Eesti rahvusringhäälingu seadus
Vastu võetud 18. jaanuaril 2007. a
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus sätestab Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi Rahvusringhääling) õigusliku
seisundi, eesmärgi, ülesanded, rahastamise ning juhtimise ja tegevuse korraldamise.
§ 2. Rahvusringhäälingu õiguslik seisund
(1) Rahvusringhääling on käesoleva seadusega asutatud avalikõiguslik juriidiline isik.
(2) Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse ringhäälinguseaduses
ringhäälinguorganisatsiooni ning teistes õigusaktides Rahvusringhäälingu tegevuse kohta
sätestatut.
(3) Rahvusringhääling ei vaja oma tegevuseks ringhäälinguluba. Rahvusringhäälingule
käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud raadiosagedused ja kanalid
ning digitaaltelevisiooni ja raadioteenuste osutamiseks vajalikud parameetrid kinnitab
Sideameti ettepanekul Vabariigi Valitsus.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 3. Rahvusringhäälingu sõltumatus
Rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja
edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest.
§ 4. Rahvusringhäälingu eesmärk
Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti
riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab
saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis:
1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut;
2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele,
mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist;
3) aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule;
4) aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule;
5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele;
6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise
vajadust;
7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit;
8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele;
9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.
§ 5. Rahvusringhäälingu ülesanded
(1) Käesoleva seaduse §s 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidab
Rahvusringhääling järgmisi avalikke ülesandeid:
1) toodab vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi.
Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad.
Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema
maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatele;
2) teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks käesoleva
lõike punktis 1 nimetatud programmid ning saadete arhiivi;
3) Rahvusringhäälingu nõukogu loal toodab muid meediateenuseid ja levitab nendega
seotud tooteid;
4) salvestab eesti rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise sündmuse või teose ja
tagab nende salvestiste säilimise;
5) tagab oma audiovisuaalsete arhivaalide kättesaadavuse seaduses sätestatud
tingimustel. Arhiivi kasutamine tulunduslikuks tegevuseks toimub Rahvusringhäälingu
nõukogu kehtestatud korras;
6) levitab Eesti kultuuri ja ühiskonda tutvustavaid saateid ja meediateenuseid kogu
maailmas;
7) vahendab maailmakultuuri parimaid saavutusi;
8) edastab saateid, mis Rahvusringhäälingu võimaluste piires vastavad kõigi
rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste infovajadusele;
9) hoiab ja arendab Rahvusringhäälingu professionaalset loomingulist ning tehnilist
taset;
10) tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust
ohustavates olukordades;
11) kajastab oma uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi
võimalikult suurel määral.
(2) Rahvusringhääling täidab teisi käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest
tulenevaid avalikke ülesandeid.
(3) Rahvusringhääling korraldab oma programmide, saadete ja meediateenuste
tutvustamist ning väärtustab talle kuuluvaid kaubamärke.
§ 6. Rahvusringhäälingu programmid
(1) Programmid ja meediateenused peavad vastama Rahvusringhäälingu eesmärkidele ja
teenima avalikku huvi.
(2) Programmid peavad olema mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab
olema tasakaalustatud.
(3) Programmid ja meediateenused peavad kaasa aitama ühiskonnaliikmete ja rühmade
omavahelisele kommunikatsioonile ja ühiskonna sotsiaalsele sidususele ning kajastama
erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi.
(4) Rahvusringhäälingu uudistesaated peavad olema mitmekülgsed, tasakaalustatud,
sõltumatud ja korrektsed. Enne uudiste edastamist peab nende aluseks olevat informatsiooni
mõistliku hoolega kontrollima. Fakt ja kommentaar peavad olema uudistesaates selgelt
eristatud.
(5) Rahvusringhäälingu saated peavad olema poliitiliselt tasakaalustatud. Eriliselt tuleb
poliitilise tasakaalustatuse nõuet järgida Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Euroopa Parlamendi
ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiste puhul aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Selleks
annab Rahvusringhääling Vabariigi Presidendi valimiste puhul võrdsed võimalused kõigile
valimistel osalevatele kandidaatidele, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste puhul
võrdsed võimalused kõigile valimistel osalevatele erakondadele ja üksikkandidaatidele ning
kohalike omavalitsuste valimiste puhul, arvestades valimisliitude ja üksikkandidaatide
rohkust, loob võimalikult paljudele terviklikku programmi omavatele valimistel osalevatele
jõududele võimalused oma seisukohtade piisavaks selgitamiseks. Nii nagu kohalike
omavalitsuste valimiste puhul luuakse võrdsed tingimused ka rahvahääletuse korral.
