Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.02.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 31.12.2016, 20
Autoriõiguse seadus1
Vastu võetud 11.11.1992
RT I 1992, 49, 615 jõustumine 12.12.1992
|
Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine |
Avaldamine |
Jõustumine |
|
26.06.1996 |
26.07.1996 |
|
|
25.03.1998 |
01.05.1998 |
|
|
21.01.1999 |
15.02.1999 |
|
|
22.02.1999 |
01.04.1999 |
|
|
terviktekst RT paberkandjal |
||
|
09.12.1999 |
06.01.2000, osaliselt 01.01.2002 |
|
|
15.02.2000 |
22.02.2000 |
|
|
terviktekst RT paberkandjal |
||
|
27.09.2000 |
22.10.2000 |
|
|
16.05.2001 |
11.06.2001 |
|
|
06.06.2001 |
01.09.2001 |
|
|
05.06.2002 |
01.07.2002 |
|
|
19.06.2002 |
01.09.2002 |
|
|
16.10.2002 |
01.01.2003 |
|
|
16.10.2002 |
18.11.2002, osaliselt 01.01.2003 ja 01.01.2004 |
|
|
10.03.2004 |
15.04.2004 |
|
|
14.04.2004 |
01.05.2004 |
|
|
22.09.2004 |
29.10.2004, § 27¹ osas 01.01.2006 |
|
|
terviktekst RT paberkandjal |
||
|
16.06.2005 |
01.07.2005 |
|
|
15.06.2005 |
01.01.2006 |
|
|
08.12.2005 |
12.01.2006 |
|
|
31.05.2006 |
30.06.2006 |
|
|
24.01.2007 |
15.03.2007 |
|
|
09.04.2008 |
15.05.2008 |
|
|
10.12.2008 |
01.01.2009 |
|
|
18.11.2009 |
01.01.2010 |
|
|
26.11.2009 |
01.01.2010 |
|
|
22.04.2010 |
01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). |
|
|
16.12.2010 |
16.01.2011 |
Autoriõiguse seadus Leht 1 / 44
|
07.12.2011 |
01.01.2012 |
|
|
05.06.2013 |
01.11.2013 |
|
|
19.06.2014 |
01.01.2015 |
|
|
19.06.2014 |
01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist. |
|
|
15.10.2014 |
30.10.2014 |
|
|
23.03.2016 |
10.04.2016 |
|
|
15.06.2016 |
01.01.2017 |
|
|
15.12.2016 |
01.01.2017, osaliselt 01.02.2017 |
I. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded
(1) Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(2) Autoriõiguse seadus sätestab:
1) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö
tulemustele;
2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning
nende õigused;
3) õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele
(autoriõigusega kaasnevad õigused);
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
31) andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse; [RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
32) filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna
huvides;
5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse.
(3) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 2. Autoriõigusaktid
(1) Eesti Vabariigi autoriõigusaktid koosnevad käesolevast seadusest, selle alusel väljatöötatavatest teistest seadustest, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja ametite muudest õigusaktidest.
(2) Autoriõigusakti vastuolu korral Eesti Vabariigi välislepinguga kohaldatakse välislepingu sätteid.
(3) Käesoleva seaduse sätted ei kitsenda teiste intellektuaalse omandi valdkonnas vastuvõetud eri seaduste kohaldamist.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 3. Autoriõiguse seaduse kehtivus
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
(1) Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele:
1) mille autoriks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
2) mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigi territooriumil või mis on avaldamata, kuid asuvad Eesti
Vabariigi territooriumil, sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest elukohast;
3) mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule.
(2) Teostele, mis on esmakordselt avalikustatud välisriigis või mis on avalikustamata, kuid asuvad välisriigi territooriumil ja mille autoriks on isik, kelle alaline elukoht või asukoht on välisriigi territooriumil, ning millele ei laiene käesoleva paragrahvi 1. lõike punkt 3, kohaldatakse käesolevat seadust ainult juhul, kui see riik
Leht 2 / 44 Autoriõiguse seadus
garanteerib samasuguse kaitse Eesti Vabariigi autorite teostele ja teostele, mis on esmakordselt avaldatud Eesti
Vabariigis.
