema Rahvusringhäälingu jaoks

parima kasuga ja ära hoidma kahju tekkimise Rahvusringhäälingu varale ning toimima

üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

(2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju

Rahvusringhäälingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige

vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud hoolsusega.

(3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

3. peatükk

Nõukoda, sisekontroll, eetikanõunik ning riiklik järelevalve

§ 29. Ühiskondlik nõukoda

(1) Ühiskondliku nõukoja ülesanne on nõustada juhatust:

1) saadete ja teiste meediatoodete sisuga ja programmi struktuuriga seotud küsimustes;

2) Rahvusringhäälingu arengukava projekti koostamisel.

(2) Ühiskondlikus nõukojas on 9 kuni 15 liiget, kes nimetatakse juhatuse ettepanekul

nõukogu otsusega kuni viieks aastaks. Ühiskondliku nõukoja liikme nimetamiseks on vajalik

tema nõusolek.

(3) Ühiskondliku nõukoja liikmete nimetamisel tuleb lähtuda ühiskonna huvigruppide ja

eluvaldkondade esindatusest.

(4) Ühiskondliku nõukoja liikmele nõukotta kuulumisega kaasnevate kulutuste hüvitamise

korra ja ühiskondliku nõukoja kodukorra kinnitab juhatus.

§ 30. Sisekontrolli süsteem ja siseaudit

(1) Rahvusringhäälingu sisekontrolli süsteem hõlmab kõiki juhtimis­ ja tegevustasandeid

ning see peab tagama Rahvusringhäälingu tegevuse otstarbekuse, eesmärgipärasuse ja

õigusaktidele vastavuse.

(2) Juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule ning pärast nõukogult nõusoleku

saamist sõlmib siseaudiitoriga töölepingu.

(3) Rahvusringhäälingu siseauditi eest vastutab siseaudiitor. Vajaduse korral võib juhatus

luua vastava struktuuriüksuse siseaudiitori juhtimisel.

(4) Siseauditi käigus hinnatakse:

1) Rahvusringhäälingu sisekontrollisüsteemi toimimist ja selle tõhusust;

2) juhtimismeetmete seaduslikkust, otstarbekust ja tõhusust;

3) vara kasutamise otstarbekust;

4) dokumenteerimise piisavust Rahvusringhäälingu õiguspärase tegevuse tagamiseks;

5) Riigikontrolli ja audiitori ettepanekute täitmist.

(5) Siseaudiitoril on õigus tutvuda Rahvusringhäälingu kõigi dokumentidega ning saada

suulisi ja kirjalikke selgitusi nõukogult, juhatuselt, ühiskondlikult nõukojalt, eetikanõunikult

ja töötajatelt.

(6) Siseaudiitor raporteerib jooksvalt juhatusele ning vajaduse korral pöördub otse

nõukogu poole.

(7) Siseaudiitor annab nõukogule aru oma tööplaani täitmisest kaks korda aastas ning teeb

jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimiseks vajalike abinõude

kohta.

(8) Siseaudiitor peab viivitamata teatama juhatuse esimehele ja nõukogu esimehele

asjaoludest, mis viitavad õigusaktide rikkumisele või võivad kahjustada Rahvusringhäälingu

vara või mainet.

(9) Nõukogul on õigus anda siseaudiitorile erakorralisi kontrollimisülesandeid.

§ 31. Eetikanõunik

(1) Eetikanõunik jälgib Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse­

eetikale ja tavadele, vaatab läbi Rahvusringhäälingu saate või programmi sisu kohta esitatud

vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi tasakaalustatust.

(2) Eetikanõuniku nimetab juhatus nõukogu nõusolekul. Eetikanõuniku ettepanekul

otsustab juhatus eetikanõukogu loomise.

(3) Eetikanõuniku saab ametist vabastada ainult nõukogu nõusolekul.

(4) Eetikanõuniku ja eetikanõukogu töötajate töötasu otsustab juhatus.

(5) Eetikanõunik annab nõukogule oma tegevusest aru kaks korda aastas ning teeb

juhatusele ja nõukogule jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade

vältimiseks.