Rahvusringhäälingu programmides valimiste kajastamise reeglid kinnitab Rahvusringhäälingu
nõukogu ja need avalikustatakse hiljemalt nädal pärast valimiste väljakuulutamise päeva.
§ 7. Rahvusringhäälingu eelarve
(1) Rahvusringhäälingu juhatus koostab enne järgmise majandusaasta algust või hiljemalt
kaks nädalat pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus eelarve, milles märgitakse kõik
järgmise majandusaasta tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Eelarve koostatakse tekkepõhiselt ning sellele lisatakse rahavoogude plaan
majandusaastaks ja sellele järgnevaks neljaks aastaks.
(3) Rahvusringhäälingu eelarve kinnitab Rahvusringhäälingu nõukogu. Kuni eelarve
kinnitamiseni ei tohi Rahvusringhäälingu kulud ühe kalendrikuu jooksul ületada eelmise aasta
sama kalendrikuu summat.
(4) Eelarve täitmise aruanne poolaasta kohta ning auditeeritud majandusaasta aruanne
avalikustatakse Rahvusringhäälingu veebilehel hiljemalt nende koostamisele järgneva kuu
lõpuks.
(5) Rahvusringhäälingu tulud on:
1) igaaastane eraldis riigieelarvest;
2) tulud oma saadete ja meediateenuste ülekande ja levitamisõiguse müügist;
3) tulud arhiivimaterjalide kasutada andmisest tulunduslikuks tegevuseks;
4) tulud Rahvusringhäälingu vara müügist;
5) kingitused ja annetused, mis ei ole käsitatavad sponsorlusest saadava toetusena;
6) intressid ja muud finantstulud;
7) Rahvusringhäälingu toodete ja teenuste müügi tulud, mis ei ole vastuolus
Rahvusringhäälingu eesmärkidega;
8) sihtotstarbelised projektitoetused;
9) muud Rahvusringhäälingu tegevusest saadud tulud, mis ei ole vastuolus
Rahvusringhäälingu eesmärkidega ja mille on heaks kiitnud Rahvusringhäälingu nõukogu.
(6) Rahvusringhäälingu nõukogu võib majandusaasta jooksul vastu võtta
Rahvusringhäälingu lisaeelarve, tasakaalustatult suurendades või vähendades
Rahvusringhäälingu tulusid ja kulusid.
(7) Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitab Rahvusringhäälingule tehtavate annetuste ning
sihtotstarbeliste projektitoetuste arvelevõtmise ja avalikustamise korra. Juhul kui
avalikustamine toimub Rahvusringhäälingu programmides, tohib teave projekti toetajate ja
annetajate kohta sisaldada ainult toetaja või annetaja nime.
§ 8. Rahvusringhäälingu vara ja kohustused
(1) Rahvusringhääling valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesoleva seaduse alusel
kehtestatud korras oma ülesannete täitmiseks.
(2) Rahvusringhäälingul ei ole õigust:
1) olla äriühingu ja mittetulundusühingu asutaja ning äriühingu osanik ega aktsionär;
2) tagada oma varaga teise isiku kohustusi;
3) tagada oma kohustusi kogu oma kinnis või vallasvaraga või osaga sellest, mis ületab
50 protsenti kogu kinnis või vallasvara bilansilisest väärtusest;
4) võõrandada oma vara tasuta või tasu eest, mis on väiksem selle vara harilikust
väärtusest, teha sponsor ja muid rahalisi annetusi ega anda laenu.
(3) Rahvusringhäälingul on keelatud võtta kohustusi, kui tehingu tagajärjel on
kavandatavad tagasimaksed ja intressimaksed kas või ühel aastal suuremad kui 20 protsenti
Rahvusringhäälingu aastatuludest.
(4) Rahvusringhäälingu võetud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada 25 aastat.
§ 9. Arengukava
(1) Igal majandusaastal koostab Rahvusringhäälingu juhatus arengukava nii, et see hõlmab
järgmist majandusaastat ja sellele järgnevat kolme majandusaastat.
(2) Arengukavas esitatakse Rahvusringhäälingu vastava majandusaasta arengukavatsused,
nende täitmiseks püstitatavad ülesanded ja põhjendused ning eelarvestrateegia
arengukavatsuste täitmiseks. Muu hulgas tuuakse välja:
1) majandusaastal edastatava programmi struktuur ja selle koostamise kaalutlused;
2) põhjendus, kuidas valitud programmide struktuur aitab täita Rahvusringhäälingu
ülesandeid;
3) meediateenuste arendamise eesmärgid ja põhjendused;
4) koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega;
5) majandusaastaks kavandatava eelarve kasutamise põhimõtted püstitatud eesmärkide
saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks.