(3) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
II. peatükk
AUTORIÕIGUSEGA KAITSTAVAD TEOSED
§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus
(1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
(2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav
ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
(3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid,
teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);
3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes
väljendusvormile;
4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised
teosed);
5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
6) draama- ja muusikalised draamateosed;
7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
8) koreograafiateosed ja pantomiimid;
9) audiovisuaalsed teosed (§ 33);
10) [kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
13) skulptuuriteosed;
14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu
lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm),
arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja
kompleksid;
15) tarbekunstiteosed;
16) disaini- ja moekunstiteosed;
17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);
19) õigusaktide projektid;
191) standardid ja standardite kavandid;
20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms;
21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu
töötlus;
22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid).
Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste,
andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil.
Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva
seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda
intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi;
23) muud teosed.
(4) Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms), kui need vastavad käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule.
(5) Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel.
(6) Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
Autoriõiguse seadus Leht 3 / 44
§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata
Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele,
printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või
muul viisil väljendatud teoses;
2) rahvaloominguteostele;
3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad)
ning nende ametlikele tõlgetele;
4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne);
6) päevauudistele;
7) faktidele ja andmetele;
8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi
kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
[RT I 2000, 78, 497- jõust. 22.10.2000]
§ 6. Autoriõiguse tekkimine, sõltumata teose eesmärgist, väärtusest, väljendusvormist ja fikseerimise viisist
Teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele.
§ 7. Autoriõiguse tekkemoment
(1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega.
(2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.
(3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 8. Autoriõigus avalikustamata ja avalikustatud teostele
(1) Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. (2) Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 9. Avaldatud teosed
(1) Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist.
(11) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000] (12) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
(2) Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud.
(3) Teose avaldamiseks ei loeta draamateose ja muusikalise draamateose ning muusikateose esitamist, audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist, kirjandus- ja kunstiteose
edastamist raadios ja televisioonis või teose edastamist kaabellevivõrgu kaudu, kunstiteose eksponeerimist ja arhitektuuriteose ehitamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud juhul.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 10. Üldsusele suunatud teosed
(1) Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud,
taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või
protsessi vahendusel.
(2) Teose üldsusele suunamiseks loetakse muu hulgas:
1) teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus
viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sõltumata sellest, kas üldsus
teost tegelikult tajus või mitte;
2) edastatud või taasedastatud teose üldsusele suunamist mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel,
sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte.
Leht 4 / 44 Autoriõiguse seadus
(3) Teos loetakse avalikult esitatuks, kui see on ette loetud, mängitud, tantsitud, näideldud või muul viisil ette kantud kas vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
(4) Teos loetakse üldsusele näidatuks (eksponeerituks), kui teost või selle koopiat on demonstreeritud kas vahetult või kaudselt filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
(5) Teos loetakse edastatuks, kui see on edastatud kaablita edastamise teel (raadio, televisiooni, satelliidi vahendusel). Kodeeritud signaalid loetakse edastatuks, kui nende üldsusele suunamiseks võimaldatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt või tema nõusolekul dekodeerimisvahendeid.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(6) Teos loetakse üldsusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üldsusele suunatud kaabli kaudu või kaablita suunamise teel sellisel viisil, et üldsus võib teost kasutada enda poolt valitud kohas ja ajal.
(7) Üldsusele avatud kohaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater, näitusesaal, kino, klubi, diskoteek, kauplus, jaekaubandusettevõte, teenindusettevõte, ühissõiduk, majutusettevõte jms).
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 101. [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 102. Edastamine satelliidi kaudu
(1) Satelliidina käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse mis tahes sidesatelliiti, mis edastab avalikuks vastuvõtuks mõeldud signaale selleks ettenähtud sagedusaladel, samuti ühest geograafilisest punktist teise geograafilisse punkti toimuva suletud ühendusega signaale edastavat satelliiti tingimusel, et nende signaalide individuaalvastuvõtt nendes geograafilistes punktides on teatud asjaoludel võimalik.
