À propos de la propriété intellectuelle Formation en propriété intellectuelle Respect de la propriété intellectuelle Sensibilisation à la propriété intellectuelle La propriété intellectuelle pour… Propriété intellectuelle et… Propriété intellectuelle et… Information relative aux brevets et à la technologie Information en matière de marques Information en matière de dessins et modèles industriels Information en matière d’indications géographiques Information en matière de protection des obtentions végétales (UPOV) Lois, traités et jugements dans le domaine de la propriété intellectuelle Ressources relatives à la propriété intellectuelle Rapports sur la propriété intellectuelle Protection des brevets Protection des marques Protection des dessins et modèles industriels Protection des indications géographiques Protection des obtentions végétales (UPOV) Règlement extrajudiciaire des litiges Solutions opérationnelles à l’intention des offices de propriété intellectuelle Paiement de services de propriété intellectuelle Décisions et négociations Coopération en matière de développement Appui à l’innovation Partenariats public-privé Outils et services en matière d’intelligence artificielle L’Organisation Travailler avec nous Responsabilité Brevets Marques Dessins et modèles industriels Indications géographiques Droit d’auteur Secrets d’affaires Académie de l’OMPI Ateliers et séminaires Application des droits de propriété intellectuelle WIPO ALERT Sensibilisation Journée mondiale de la propriété intellectuelle Magazine de l’OMPI Études de cas et exemples de réussite Actualités dans le domaine de la propriété intellectuelle Prix de l’OMPI Entreprises Universités Peuples autochtones Instances judiciaires Ressources génétiques, savoirs traditionnels et expressions culturelles traditionnelles Économie Égalité des genres Santé mondiale Changement climatique Politique en matière de concurrence Objectifs de développement durable Technologies de pointe Applications mobiles Sport Tourisme PATENTSCOPE Analyse de brevets Classification internationale des brevets Programme ARDI – Recherche pour l’innovation Programme ASPI – Information spécialisée en matière de brevets Base de données mondiale sur les marques Madrid Monitor Base de données Article 6ter Express Classification de Nice Classification de Vienne Base de données mondiale sur les dessins et modèles Bulletin des dessins et modèles internationaux Base de données Hague Express Classification de Locarno Base de données Lisbon Express Base de données mondiale sur les marques relative aux indications géographiques Base de données PLUTO sur les variétés végétales Base de données GENIE Traités administrés par l’OMPI WIPO Lex – lois, traités et jugements en matière de propriété intellectuelle Normes de l’OMPI Statistiques de propriété intellectuelle WIPO Pearl (Terminologie) Publications de l’OMPI Profils nationaux Centre de connaissances de l’OMPI Série de rapports de l’OMPI consacrés aux tendances technologiques Indice mondial de l’innovation Rapport sur la propriété intellectuelle dans le monde PCT – Le système international des brevets ePCT Budapest – Le système international de dépôt des micro-organismes Madrid – Le système international des marques eMadrid Article 6ter (armoiries, drapeaux, emblèmes nationaux) La Haye – Le système international des dessins et modèles industriels eHague Lisbonne – Le système d’enregistrement international des indications géographiques eLisbon UPOV PRISMA UPOV e-PVP Administration UPOV e-PVP DUS Exchange Médiation Arbitrage Procédure d’expertise Litiges relatifs aux noms de domaine Accès centralisé aux résultats de la recherche et de l’examen (WIPO CASE) Service d’accès numérique aux documents de priorité (DAS) WIPO Pay Compte courant auprès de l’OMPI Assemblées de l’OMPI Comités permanents Calendrier des réunions WIPO Webcast Documents officiels de l’OMPI Plan d’action de l’OMPI pour le développement Assistance technique Institutions de formation en matière de propriété intellectuelle Mesures d’appui concernant la COVID-19 Stratégies nationales de propriété intellectuelle Assistance en matière d’élaboration des politiques et de formulation de la législation Pôle de coopération Centres d’appui à la technologie et à l’innovation (CATI) Transfert de technologie Programme d’aide aux inventeurs WIPO GREEN Initiative PAT-INFORMED de l’OMPI Consortium pour des livres accessibles L’OMPI pour les créateurs WIPO Translate Speech-to-Text Assistant de classification États membres Observateurs Directeur général Activités par unité administrative Bureaux extérieurs Avis de vacance d’emploi Achats Résultats et budget Rapports financiers Audit et supervision
Arabic English Spanish French Russian Chinese
Lois Traités Jugements Parcourir par ressort juridique