(3) Rahvusringhäälingu juhatus esitab arengukava projekti Rahvusringhäälingu nõukogule
kinnitamiseks hiljemalt üksteist kuud enne majandusaasta algust. Rahvusringhäälingu
nõukogu kinnitab arengukava hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Juhul kui arengukava ei
kinnitata ettenähtud tähtajaks, loetakse järgmise aasta arengukavaks eelmisel aastal koostatud
arengukava.
(4) Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitatud arengukava edastatakse
Kultuuriministeeriumi kaudu Rahandusministeeriumile. Arengukavast lähtuvate
eelarvetaotluste üle Rahandusministeeriumiga peetavates läbirääkimistes esindab
Rahvusringhäälingut Rahvusringhäälingu nõukogu.
(5) Arengukava avaldatakse Rahvusringhäälingu veebilehel.
§ 10. Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping
(1) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamiseks riigieelarvest
sõlmitakse haldusleping Rahvusringhäälingu ja Kultuuriministeeriumi vahel.
(2) Lepingus märgitakse:
1) käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 toodud andmed;
2) avalike ülesannete täitmiseks vajaliku riigieelarvest eraldatava toetuse suurus
jooksvaks majandusaastaks;
3) riigieelarvest eraldatava toetuse suuruse muutmise tingimused ja kord;
4) lepingupooled, nende esindajad ja lepingupoolte esindajate esindusõigus;
5) lepingu sõlmimise aeg ja koht;
6) lepingu jõustumine ja kehtivusaeg;
7) lepingu muutmise tingimused ja kord;
8) lepingu lõpetamise tingimused ja kord;
9) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus;
10) lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks;
11) lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord;
12) lepingu täitmise aruannete esitamise kord, sealhulgas sätestatakse teabe
mitteesitamisega või eksitava teabe esitamisega seotud sanktsioonid;
13) lepingupoolte andmed (postiaadress, registrikood, arvelduskonto number).
(3) Leping asendab jooksva aasta riigieelarve seaduse alusel Vabariigi Valitsuse
kehtestatud korras igaaastaselt sõlmitavat riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingut.
(4) Rahvusringhäälingu nõukogu poolt heakskiidetud lepingu projekti esitab
Rahvusringhäälingu juhatus Kultuuriministeeriumile hiljemalt jooksva aasta 15. veebruariks.
(5) Vabariigi Valitsus annab koos riigi eelarvestrateegia heakskiitmisega
kultuuriministrile volitused lepingu sõlmimiseks. Lepingule kirjutavad alla kultuuriminister ja
Rahvusringhäälingu juhatuse esimees.
(6) Kui lepingus sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse maht muutub pärast riigi
eelarvestrateegia heakskiitmist ja pärast riigieelarve vastuvõtmist või muutub see
lisaeelarvega või riigieelarve muutmisega, tehakse vastavad muudatused lepingus ettenähtud
tingimustel ja korras.
(7) Leping avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu veebilehel ühe
nädala jooksul lepingu allkirjastamisest arvates.
§ 11. Reklaam, otsepakkumine ja sponsorlus Rahvusringhäälingus
(1) Rahvusringhääling ei edasta reklaami ja otsepakkumist ega võta vastu sponsorlusest
saadavat toetust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(2) Rahvusringhäälingu nõukogu võib erandkorras lubada reklaami või sponsorteabe
edastamist Rahvusringhäälingu saadetes või meediateenustes, kui:
1) see kaasneb rahvusvahelise suursündmuse ülekandeõigusega, mis omandatakse EBU
(Euroopa Ringhäälinguliit – European Broadcasting Union) vahendusel, või
2) see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi
suursündmuse ülekandeõigusega.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülekandeõigusest ei tulene teisiti, sisaldab
raadioprogrammides edastatavate ürituste ja sündmuste ülekandeõigusega kaasnev teave
sponsorite kohta sponsori nime ilma helitaustata ja televisiooniprogrammides sponsori nime
ilma logo või kaubamärgita.
(4) Rahvusringhääling võib juhatuse kehtestatud korras edastada tasuta teateid
mittetulundusliku iseloomuga avalike ürituste ja sündmuste kohta või kutsuda üles teatud
käitumisele, kui see on avalikes huvides.
(5) Rahvusringhääling ei või olla sponsor ega annetaja.
(6) Rahvusringhääling võib tutvustada ennast, samuti oma programme ja saateid ning
nendest tulenevaid tooteid.
§ 12. Mõjude analüüs
(1) Koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule mõjude
analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele
ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega.
(2) Mõjude analüüs on järgmise majandusaasta arengukava lisa.