(2) Edastamine satelliidi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on akt, mille käigus avalikuks vastuvõtuks ettenähtud programmi sisaldavad signaalid sisestatakse televisiooni- või raadioteenuse ostuaja kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(3) Satelliidi kaudu edastamise akt leiab aset ainult selles riigis, kus programmi sisaldavad signaalid sisestatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(4) Kodeeritud programmi sisaldavate signaalide puhul on satelliidi kaudu teose edastamise tingimuseks üldsuse teavitamine dekodeerimisvahendite olemasolust kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja poolt või tema nõusolekul.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 103. Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu
Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu käesoleva seaduse tähenduses on üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud tele- või raadioprogrammi samaaegne, muutumatu ja täielik taasedastamine traatside või õhu, sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
III. peatükk
TEOSE LOOMISEL TEKKIVAD ÕIGUSED
§ 11. Autoriõiguse sisu
(1) Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused.
(2) Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad.
(3) Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta.
(4) Autori isiklike ja varaliste õiguste piiramine võib toimuda ainult käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.
Autoriõiguse seadus Leht 5 / 44
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 12. Isiklikud õigused
(1) Teose autoril on õigus:
1) esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel
tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (õigus autorsusele);
2) otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega,
autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele);
3) teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime
tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose
puutumatusele);
4) lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare,
selgitusi, uusi osasid jms) (õigus teose lisadele);
5) vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises
ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja
väärikuse kaitsele);
6) otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks (õigus teose avalikustamisele);
7) oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele);
8) nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta);
9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 7, 8 ja 9 fikseeritud õiguste teostamine toimub autori kulul ning autor on kohustatud hüvitama kahju, mis tekib isikul, kes teost kasutas.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 13. Varalised õigused
[RT I 2006, 1, 1- jõust. 12.01.2006]
(1) Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata:
1) reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine. Pärast autori poolt või tema loal teose koopia esmamüüki või omandiõiguse muul viisil üleandmist Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis lõpeb käesolevas punktis nimetatud õigus ja teose koopiat võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis edasi levitada autori nõusolekuta. Autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose koopia rentimist ja laenutamist üldsusele
ka juhul, kui õigus teose levitamisele on lõppenud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 133 sätestatud juhud;
3) [kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
4) tõlkida oma teos (õigus teose tõlkimisele);
5) teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele);
6) koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid (õigus teoste kogumikele);
7) teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes (õigus avalikule esitamisele);
8) teost üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele). Teose eksponeerimine tähendab teose või tema
koopia näitamist kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil;
9) edastada teos raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti
suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis
91 nimetatud viisil (õigus teose edastamisele);
91) teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele);
10) teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras;
11) teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekt.
(2) [Kehtetu -RT I 2000, 78, 497- jõust. 22.10.2000]
(3) Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil.
(4) Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita.
(5) Andmebaasi koopia esmane müük lõpetab õiguse kontrollida selle andmebaasi koopia edasist müüki. (6) [Kehtetu -RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 131. Autori varaliste õiguste teostamine
Leht 6 / 44 Autoriõiguse seadus
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
(1) Autor teostab oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide (IX peatükk)
kaudu.
(2) Teose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks nendest.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud kord kehtib ka juhul, kui teost kavatsetakse avalikult esitada tehnilise vahendi (plaadi-, kasseti- või CD-mängija jms) vahendusel üldsusele avatud kohas.
(4) Teose edastamine raadio, televisiooni või satelliidi kaudu või taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu võib toimuda ainult juhul, kui teost edastav või taasedastav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose edastamiseks või taasedastamiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud kord kehtib ka juhul, kui 4. lõikes nimetatud viisil edastatud või taasedastatud teost kavatsetakse avalikult esitada raadio, televisiooni, satelliidi või kaabellevivõrgu vahendusel üldsusele avatud kohas või teha üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(6) [Kehtetu -RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 132. Täiendavad varalised õigused seoses arvutiprogrammidega
Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 133. Teose ja teose helisalvestise kojulaenutamine raamatukogust
(1) Raamatukogul on õigus autori, esitaja ja fonogrammitootja nõusolekuta koju laenutada teost ja teose helisalvestist, kuid nimetatud isikutel on õigus saada kojulaenutamise eest tasu. Audiovisuaalse teose kojulaenutamine on lubatud vaid juhul, kui filmi esmasalvestuse tootja on andnud selleks loa.