Estonie

EE192

Retour

Rahandusminister 22. detsember 2011. a määrus nr 60 muutmine Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri”

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” muutmine Vastu võetud 22.12.2011 nr 60

Väljaandja: Rahandusminister
Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.01.2012
Avaldamismärge: RT I, 29.12.2011, 36

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1

„Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” muutmine

Vastu võetud 22.12.2011 nr 60

Määrus kehtestatakse „Riigieelarve seaduse” § 4 lõike 9, § 8 lõike 41, § 23 lõike 11 ja § 32 lõike 1 ning
„Täitemenetluse seadustiku” § 211 alusel.

§ 1. Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri”

muutmine

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruses nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” (RT I,
28.06.2011, 32) tehakse järgmised muudatused:

1)määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri”;

2)määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse „Riigieelarve seaduse” § 4 lõike 9, § 8 lõike 41, § 23 lõike 11 ja § 32 lõike 1 ning
„Täitemenetluse seadustiku” § 211 alusel.”;

3)paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond
(edaspidi riigikassa). Riigieelarve kassareservi vahendite kasutamist välisabi sildfinantseerimiseks korraldab
ning eraldatud summade üle peab arvestust Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond.
(2) Riigieelarve kassaline teenindamine toimub e-riigikassa vahendusel. Riigieelarve kassareservi vahendite kasutamine välisabi sildfinantseerimiseks toimub käesoleva eeskirja peatükis 31sätestatud korras.”;

4)paragrahvi 1 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigiasutuse reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise korral edastab asutus viivitamatult riigikassale:
1) vastava õigusakti;
2) § 2 lõikes 2 nimetatud e-riigikassa kontode sulgemise taotluse;
3) § 2 lõikes 7 nimetatud volikirjade kehtetuks tunnistamise taotluse;
4) § 7 lõikes 3 nimetatud krediit- ja deebetkaartide sulgemise taotluse.”;
5)määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:

§ 11. Eelarveklassifikaator

(1) Eelarveklassifikaator on toodud määruse lisas 15.
(2) Eelarveklassifikaatori alusel liigendatud tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid liigendatakse täiendavalt rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” lisa 1 „Kontode koodid” ja lisa 3 „Tegevusalade koodid” kohaselt.”;

6)paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Asutusele avatakse e-riigikassas arveldamiseks kontod – põhikonto ehk kulukonto (edaspidi e-riigikassa kulukonto) ja lisakonto ehk tulukonto (edaspidi e-riigikassa tulukonto). Tulukontosid on võimalik avada määruse lisas 16 toodud liikides. Kõik liikumised kontodel toimuvad eurodes.”;

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise tee... Leht 1 / 6

7)paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

8)paragrahvi 2 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) E-riigikassa teenuste administreerimise ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigus jõustuvad
lõikes 7 nimetatud volikirja ja taotluse alusel vastavate õiguste andmisest riigikassa poolt ning on kehtivad seni,
kuni riigikassa vastavad õigused asutuse kirjaliku taotluse alusel lõpetab.”;

9)paragrahvi 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Maksu- ja Tolliamet edastab tema poolt kogutavate edasikantavate maksude, tasude ja maksete edasikandmiseks broneeringu e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.”;

10)paragrahvi 9 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) eristamaks iga-aastases riigieelarves eraldi määratletud arvestuslikke kulusid eelarveklassifikaatori allika 00 alt tehtavate kulude osas;”;