2. peatükk
Rahvusringhäälingu juhtimine
§ 13. Rahvusringhäälingu nõukogu
Rahvusringhäälingu nõukogu (edaspidi nõukogu) on Rahvusringhäälingu kõrgeim
juhtimisorgan. Nõukogu planeerib Rahvusringhäälingu tegevust, korraldab
Rahvusringhäälingu juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu esitab
Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest üks kord aastas.
§ 14. Nõukogu moodustamine
(1) Nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna
tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu:
1) ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni.
Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed
nõukogusse Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni;
2) neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate
hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.
(2) Nõukogusse nimetamiseks on vajalik nimetatava isiku kirjalik nõusolek.
§ 15. Nõukogu liige
(1) Nõukogu liige ei või olla:
1) Rahvusringhäälingu juhatuse liige, prokurist ega audiitor;
2) ringhäälinguorganisatsiooni juhtorgani liige;
3) füüsilisest isikust ettevõtja ringhäälinguorganisatsiooni tähenduses;
4) lepingulistes suhetes mis tahes ringhäälinguorganisatsiooniga;
5) ringhäälinguorganisatsiooni osanik, aktsionär ega liige;
6) Vabariigi Valitsuse liige.
(2) Nõukogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt:
1) tema tagasiastumisel;
2) Riigikogu poolt tagasikutsumisel;
3) tema lahkumisel või väljaarvamisel Riigikogu fraktsioonist;
4) muul seadusest tuleneval alusel.
(3) Nõukogu liige astub tagasi omal soovil või ta kutsutakse tagasi käesolevas seaduses
sätestatud tingimustele mittevastavuse tekkimisel või kui ta on püsivalt võimetu täitma oma
ülesandeid. Riigikogu teeb otsuse nõukogu liikme tagasiastumise või tagasikutsumise kohta
Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul.
(4) Nõukogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise korral nimetab Riigikogu kolme
töönädala jooksul nõukogu liikme volituste lõppemisest arvates Riigikogu kultuurikomisjoni
ettepanekul uue liikme.
§ 16. Nõukogu esimees
(1) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe. Nõukogu esimees valitakse
nõukogu koosseisu häälteenamusega. Nõukogu esimehe võib nõukogu tagasi kutsuda oma
koosseisu häälteenamusega. Nõukogu määrab kindlaks esimehe asendamise korra.
(2) Nõukogu esimees korraldab nõukogu tööd, esindab nõukogu ja käesolevas seaduses
sätestatud juhtudel Rahvusringhäälingut ning täidab teisi talle õigusaktidega pandud
kohustusi.
§ 17. Nõukogu koosolek
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kahe kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt viis tööpäeva.
(2) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor
või eetikanõunik. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul taotluse saamisest
arvates, on nõukogu liikmel, juhatusel, audiitoril või eetikanõunikul õigus koosolek ise kokku
kutsuda.
(3) Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu koosoleku
päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja päevakorda
võtmise otsuse poolt on vähemalt kolm neljandikku nõukogu liikmetest.
(4) Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige
ega kolmas isik.
(5) Koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud
nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta
kinnitab oma allkirjaga.
(6) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa enam kui pool nõukogu
liikmeist, sealhulgas esimees või teda asendav nõukogu liige.
(7) Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud
otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu
liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle
suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
§ 18. Nõukogu otsus
(1) Nõukogu võtab otsuseid vastu oma koosseisu häälteenamusega, kui käesolev seadus ei
sätesta teisiti.
(2) Nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse tema ja Rahvusringhäälingu
vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja
Rahvusringhäälingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust
tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus Rahvusringhäälingu huvidega.
(3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liige ei tohi jääda erapooletuks ega jätta
hääletamata. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustavaks nõukogu esimehe või nõukogu
esimeest asendava nõukogu liikme hääl.
(4) Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma
hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(5) Nõukogu otsused avaldatakse Rahvusringhäälingu veebilehel.
§ 19. Nõukogu otsuse vastuvõtmine ilma koosolekut kokku kutsumata
(1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui
sellega on nõus kõik nõukogu liikmed.
(2) Nõukogu esimees saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu
kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige esitab selle kohta
oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse
poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
(3) Kui otsus tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui
selle poolt antakse üle poole nõukogu liikmete häältest ja seaduses ei ole ette nähtud suurema
häälteenamuse nõuet.
(4) Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli
asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele.
Hääletusprotokolli kantakse:
1) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud
nõukogu liikmete nimed;
2) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad on
hääletusprotokolli lahutamatu lisa.
(6) Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse
vormistada ka nõukogu liikmeid teavitamata ja hääletusprotokollita. Otsusesse märgitakse
nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.