(2) Teose helisalvestise kojulaenutamine on lubatud juhul, kui helisalvestise Eestis levitamise algusest on möödunud neli kuud. Autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul, mis on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, võib nimetatud tähtaega lühendada.
(3) Audiovisuaalse või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust teenindaval raamatukogul on õigus audiovisuaalset teost ning teose helisalvestist õppe- ja teaduslikul eesmärgil koju laenutada kõigi kaasnevate õiguste omajate nõusolekuta ning käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ajalise piiranguta.
(4) Autorile, esitajale ja fonogrammitootjale väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja kalendriaastas rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused.
(5) Autorile makstakse tasu avalduse alusel, mis on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud juhul.
(6) Autorile tasu maksmiseks kehtestab Vabariigi Valitsusmäärusega:
1) avalduses esitatavate andmete loetelu;
2) tasu jaotamise määrad erinevate autorite vahel;
3) tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ja korra.
(7) Audiovisuaalse teose autorile ning teose helisalvestise autorile, heliteose esitajale ja fonogrammitootjale makstakse tasu teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu.
(8) Tasu väljamaksja on valdkonna eest vastutava ministri määratud juriidiline isik.
(9) Tasu väljamaksjal on õigus saada rahvaraamatukogudelt kõiki tasu maksmiseks vajalikke andmeid. Sellega seotud lisakulutused kannab tasu väljamaksja.
(10) Käesoleva paragrahvi 5. lõike alusel makstava tasu ülempiir on neljakordne Statistikaameti esitatud eelmise aasta Eesti keskmine brutopalk.
Autoriõiguse seadus Leht 7 / 44
[RT I 2008, 18, 123- jõust. 15.05.2008]
§ 14. Autori õigus saada autoritasu
(1) Autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud.
(2) Autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega käesoleva seaduse § 76 3. lõikes ning §
77 3. lõikes sätestatud erisusi arvestades.
(3) Kuni ei ole saavutatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud kokkulepet, on teose kasutamine keelatud. (4) Kui pooled on autoritasus kokku leppinud, kuid kohustatud pool ei täida tähtpäevaks temal lasuvat
kohustust osaliselt või täielikult, peab kohustatud pool teose kasutamise lõpetama, kui ei ole õigustatud poolega
kokku lepitud teisiti.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu eiramine loetakse teose kasutamiseks ilma autori või tema õiguste omaja loata.
(6) Kui autor on audiovisuaalse teose produtsendile üle andnud (loovutanud) oma varalised õigused või
andnud loa (litsentsi) audiovisuaalse teose originaali või koopiat kasutada (sealhulgas rentida) või sellist õiguste
üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb autorile õigus saada õiglast tasu televisiooniteenuse osutajalt,
rendile andjalt või muult isikult, kes audiovisuaalset teost kasutab. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada
õiglast tasu on kehtetu.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(7) Kui autor on fonogrammitootjale üle andnud (loovutanud) õiguse või andnud loa (litsentsi) fonogrammi koopiat rentida või sellist õiguse üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb autorile õigus saada sellise rentimise eest rendile andjalt õiglast tasu. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 15. Tasu algupärase kunstiteose edasimüümise eest
(1) Algupärase kunstiteose autoril on õigus saada pärast teose omandiõiguse esmakordset võõrandamist müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigust kohaldatakse müügitehingutele, milles müüja, ostja või vahendajana osaleb oksjonikorraldaja, kunstigalerii või kunstiteoste vahendaja.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(3) Käesoleva paragrahvi tähenduses on algupärane kunstiteos visuaalkunsti teos, nagu maal, graafika, skulptuur, installatsioon, tarbekunstiteos ja foto, kui see on kunstniku valmistatud või tema nummerdatud, signeeritud või muul viisil autoriseeritud koopia.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(4) Tasumäärad:
1) 5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on kuni 50 000 eurot;
2) 3 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 50 001–200 000 eurot;
3) 1 protsent müügihinnast, kui müügihind on 200 001–350 000 eurot;
4) 0,5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 350 001–500 000 eurot;
5) 0,25 protsenti müügihinnast, kui müügihind on üle 500 000 euro.