11)paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eelarveklassifikaatori koodis kasutatakse käesoleva määruse lisaga 15 kehtestatud eelarveklassifikaatoreid vähemalt kahekohalises detailsuses. Kulude üldiseid klassifikaatoreid majandusliku sisu järgi 4, 5, 6, 450, 4500,
452 ja 4502 maksekorraldusel ei kasutata ja esitada tuleb vastava kulu detailsema liigenduse klassifikaator.”;

12)paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Maksetele, mille tähtaeg on nädalavahetusel või riigipühal, märgitakse väljamakse tähtajaks nädalavahetusele või riigipühale järgnev tööpäev.”;

13)paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laekumisi on lubatud kajastada asutuse e-riigikassa kulukontol kulude vähendusena tulusid kajastamata juhul, kui:
1) riigieelarvesse tagastatakse ekslikult väljamakstud vahendid;
2) toimub ettemaksete tagastamine;
3) laekumine on seotud riigivara müügiga „Riigivaraseaduse” § 64 alusel;
4) laekumine on seotud asutuse ametnikele või töötajatele asutuse poolt kehtestatud kululimiite ületavate
summade tagastamisega ametnike või töötajate poolt;
5) laekumine toimub Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi
valitsusväliselt organisatsioonilt asutusele tema poolt varem teostatud lähetuskulude hüvitamiseks;
6) laekumine toimub Sotsiaalkindlustusametilt „Töölepinguseaduse” §-s 56 või 57 nimetatud pikendatud
põhipuhkuste hüvitamiseks, „Töölepinguseaduse” §-des 60, 63, 65 ja 135 nimetatud puhkuste hüvitamiseks,
„Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 10 lõikes 5 nimetatud lapsetoitmise lisavaheaja kasutamise
hüvitamiseks;
7) laekumine toimub ühelt riigiasutuselt teisele tema poolt varem teostatud ühistest koostööprojektidest,
kirjalikest kokkulepetest, ühishangetest ja -koolitustest ning lähetustest tulenevate kulude hüvitamiseks;
8) laekumine on seotud maksude tagastamisega;
9) laekumine on seotud üürimisel või rentimisel rendileandjale laekuvate kommunaalkuludega.”;

14)paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses toodud valitsusasutuste rahastamine
Tulenevalt „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse” § 9 punktist 2 kannavad Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet kontsernikontovälistele arvelduskontodele e-riigikassa vahendusel väljamaksete tegemiseks vajalikud vahendid. Rahandusministeeriumi esindajatel on vastava juurdepääsuloa olemasolul õigus küsida vastavaid maksekorraldusi ja nende alusdokumente „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse” sätteid arvestades.”;

15)paragrahvi 18 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Keskkonnatasude ja pakendiaktsiisi ülekandmine”;

16)paragrahvi 18 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) Keskkonnaministeerium – harrastuskalapüügi ja eripüügi tasu, jahipiirkonna kasutusõigusetasu ning keskkonnale tekitatud kahju hüvitise kohta.”;

17)paragrahvi 18 lõiked 1, 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

18)paragrahvi 20 lõiked 2 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

Leht 2 / 6 Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise tee...

„(2) Käesoleva määruse § 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad kontserniväliseid arvelduskontosid, sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve kulud e- riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.”;
„(4) Riigikassa arvestab pärast pangatehingu kinnituse saamist teostatud väljamaksed ning § 20 lõikes 2 nimetatud kulud riigieelarve kassalise täitmise aruandesse.”;
19)määrust täiendatakse peatükiga 31 järgmises sõnastuses:

31. peatükk

VÄLISABI SILDFINANTSEERIMINE

§ 201. Välisabi sildfinantseerimise kasutamine

(1) Kui välisabi laekub riigiasutusele eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena, tuleb eelnevate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada üldjuhul välisabi sildfinantseerimist.
(2) Eelnevalt teostatud lähetuskulude hüvitamisena laekuva välisabi korral sildfinantseerimist kasutada ei tule, kui rakendatakse käesoleva määruse § 14 lõike 1 punktis 5 nimetatud kulude vähendamist.