(6) Eetikanõuniku otsused ja ettepanekud on juhatusele täitmiseks soovituslikud, kuid

nende mittetäitmist peab juhatus põhjendama.

§ 32. Aruandlus

(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

(2) Juhatus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanded kinnitamiseks

nõukogule nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Enne käesoleva paragrahvi

lõikes 1 ettenähtud raamatupidamise aastaaruande esitamist nõukogule kinnitamiseks esitab

juhatus aruande audiitorile kontrollimiseks.

§ 33. Aruannete avalikustamine

Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne

avaldatakse Riigi Teataja Lisas ning Rahvusringhäälingu veebilehel.

§ 34. Riiklik järelevalve

(1) Majanduskontrolli Rahvusringhäälingu tegevuse üle teostab Riigikontroll vastavalt

riigikontrolli seadusele.

(2) Sideamet teostab järelevalvet elektroonilise side seaduse täitmise üle elektroonilise

side seaduses sätestatud korras.

(3) Kultuuriministeerium teostab järelevalvet ringhäälinguseaduse §­des 41, 8, 9, 11 ja 13

ning käesoleva seaduse §­des 10 ja 11 sätestatud nõuete täitmise üle.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelevalve teostamise õigus on

kultuuriministri määratud ametnikel (edaspidi järelevalve teostaja). Kultuuriministeeriumil on

õigus kaasata järelevalve teostamisele eksperte.

(5) Järelevalve teostajal on õigus:

1) tutvuda Rahvusringhäälingu käsutuses olevate andmete ja dokumentidega, mille alusel

on võimalik kindlaks teha võimaliku rikkumisega seotud olulised asjaolud;

2) teha ettekirjutus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ringhäälinguseaduse nõuete

rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.

(6) Ettekirjutuses märgitakse:

1) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega vastava õigusakti sättele;

2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

3) nõue rikkumine lõpetada või rikkumisega tekitatud tagajärg kõrvaldada;

4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

5) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;

6) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

(7) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000

krooni.

§ 35. Audiitor

(1) Nõukogu nimetab Rahvusringhäälingu tegevuse kontrollimiseks ning majandusaasta

aruande õigsusele hinnangu andmiseks audiitori.

(2) Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrollimiseks või teatud tähtajaks.

(3) Audiitor ei või olla Rahvusringhäälingu nõukogu või juhatuse liige ega

Rahvusringhäälingu töötaja.

§ 36. Eriõigus

Rahvusringhäälingul on õigus nõusolekut küsimata ja tasu maksmata edastada uudistesaates

kuni 90­sekundiline lõik mõne teise Eestis tegutseva ringhäälinguorganisatsiooni edastatud

saatest.

§ 37. Sundkoopia loovutamine

(1) Rahvusringhäälingu ettekirjutusel loovutab iga Eestis välja antud ringhäälinguloa

alusel tegutsev ringhäälinguorganisatsioon Rahvusringhäälingule koopia salvestusest

(edaspidi sundkoopia). Sundkoopia valmistamisega kaasnevad kulud kannab loovutaja.

(2) Rahvusringhääling nõuab 20 päeva jooksul saate edastamisest arvates ettekirjutusega

sundkoopia loovutamist, kui salvestus sisaldab eesti rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt

olulisi sündmusi või teoseid ja Rahvusringhäälingul puudub salvestus sellisest sündmusest või

teosest.

(3) Rahvusringhäälingule loovutatud sundkoopia on arhivaal.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib

rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha

ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 38. Saadete salvestamise kohustus

(1) Rahvusringhääling salvestab kõik edastatud saated.

(2) Saadete salvestusi säilitatakse vähemalt 30 päeva saadete edastamise hetkest arvates.

(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist hinnatakse, kas

saate salvestust tuleb säilitada teatud tähtaja jooksul või alatiselt. Saate salvestuse säilitamise

hindamiseks moodustab juhatus komisjoni, kes lähtub hindamisel Rahvusarhiiviga

kooskõlastatud ja nõukogu kinnitatud juhendist.

(4) Kui saate sisu kohta esitatakse vastulause või vaidlustatakse selle sisu enne käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, säilitatakse saate salvestust vastulause

edastamiseni Rahvusringhäälingu programmis või vaidluse lõpliku lahendamiseni.