[RT I 2010, 22, 108- jõust. 01.01.2011]
(5) Tasu ühe algupärase kunstiteose edasimüümise eest ei tohi ületada 12 500 eurot. [RT I 2010, 22, 108- jõust. 01.01.2011]
(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu ei kohaldata, kui müügihind on alla 64 euro. [RT I 2010, 22, 108- jõust. 01.01.2011]
(7) Autoril ja kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus kolme aasta jooksul alates edasimüügist nõuda edasimüüki korraldanud isikult teavet, mis on vajalik edasimüügitasu maksmise tagamiseks.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(8) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu tuleb maksta kolmekümne päeva jooksul alates edasimüügi toimumise päevast.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(9) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu on autoril õigus saada kolme aasta jooksul alates edasimüügist.
Leht 8 / 44 Autoriõiguse seadus
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 16. Autoriõigus ja omandiõigus
(1) Autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud. Autori või tema pärija varaliste õiguste teostamise viis määratakse kindlaks autori või tema pärija ja omaniku vahelise kokkuleppega.
(2) Kujutava kunsti teose autoril on õigus nõuda oma teosest koopia valmistamiseks juurdepääsu teose originaalile, mis on teise isiku omanduses või tiitlipärases valduses.
(3) Omaniku nõusolekul võib autor parandada, täiendada või muul viisil ümber töötada oma kujutava kunsti teost, arhitektuuri-, tarbekunsti-, disaini- jms teost.
IV. peatükk
AUTORI VARALISTE ÕIGUSTE TEOSTAMISE
PIIRAMINE (TEOSE VABA KASUTAMINE)
§ 17. Autori varaliste õiguste piiramine
1. PÕHISÄTTED
Erandina käesoleva seaduse §-dest 13–15, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud teose kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult käesoleva seaduse §-des 18–25 otseselt ettenähtud juhtudel. [RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 18. Teose vaba reprodutseerimine ja tõlkimine isikliku kasutamise eesmärkidel
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
(2) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ei ole isikliku kasutamise eesmärkidel lubatud reprodutseerida:
1) arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid;
2) piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid;
3) elektroonilisi andmebaase;
4) arvutiprogramme, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 ettenähtud juhtumid;
5) reprograafilisel viisil noote.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
2. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA
§ 181. Autori reprodutseerimisõiguse piiramine
(1) Ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata on lubatud teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene arvutiprogrammidele. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
Autoriõiguse seadus Leht 9 / 44
31) õiguste objekti töötlemine teksti- ja andmekaeve eesmärkidel ning tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
[RT I, 07.07.2016, 1- jõust. 01.01.2017]
4) päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine
ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise
vajadusele;
5) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab
õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele;
6) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste
huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
Autori nõusolekuta ei ole lubatud reprodutseerida, levitada ja kättesaadavaks teha teost, mis on spetsiaalselt
loodud puuetega inimeste jaoks;
7) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine karikatuuris, paroodias ja pastišis sel eesmärgil motiveeritud
mahus.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 20. Teose vaba kasutamine avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu poolt
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost reprodutseerida, selleks et:
1) asendada kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud teos;
2) teha koopia teose säilimise tagamiseks;
3) asendada mõne teise avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu püsikollektsiooni kuulunud teos juhul, kui
see on kadunud, hävinud või muutunud kasutamiskõlbmatuks;
4) digiteerida kogu säilitamise eesmärgil;
5) teha koopia füüsilise isiku jaoks käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud eesmärgil;
6) teha koopia kohtu- või riigiasutuse tellimusel käesoleva seaduse § 19 punktis 6 nimetatud eesmärgil.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3 nimetatut kohaldatakse juhul, kui ei ole võimalik omandada teose uut koopiat.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(3) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost kasutada motiveeritud mahus näituse ja kogu tutvustamise eesmärgil.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(4) Autori nõusolekuta ja selle eest tasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus kogus olevat teost füüsilise isiku tellimusel:
1) eriseadmete kaudu kohapeal kättesaadavaks teha;
2) individuaalseks kohapeal kasutamiseks laenutada.