§ 202. Välisabi sildfinantseerimise taotlemine

(1) Välisabi sildfinantseerimiseks esitab taotleja igal eelarveaastal Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale põhjendatud taotluse konkreetsesse eelarveaastasse planeeritud välisabi kulude ulatuses.
(2) Välisabi sildfinantseerimise taotlejaks (edaspidi käesolevas peatükis taotleja) on riigiasutus, kes on välisabi saaja või vahendaja. Välisabi vahendajaks on struktuuritoetuste korral Rahandusministeerium, üldprogrammi
„Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” fondide korral Siseministeerium ja Kultuuriministeerium, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programmide ja Euroopa Naabrusinstrumendi piiriülese koostöö programmide korral Siseministeerium ning põllumajandustoetuste korral Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
(3) Kui taotlejaks on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, edastab taotluse Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale ministeerium või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalasse asutus kuulub. Valitsemis- või haldusala asutuse taotlusele lisab ministeerium või Riigikantselei kooskõlastuse, mis kinnitab, et ministeerium või Riigikantselei on nõus tähtaegselt tagastama vahendite kinnipidamisega oma eelarvelistest vahenditest.
(4) Välisabi sildfinantseerimise taotlus peab sisaldama:
1) välisabi sildfinantseerimise vajaduse põhjendust;
2) välisabi andja nime;
3) välisabi saamise alust (välisabi leping, rahastamisotsus vms);
4) taotletavat summat;
5) vahendite kasutamise perioodi;
6) e-riigikassa konto numbrit, kust väljamakseid teha soovitakse;
7) eeldatavat välisabi laekumise tähtaega;
8) esmakordsel sildfinantseerimise taotlemisel konkreetse fondi või projekti raames välisabi saamist tõendavaid
dokumente;
9) välisabi saajast taotleja korral kinnitust, et ollakse nõus tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega
oma eelarve vahenditest.

§ 203. Välisabi sildfinantseerimise eelnõu ettevalmistamine

(1) Välisabi sildfinantseerimise korralduse eelnõu valmistab ette Rahandusministeerium. Korralduse eelnõus sätestatakse:
1) välisabi sildfinantseerimise saaja;
2) välisabi sildfinantseerimise maht;
3) vahendite kasutamise ja tagastamise tähtajad;
4) vahendite tagastamise eest vastutav asutus;
5) tingimused tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite kinnipidamiseks taotleja või valitsemisala ministeeriumi
või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.
(2) Välisabi sildfinantseerimine toimub Vabariigi Valitsuse korralduse alusel välisabi saaja e-riigikassa kontole arvelduskrediidi limiidi lisamise kaudu.
(3) Välisabi sildfinantseerimise lisamisest välisabi saaja e-riigikassa kontole teavitab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond samal päeval taotlejat ja edastab talle Vabariigi Valitsuse korralduse sildfinantseerimise kohta.

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise tee... Leht 3 / 6

§ 204. Välisabi sildfinantseerimise tagastamine vahendite laekumisel

(1) Taotleja on kohustatud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonda informeerima sildfinantseerimise katteks välisabi vahendite laekumisest ning sildfinantseerimise kasutamise vajaduse lõppemisest e-posti teel hiljemalt 7 tööpäeva jooksul vahendite laekumisest arvates. Edastada tuleb informatsioon projekti kohta, e-riigikassa konto number, kuhu vahendid laekusid, ning laekunud summa.
(2) Taotlejalt saadud info alusel vähendab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond 3 tööpäeva jooksul e-riigikassa kontole lisatud arvelduskrediidi limiiti laekumise võrra ning teavitab sellest taotlejat e-posti teel.