(5) Rahvusringhääling tagab kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestuste alatise

säilitamise.

(6) Saate salvestus, mida säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, on

arhivaal arhiiviseaduse tähenduses. Juhul kui arhivaalid antakse üle avalikule arhiivile,

tehakse seada tasuta.

§ 39. Saadete salvestustega tutvumise õigus ja vastulause esitamine

(1) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 nimetatud aja jooksul on igaühel võimalik saate

salvestusega tutvuda.

(2) Vajaduse korral väljastab Rahvusringhääling avaldajale saate salvestuse koopia.

Koopia tegemise kulud kannab avaldaja.

(3) Igaühel on õigus esitada 30 päeva jooksul saate edastamisest arvates vastulause

Rahvusringhäälingu saates esitatud väidete kohta.

(4) Vastulause vaatab esimesena läbi vastulause objektiks oleva saate vastutav toimetaja,

kes otsustab vastulause edastamise. Juhul kui vastutav toimetaja otsustab vastulause jätta

edastamata, teavitab ta sellest eetikanõunikku ja esitab vastulause koos omapoolse selgitusega

otsustamiseks juhatusele. Eetikanõunik koostab juhatusele vastulause esitamise otsuse

tegemiseks põhjendatud arvamuse.

(5) Rahvusringhääling edastab vastulause või teeb otsuse vastulause edastamata jätmise

kohta viivituseta, kuid vähemalt 30 päeva jooksul vastulause edastamise taotluse saamisest

arvates.

4. peatükk

Rakendussätted

§ 40. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni lõpetamine ja Rahvusringhäälingu asutamine

(1) Avalik­õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio

ühendatakse käesoleva seaduse alusel, asutades avalik­õigusliku juriidilise isiku Eesti

Rahvusringhääling, mis on Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio õigusjärglane. Eesti Televisioon

ja Eesti Raadio loetakse lõppenuks Rahvusringhäälingu asutamisest arvates.

(2) Riigikogu nimetab Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed hiljemalt 2007. aasta 1.

maiks. Sellel ajal ametis olevate ringhäälingunõukogu liikmete volitused lõpevad

Rahvusringhäälingu nõukogu ametisse nimetamisega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ametisse nimetatud nõukogu nimetab

Rahvusringhäälingu juhatuse liikmed hiljemalt 2007. aasta 1. juuniks. Eesti Raadio ja Eesti

Televisiooni juhatuse liikmete volitused lõpevad Rahvusringhäälingu juhatuse ametisse

nimetamisega. Kui Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhatuse liikmeid ei nimetata

Rahvusringhäälingu juhatuse liikmeteks, makstakse neile volituste lõppemisel hüvitist, juhul

kui hüvitise maksmine tuleneb nendega sõlmitud lepingutest.

(4) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni varad ja kohustused lähevad üle

Rahvusringhäälingule Rahvusringhäälingu asutamisest arvates. Eesti Raadio ja Eesti

Televisiooni varade ja kohustuste kohta koostatakse auditeeritud lõppbilansid 2007. aasta 31.

mai seisuga hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.

§ 41. Võlausaldajate kaitse

(1) Viivitamata pärast käesoleva seaduse jõustumist esitab Rahvusringhääling väljaandes

Ametlikud Teadaanded avaldamiseks teadaande, milles teatatakse Eesti Raadio ja Eesti

Televisiooni võlausaldajatele Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühendamisest ning

võimalusest esitada Rahvusringhäälingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul

teadaande avaldamisest arvates.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadaande avaldamisest arvates kuue kuu

jooksul peab Rahvusringhääling tagama võlausaldaja esitatud nõude, kui võlausaldaja ei saa

nõuda nõude rahuldamist ja põhistab, et ühendamine võib ohustada selle nõude täitmist.

§ 42. Ringhäälinguseaduse muutmine

Ringhäälinguseaduse (RT I 1994, 42, 680; 2007, 3, 12) § 1 lõike 1 punkt 3 ja 5. peatükk

tunnistatakse kehtetuks.

§ 43. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. juunil.

(2) Käesoleva seaduse § 40 jõustub üldises korras.