[RT I 2008, 18, 123- jõust. 15.05.2008]
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud tegevus ei või toimuda ärilisel eesmärgil. [RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 201. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul,
kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 202. Üldsusele külastamiseks avatud kohas asuva arhitektuuriteose kujutise vaba kasutamine kinnisvarakuulutuses
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime äranäitamisega on lubatud arhitektuuriteose kujutist motiveeritud mahus reprodutseerida ja üldsusele suunata kinnisvarakuulutuses. [RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 21. [Kehtetu -RT I 1999, 10, 156- jõust. 15.02.1999]
§ 22. Teose vaba avalik esitamine
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna
Leht 10 / 44 Autoriõiguse seadus
moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse.
§ 23. Teose ajutise salvestise kasutamine raadio ja televisiooni poolt
(1) Autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta on raadiol ja televisioonil lubatud teha ajutine salvestis teosest, millele tal on eetrisseandmise õigus, tingimusel, et selline salvestis tehakse raadio ja televisiooni oma tehniliste vahenditega ja enda poolt kasutamiseks.
(2) Raadio ja televisioon on kohustatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud salvestise hävitama 30 päeva möödumisel selle tegemisest, kui selliselt salvestatud teose autoriga ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud ajutine salvestis ei kuulu hävitamisele juhul, kui sellel on suur kultuurilooline väärtus. Nimetatud juhul kuulub salvestis säilitamisele raadio ja televisiooni arhiivis kui eranditult dokumentaalset iseloomu omav teos ilma selleks autorilt nõusolekut küsimata. Arhiivis säilitamisele kuuluvate teoste kohta teeb otsuse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, vaidluse korral aga riigiarhivaar.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 24. Arvutiprogrammi vaba kasutamine
(1) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, on arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta programmi reprodutseerida, tõlkida, kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada ja saadud tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see on vajalik:
1) programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm omandati;
2) programmis esinevate vigade parandamiseks.
(2) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on ilma programmi autori või tema õigusjärglase nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta õigus teha programmist varukoopia tingimusel, et see on vajalik arvutiprogrammi kasutamiseks või kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud programmi taastamiseks.
(3) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi toimimist eesmärgil selgitada välja programmelemendi aluseks olnud ideed ja põhimõtted juhul, kui ta teeb seda programmi laadimise, esitamise, käitamise, ülekandmise või talletamise käigus, mille tegemiseks ta on õigustatud.
(4) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
(5) Lepingu tingimus, mis piirab käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes nimetatud õiguste teostamist, on tühine. [RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 25. Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine (dekompileerimine)
(1) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta reprodutseerida programmi ning seda tõlkida juhul, kui see on hädavajalik informatsiooni saamiseks algsest programmist sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega, kui on
täidetud järgmised tingimused:
1) seda teeb programmi õiguspärane kasutaja või tema ülesandel mõni teine vastavat luba omav isik;
2) programmide ühilduvust tagav informatsioon ei ole olnud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutele
eelnevalt kättesaadav;
3) selline tegevus piirdub algse programmi osadega, mis on vajalikud ühilduvuse tagamiseks.
(2) Informatsiooni, mis on saadud käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegevusega, ei tohi:
1) kasutada muuks otstarbeks kui sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;
2) üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik sõltumatult loodud programmi
ühilduvuse tagamiseks;
3) kasutada oma olemuselt sarnase programmi arendamiseks, tootmiseks, realiseerimiseks või muude algse
programmi autori autoriõigust rikkuvate tegude sooritamiseks.