§ 205. Välisabi sildfinantseerimise vahendite arvelt väljamaksete tegemise tähtaeg

(1) Välisabi sildfinantseerimise arvelt on õigus teha väljamakseid ainult välisabi sildfinantseerimise taotlemise eelarveaasta jooksul.
(2) Taotleja on kohustatud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonda e-posti teel informeerima kasutamata välisabi sildfinantseerimise jäägist eelarveaasta lõpu seisuga hiljemalt aasta eelviimaseks tööpäevaks. Edastada tuleb projekti nimi, konto number, kuhu vahendid taotleti ning kasutamata summa.
(3) Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond vähendab hiljemalt aasta viimasel tööpäeval e-riigikassa kontoga seotud arvelduskrediidi limiiti eelarveaasta lõpu seisuga kasutamata välisabi sildfinantseerimise jäägi võrra ning informeerib sellest taotlejat e-posti teel.

§ 206. Välisabi sildfinantseerimise tagastamine kui vahendid ei laeku

(1) Välisabi andjalt välisabi sildfinantseerimise vahenditest väljamakstud summade osaliselt, täismahus või tähtaegselt laekumata jäämisel peab taotleja kandma laekumata summa või korraldama laekumata summa tagastamise välisabi sildfinantseerimisega seotud kontole.
(2) Tähtaegselt tagastamata välisabi sildfinantseerimise summad võib Rahandusministeerium kinni pidada taotleja või ministeeriumi või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalasse asutus kuulub, eelarvelistest vahenditest.”;

20)paragrahvi 21 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kuni 3% riigieelarves kindlaksmääratud kulust vastava aasta riigieelarve seaduse liigenduse alusel, välja arvatud õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks õppelaenudega seotud erisoodustustelt planeeritud kulud;”;

21)paragrahvi 21 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

22)paragrahvi 22 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Järgmisse eelarveaastasse kuuluvad ülekandmisele summad alates 63,90 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata käesoleva määruse lisaga 15 kehtestatud eelarveklassifikaatori allikatele järgmiselt:
1) allikate 20, 40, 80 laekumiste arvelt tehtavatele kuludele;
2) allika 60 laekumiste arvelt tehtavatele kuludele, kui laekumised on seotud riigiväliselt organisatsioonilt
saadud toetuste vahendamise või nende kaasfinantseerimisega.
(4) Lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud laekumiste arvelt tehtavad kulud on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata jäänud summade ulatuses. Nende kulude ülekandmist ei pea taotlema ning vastavad kasutamata jäänud summad kantakse automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse.”;

23)paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kasutamata jäänud laekumiste korral riigilt ja riigiasutustelt, mis ei olnud seotud riigiväliselt organisatsioonilt saadud toetuste vahendamise või nende kaasfinantseerimisega või mis ei olnud ette nähtud arvestuslike kulude tegemiseks, taotleb nende ülekandmist toetuse andnud riigiasutus.”;

24)paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ülekantavat kulu saab kasutada alates neljandast tööpäevast rahandusministri kulu ülekandmise otsuse tegemisest arvates. Käesoleva määruse § 22 lõikes 4 ning §-des 24 ja 25 nimetatud vahendite jääke saab kasutada alates järgmise eelarveaasta algusest.”;
25)määrust täiendatakse §-ga 272 järgmises sõnastuses:

§ 272. Määruse lisa 15 „Eelarveklassifikaator” rakendamine 2012. aastal

Leht 4 / 6 Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise tee...

Määruse lisas 15 „Eelarveklassifikaator” tulude koodi 70 „Saadud siirded riigiasutustelt” ja kulude koodi 71
„Antud siirded riigiasutustele” kasutatakse 2012. aastal üksnes 2013. aasta eelarve projektide koostamisel.”;

26)määruse lisa 3 „Administratiivne tunnus” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);

27)määruse lisa 15 „Tulude, kulude ja finantseerimistehingute klassifikaatorite kohustuslik detailsus riigiasutustele” asendatakse lisaga „Eelarveklassifikaatorid” käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);

28)määrust täiendatakse lisaga 16 „E-riigikassa tulukontod” (lisatud).