§ 20. Nõukogu tegevuskulud ja nõukogu liikmete töö tasustamine
(1) Nõukogu tegevuskulud kaetakse Rahvusringhäälingu eelarvest. Nõukogu tööks
vajalikud tingimused ja vahendid tagab juhatus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahenditest makstakse nõukogu liikmetele
tasu kahe kuupalga alammäära ulatuses kuus, nõukogu esimehele kolme kuupalga alammäära
ulatuses kuus.
§ 21. Nõukogu pädevus
(1) Nõukogu ainupädevusse kuulub:
1) Rahvusringhäälingu eelarve kinnitamine ja täitmise järelevalve;
2) Rahvusringhäälingu siseauditi eeskirja ja siseaudiitori tööplaani kinnitamine;
3) Rahvusringhäälingu vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
4) Rahvusringhäälingu eelarve täitmise poolaasta aruande ja majandusaasta aruande
kinnitamine;
5) Rahvusringhäälingu struktuuri kindlaksmääramine;
6) Rahvusringhäälingu programmide arvu suurendamine;
7) käesoleva seaduse §des 4 ja 5 loetletud Rahvusringhäälingu eesmärkide ja ülesannete
täitmise järelevalve.
(2) Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik Rahvusringhäälingu nimel niisuguse tehingu
tegemiseks, mis väljub igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks,
millega kaasneb:
1) kinnisasja võõrandamine või koormamine;
2) registrisse kantud vallasasja, mille väärtus on suurem kui 1 000 000 (üks miljon)
krooni, võõrandamine või koormamine;
3) laenu või muu võlakohustuse võtmine summas, mis on suurem kui 1 000 000 (üks
miljon) krooni;
4) investeeringu tegemine, mis ületab selleks majandusaastaks ettenähtud investeeringute
summa;
5) sihtasutuse asutamine või mittetulundusühingu liikmeks astumine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelnev nõusolek ei ole vajalik, kui tehingu
tegemisega viivitamine tooks Rahvusringhäälingule kaasa olulise kahju.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangud ei kehti kolmanda isiku suhtes.
(5) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide Rahvusringhäälingu
dokumentidega, samuti kontrollida Rahvusringhäälingu raamatupidamise õigsust,
Rahvusringhäälingu vara olemasolu ja Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust seadusele.
Nõukogu liikmed võivad nõuda aruannete ja dokumentide ärakirju, kui nõukogu ei otsusta
teisiti.
(6) Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Rahvusringhäälingu tegevuse kohta ja
nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist.
(7) Nõukogu otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise ja määrab tehingu tingimused,
samuti õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse
pidamiseks määrab nõukogu Rahvusringhäälingu esindaja.
(8) Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused.
§ 22. Nõukogu liikme vastutus
(1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma Rahvusringhäälingule lojaalselt ja nõukogu
liikmele vajaliku hoolega.
(2) Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju
Rahvusringhäälingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige
vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud hoolsusega, või kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse
vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.
(3) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
§ 23. Rahvusringhäälingu juhatus
(1) Rahvusringhäälingu juhatus (edaspidi juhatus) on Rahvusringhäälingu juhtimisorgan,
kes esindab ja juhib Rahvusringhäälingut.
(2) Juhatus peab juhtimisel lähtuma nõukogu kinnitatud eelarvest, arengukavast ja teistest
strateegilistest dokumentidest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse
raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema
majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
(3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate
Rahvusringhäälingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe
Rahvusringhäälingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest
Rahvusringhäälingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus esitab
nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Juhatus korraldab Rahvusringhäälingu raamatupidamist.
(5) Juhatuse tegevust korraldab juhatuse esimees.
§ 24. Juhatuse liikmed
(1) Juhatusse kuuluvad juhatuse esimees ja neli juhatuse liiget.
(2) Juhatuse liige peab olema vähemalt 21aastane teovõimeline füüsiline isik.
(3) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
(4) Juhatuse liige ei või olla:
1) isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §le 49 kohaldanud juhatuse
liikmena tegutsemise keeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal,
millel tegutseb Rahvusringhääling, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või
kohtulahendi alusel;
2) isik, kes on lepingulistes suhetes eraõigusliku ringhäälinguorganisatsiooniga;
3) isik, kes on mõne teise ringhäälinguorganisatsiooni juhtorgani liige, audiitor, olulist
osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav
isik;
4) füüsilisest isikust ettevõtja ringhäälinguorganisatsiooni tähenduses;
5) Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liige;
6) Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige.
§ 25. Juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine
(1) Juhatuse nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme nimetamiseks on vajalik
tema nõusolek.
(2) Nõukogu nimetab juhatuse esimehe oma koosseisu kahekolmandikulise
häälteenamusega. Neli juhatuse liiget nimetatakse juhatuse esimehe ettepanekul.
(3) Juhatus nimetatakse viieks aastaks.