§ 2. Rahandusministri 11. juuli 2002. a määruse nr 89 „Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaselt väljaantavate patentidega seotud riigilõivude Eesti Patendiameti kontole kandmise ja Euroopa patendi jõushoidmise riigilõivude Euroopa Patendiametile ülekandmise kord” muutmine

Rahandusministri 11. juuli 2002. a määruse nr 89 „Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaselt väljaantavate patentidega seotud riigilõivude Eesti Patendiameti kontole kandmise ja Euroopa patendi jõushoidmise riigilõivude Euroopa Patendiametile ülekandmise kord” (RTL 2002, 84, 1295) § 2 lõikes 4 asendatakse tekst „17. oktoobri 2001. a määrusest nr 91 „Kassalise teenindamise eeskiri” (RTL 2001,
118, 1692)” tekstiga „2. jaanuari 2006. a määrusest nr 1 „Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri””.

§ 3. Rahandusministri 20. septembri 2005. a määruse nr 64 „Kohustusliku pensionifondi osakute kord”

muutmine

Rahandusministri 20. septembri 2005. a määruse nr 64 „Kohustusliku pensionifondi osakute kord” (RT I,
21.07.2011, 22) § 22 lõikes 9 asendatakse tekst „14. jaanuari 2004. a määrusega nr 6 kinnitatud „Riigieelarve
kassalise teenindamise eeskirjale”” tekstiga „2. jaanuari 2006. a määrusele nr 1 „Eelarveklassifikaator ja
riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri””.

§ 4. Rahandusministri 3. jaanuari 2003. a määruse nr 1 „Sotsiaalmaksu arvestuse kord Maksu- ja

Tolliametis” muutmine

Rahandusministri 3. jaanuari 2003. a määruse nr 1 „Sotsiaalmaksu arvestuse kord Maksu- ja
Tolliametis” (RTL 2003, 7, 59; 2005, 80, 1135) § 8 lõikes 2 asendatakse tekst „17. oktoobri 2001. a määruse
nr 91 „Kassalise teenindamise eeskiri” (RTL 2001, 118, 1692; 2002, 88, 1373)” tekstiga „2. jaanuari 2006. a
määruse nr 1 „Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri””.

§ 5. Rahandusministri 19. augusti 2005. a määruse nr 59 „Struktuuritoetuste väljamaksmise üldised tingimused ja kord” muutmine

Rahandusministri 19. augusti 2005. a määruses nr 59 „Struktuuritoetuste väljamaksmise üldised tingimused ja kord” (RTL 2005, 93, 1413; 2009, 20, 255) tehakse järgmised muudatused:

1)määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse „Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuste seaduse” § 11 lõike 2 punkti 2 alusel ja kooskõlas rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määrusega nr 1 „Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri”.”;

2)paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse tekst „määrusele nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri”” tekstiga

„määruses nr 1 „Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri””.

§ 6. Rahandusministri 19. märtsi 2009. a määruse nr 24 „Universaalse postiteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord” muutmine

Rahandusministri 19. märtsi 2009. a määruse nr 24 „Universaalse postiteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord” (RTL 2009, 29, 380) § 2 lõikes 4 asendatakse sõnad „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” sõnadega „Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri”.

§ 7. Rahandusministri 13. juuni 2005. a määruse nr 45 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord” muutmine

Rahandusministri 13. juuni 2005. a määruse nr 45 „Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise
ja selle kasutamise kord” (RTL 2005, 71, 985; 2008, 18, 266) § 2 lõikes 4 asendatakse tekst „14. jaanuari
2004. a määruse nr 6 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri”” tekstiga „2. jaanuari 2006. a määruse nr 1
„Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri””.

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise tee... Leht 5 / 6

§ 8. Miiiiruse joustumine

Maarus j6ustub 2012. aasta 1. jaanuaril. Jfugen Ligi

Minister

Ivar Sikk

Riigi ee1arvepoliitika asekants1er kants1eri u1esannetes

Lisa 3
Lisa 15
Lisa 16

Leht 6 I 6 Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a maaruse nr 1 ,Riigieelarve kassalise tee..