(4) Nõukogu saab juhatuse esimehe oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega
tagasi kutsuda järgmistel asjaoludel:
1) süüdimõistva kohtuotsuse alusel;
2) raskete juhtimisvigade ilmnemisel;
3) pikaajalise töövõimetuse korral;
4) käesoleva seaduse raskel rikkumisel;
5) muude käesolevast seadusest tulenevate aluste olemasolul.
(5) Juhatuse liikme, kes ei ole juhatuse esimees, võib nõukogu tagasi kutsuda juhatuse
esimehe ettepanekul või käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud asjaolude esinemisel.
(6) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest
nõukogule.
(7) Rahvusringhäälingu juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja
kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
§ 26. Juhatuse esindusõigus
(1) Rahvusringhäälingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.
(2) Rahvusringhäälingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei
nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse Rahvusringhäälinguga
igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
§ 27. Juhatuse liikme tasu
(1) Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu
otsusega.
(2) Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse
määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele tehtavate
maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega.
(3) Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Tasu suurus peab olema põhjendatud ega või majandusaasta jooksul kokku ületada juhatuse
liikme nelja kuu tasu.
(4) Juhatuse liikmele võib nõukogu otsusel maksta lahkumishüvitist, kui juhatuse liige
kutsutakse tagasi enne käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud tähtaja lõppu. Hüvitise
suurus kokku ei või ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Hüvitist ei maksta, kui juhatuse
liige kutsutakse tagasi raske juhtimisvea ilmnemise tõttu või käesoleva seaduse või muu
õigusakti rikkumise tõttu.
§ 28. Juhatuse liikme vastutus
(1) Juhatuse liige peab oma kohustuste täitmisel tegutsema Rahvusringhäälingule
lojaalselt ja vajaliku hoolsusega. Juhatuse liige peab tegutsema Rahvusringhäälingu jaoks
parima kasuga ja ära hoidma kahju tekkimise Rahvusringhäälingu varale ning toimima
üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
(2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju
Rahvusringhäälingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige
vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud hoolsusega.
(3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
3. peatükk
Nõukoda, sisekontroll, eetikanõunik ning riiklik järelevalve
§ 29. Ühiskondlik nõukoda
(1) Ühiskondliku nõukoja ülesanne on nõustada juhatust:
1) saadete ja teiste meediatoodete sisuga ja programmi struktuuriga seotud küsimustes;
2) Rahvusringhäälingu arengukava projekti koostamisel.
(2) Ühiskondlikus nõukojas on 9 kuni 15 liiget, kes nimetatakse juhatuse ettepanekul
nõukogu otsusega kuni viieks aastaks. Ühiskondliku nõukoja liikme nimetamiseks on vajalik
tema nõusolek.
(3) Ühiskondliku nõukoja liikmete nimetamisel tuleb lähtuda ühiskonna huvigruppide ja
eluvaldkondade esindatusest.
(4) Ühiskondliku nõukoja liikmele nõukotta kuulumisega kaasnevate kulutuste hüvitamise
korra ja ühiskondliku nõukoja kodukorra kinnitab juhatus.
§ 30. Sisekontrolli süsteem ja siseaudit
(1) Rahvusringhäälingu sisekontrolli süsteem hõlmab kõiki juhtimis ja tegevustasandeid
ning see peab tagama Rahvusringhäälingu tegevuse otstarbekuse, eesmärgipärasuse ja
õigusaktidele vastavuse.
(2) Juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule ning pärast nõukogult nõusoleku
saamist sõlmib siseaudiitoriga töölepingu.
(3) Rahvusringhäälingu siseauditi eest vastutab siseaudiitor. Vajaduse korral võib juhatus
luua vastava struktuuriüksuse siseaudiitori juhtimisel.
(4) Siseauditi käigus hinnatakse:
1) Rahvusringhäälingu sisekontrollisüsteemi toimimist ja selle tõhusust;
2) juhtimismeetmete seaduslikkust, otstarbekust ja tõhusust;
3) vara kasutamise otstarbekust;
4) dokumenteerimise piisavust Rahvusringhäälingu õiguspärase tegevuse tagamiseks;
5) Riigikontrolli ja audiitori ettepanekute täitmist.
(5) Siseaudiitoril on õigus tutvuda Rahvusringhäälingu kõigi dokumentidega ning saada
suulisi ja kirjalikke selgitusi nõukogult, juhatuselt, ühiskondlikult nõukojalt, eetikanõunikult
ja töötajatelt.
(6) Siseaudiitor raporteerib jooksvalt juhatusele ning vajaduse korral pöördub otse
nõukogu poole.
(7) Siseaudiitor annab nõukogule aru oma tööplaani täitmisest kaks korda aastas ning teeb
jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimiseks vajalike abinõude
kohta.
(8) Siseaudiitor peab viivitamata teatama juhatuse esimehele ja nõukogu esimehele
asjaoludest, mis viitavad õigusaktide rikkumisele või võivad kahjustada Rahvusringhäälingu
vara või mainet.
(9) Nõukogul on õigus anda siseaudiitorile erakorralisi kontrollimisülesandeid.
§ 31. Eetikanõunik
(1) Eetikanõunik jälgib Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse
eetikale ja tavadele, vaatab läbi Rahvusringhäälingu saate või programmi sisu kohta esitatud
vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi tasakaalustatust.
(2) Eetikanõuniku nimetab juhatus nõukogu nõusolekul. Eetikanõuniku ettepanekul
otsustab juhatus eetikanõukogu loomise.
(3) Eetikanõuniku saab ametist vabastada ainult nõukogu nõusolekul.
(4) Eetikanõuniku ja eetikanõukogu töötajate töötasu otsustab juhatus.
(5) Eetikanõunik annab nõukogule oma tegevusest aru kaks korda aastas ning teeb
juhatusele ja nõukogule jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade
vältimiseks.
(6) Eetikanõuniku otsused ja ettepanekud on juhatusele täitmiseks soovituslikud, kuid
nende mittetäitmist peab juhatus põhjendama.
§ 32. Aruandlus
(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
(2) Juhatus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanded kinnitamiseks
nõukogule nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Enne käesoleva paragrahvi
lõikes 1 ettenähtud raamatupidamise aastaaruande esitamist nõukogule kinnitamiseks esitab
juhatus aruande audiitorile kontrollimiseks.
§ 33. Aruannete avalikustamine
Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne
avaldatakse Riigi Teataja Lisas ning Rahvusringhäälingu veebilehel.
§ 34. Riiklik järelevalve
(1) Majanduskontrolli Rahvusringhäälingu tegevuse üle teostab Riigikontroll vastavalt
riigikontrolli seadusele.
(2) Sideamet teostab järelevalvet elektroonilise side seaduse täitmise üle elektroonilise
side seaduses sätestatud korras.
(3) Kultuuriministeerium teostab järelevalvet ringhäälinguseaduse §des 41, 8, 9, 11 ja 13
ning käesoleva seaduse §des 10 ja 11 sätestatud nõuete täitmise üle.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelevalve teostamise õigus on
kultuuriministri määratud ametnikel (edaspidi järelevalve teostaja). Kultuuriministeeriumil on
õigus kaasata järelevalve teostamisele eksperte.
(5) Järelevalve teostajal on õigus:
1) tutvuda Rahvusringhäälingu käsutuses olevate andmete ja dokumentidega, mille alusel
on võimalik kindlaks teha võimaliku rikkumisega seotud olulised asjaolud;
2) teha ettekirjutus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ringhäälinguseaduse nõuete
rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.
(6) Ettekirjutuses märgitakse:
1) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega vastava õigusakti sättele;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) nõue rikkumine lõpetada või rikkumisega tekitatud tagajärg kõrvaldada;
4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
5) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
6) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.
(7) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000
krooni.
§ 35. Audiitor
(1) Nõukogu nimetab Rahvusringhäälingu tegevuse kontrollimiseks ning majandusaasta
aruande õigsusele hinnangu andmiseks audiitori.
(2) Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrollimiseks või teatud tähtajaks.
(3) Audiitor ei või olla Rahvusringhäälingu nõukogu või juhatuse liige ega
Rahvusringhäälingu töötaja.
§ 36. Eriõigus
Rahvusringhäälingul on õigus nõusolekut küsimata ja tasu maksmata edastada uudistesaates
kuni 90sekundiline lõik mõne teise Eestis tegutseva ringhäälinguorganisatsiooni edastatud
saatest.
§ 37. Sundkoopia loovutamine
(1) Rahvusringhäälingu ettekirjutusel loovutab iga Eestis välja antud ringhäälinguloa
alusel tegutsev ringhäälinguorganisatsioon Rahvusringhäälingule koopia salvestusest
(edaspidi sundkoopia). Sundkoopia valmistamisega kaasnevad kulud kannab loovutaja.
(2) Rahvusringhääling nõuab 20 päeva jooksul saate edastamisest arvates ettekirjutusega
sundkoopia loovutamist, kui salvestus sisaldab eesti rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt
olulisi sündmusi või teoseid ja Rahvusringhäälingul puudub salvestus sellisest sündmusest või
teosest.
(3) Rahvusringhäälingule loovutatud sundkoopia on arhivaal.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib
rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha
ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 38. Saadete salvestamise kohustus
(1) Rahvusringhääling salvestab kõik edastatud saated.
(2) Saadete salvestusi säilitatakse vähemalt 30 päeva saadete edastamise hetkest arvates.
(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist hinnatakse, kas
saate salvestust tuleb säilitada teatud tähtaja jooksul või alatiselt. Saate salvestuse säilitamise
hindamiseks moodustab juhatus komisjoni, kes lähtub hindamisel Rahvusarhiiviga
kooskõlastatud ja nõukogu kinnitatud juhendist.
(4) Kui saate sisu kohta esitatakse vastulause või vaidlustatakse selle sisu enne käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, säilitatakse saate salvestust vastulause
edastamiseni Rahvusringhäälingu programmis või vaidluse lõpliku lahendamiseni.
(5) Rahvusringhääling tagab kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestuste alatise
säilitamise.
(6) Saate salvestus, mida säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, on
arhivaal arhiiviseaduse tähenduses. Juhul kui arhivaalid antakse üle avalikule arhiivile,
tehakse seada tasuta.
§ 39. Saadete salvestustega tutvumise õigus ja vastulause esitamine
(1) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 nimetatud aja jooksul on igaühel võimalik saate
salvestusega tutvuda.
(2) Vajaduse korral väljastab Rahvusringhääling avaldajale saate salvestuse koopia.
Koopia tegemise kulud kannab avaldaja.
(3) Igaühel on õigus esitada 30 päeva jooksul saate edastamisest arvates vastulause
Rahvusringhäälingu saates esitatud väidete kohta.
(4) Vastulause vaatab esimesena läbi vastulause objektiks oleva saate vastutav toimetaja,
kes otsustab vastulause edastamise. Juhul kui vastutav toimetaja otsustab vastulause jätta
edastamata, teavitab ta sellest eetikanõunikku ja esitab vastulause koos omapoolse selgitusega
otsustamiseks juhatusele. Eetikanõunik koostab juhatusele vastulause esitamise otsuse
tegemiseks põhjendatud arvamuse.
(5) Rahvusringhääling edastab vastulause või teeb otsuse vastulause edastamata jätmise
kohta viivituseta, kuid vähemalt 30 päeva jooksul vastulause edastamise taotluse saamisest
arvates.
4. peatükk
Rakendussätted
§ 40. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni lõpetamine ja Rahvusringhäälingu asutamine
(1) Avalikõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio
ühendatakse käesoleva seaduse alusel, asutades avalikõigusliku juriidilise isiku Eesti
Rahvusringhääling, mis on Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio õigusjärglane. Eesti Televisioon
ja Eesti Raadio loetakse lõppenuks Rahvusringhäälingu asutamisest arvates.
(2) Riigikogu nimetab Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed hiljemalt 2007. aasta 1.
maiks. Sellel ajal ametis olevate ringhäälingunõukogu liikmete volitused lõpevad
Rahvusringhäälingu nõukogu ametisse nimetamisega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ametisse nimetatud nõukogu nimetab
Rahvusringhäälingu juhatuse liikmed hiljemalt 2007. aasta 1. juuniks. Eesti Raadio ja Eesti
Televisiooni juhatuse liikmete volitused lõpevad Rahvusringhäälingu juhatuse ametisse
nimetamisega. Kui Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhatuse liikmeid ei nimetata
Rahvusringhäälingu juhatuse liikmeteks, makstakse neile volituste lõppemisel hüvitist, juhul
kui hüvitise maksmine tuleneb nendega sõlmitud lepingutest.
(4) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni varad ja kohustused lähevad üle
Rahvusringhäälingule Rahvusringhäälingu asutamisest arvates. Eesti Raadio ja Eesti
Televisiooni varade ja kohustuste kohta koostatakse auditeeritud lõppbilansid 2007. aasta 31.
mai seisuga hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.
§ 41. Võlausaldajate kaitse
(1) Viivitamata pärast käesoleva seaduse jõustumist esitab Rahvusringhääling väljaandes
Ametlikud Teadaanded avaldamiseks teadaande, milles teatatakse Eesti Raadio ja Eesti
Televisiooni võlausaldajatele Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühendamisest ning
võimalusest esitada Rahvusringhäälingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul
teadaande avaldamisest arvates.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadaande avaldamisest arvates kuue kuu
jooksul peab Rahvusringhääling tagama võlausaldaja esitatud nõude, kui võlausaldaja ei saa
nõuda nõude rahuldamist ja põhistab, et ühendamine võib ohustada selle nõude täitmist.
§ 42. Ringhäälinguseaduse muutmine
Ringhäälinguseaduse (RT I 1994, 42, 680; 2007, 3, 12) § 1 lõike 1 punkt 3 ja 5. peatükk
tunnistatakse kehtetuks.
§ 43. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. juunil.
(2) Käesoleva seaduse § 40 jõustub üldises korras.