(3) Lepingu tingimus, mis piirab käesolevas paragrahvis nimetatud õiguste teostamist, on tühine. [RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 251. Andmebaasi vaba kasutamine
Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. Kui nimetatud isik on õigustatud kasutama andmebaasi ainult osaliselt, kohaldatakse käesolevas
Autoriõiguse seadus Leht 11 / 44
paragrahvis sätestatut ainult andmebaasi või selle koopia vastava osa suhtes. Lepingu tingimus, mis piirab nimetatud õiguse teostamist, on tühine.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
3. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA, KUID TASU MAKSMISEGA
§ 26. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks
(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest (§ 27).
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene juriidilistele isikutele. [RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 27. Tasu audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise eest isiklikeks vajadusteks
(1) Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu maksavad salvestusseadmete ja salvestuskandjate tootja, importija, müüja, isik, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ ühenduse tolliseadustiku kehtestamine (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50) mõistes Eestisse.
(2) Müüja maksab tasu juhul, kui tootja, importija või isik, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid Euroopa
Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse, ei ole tasu maksnud.
(3) Müüjal on õigus tasu tagasi nõuda tootjalt, importijalt ja isikult, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid
Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse.
(4) Füüsilised isikud maksavad tasu juhul, kui salvestusseadmete ja -kandjate import või Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse toomine toimub kaubanduslikul eesmärgil.
(5) Tasu makstakse tagasi salvestusseadmetelt ja -kandjatelt:
1) mis tehniliste omaduste tõttu ei võimalda audiovisuaalseid teoseid ja teoste helisalvestisi reprodutseerida
üksikute koopiatena;
2) mis on eksporditud või Eestist Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile viidud;
3) mida kasutatakse ettevõtja põhikirjalise tegevuse raames;
4) mida kasutatakse tegevusel, mille puhul salvestaja põhitegevuse tulemus eeldab vaheetapina audio- või
videosalvestise valmistamist;
5) mis on mõeldud salvestustegevuseks haridus- ja teadusasutuste poolt õppe- ja teaduslikel eesmärkidel;
6) mida kasutatakse salvestiste tegemiseks puuetega inimestele.
(6) Kollektiivse esindamise organisatsioon tagastab tasu käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud isikutele kuue kuu jooksul, alates vastava kirjaliku taotluse esitamisest.
(7) Tasu suurus on:
1) salvestusseadmete puhul kolm protsenti kauba väärtusest;
2) salvestuskandjate puhul kaheksa protsenti kauba väärtusest.
(8) Tasu jaotatakse autorite, teoste esitajate ja fonogrammitootjate vahel, lähtudes teoste ja fonogrammide kasutamisest.
(9) Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvad autoreid, esitajaid ja fonogrammitootjaid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning üks Justiitsministeeriumi esindaja.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(10) Tasu võib maksta ka organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel, kuid mitte üle kümne protsendi jaotamisele kuuluvast tasust.
(11) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu jaotuskava, olles selle eelnevalt kooskõlastanud autorite, esitajate ja fonogrammitootjate esindajatega.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(12) Tasu kogujaks kinnitab valdkonna eest vastutav minister kollektiivse esindamise organisatsiooni, kellel on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumise ja maksmisega seotud kulutused. Tasu koguja esitab Justiitsministeeriumile tasu kogumise, maksmise ning tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
Leht 12 / 44 Autoriõiguse seadus
(13) Tasu kogujaks määratud kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus saada tolli- ja statistikaorganisatsioonidelt, tootja- ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke andmeid. Esitatud andmed on konfidentsiaalsed ning tasu kogujal on õigus neid kasutada või avaldada ainult seoses tasu kogumisega.
(14) Vabariigi Valitsuskehtestab määrusega:
1) audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu
maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu;
2) käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tasu taotlemise korra.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 271. Tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest
(1) Autoril ja kirjastajal on õigus saada õiglast tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest käesoleva seaduse § 18 1. lõikes ja § 19 punktis 3 nimetatud juhtudel.
(2) Autorile väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja Eesti Rahvusraamatukogu rahvusbibliograafia andmebaasis registreeritud teoste nimetuste arv.
(3) Kirjastajale väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja avalduse esitamisele eelneva kümne kalendriaasta jooksul ilmunud ISBN- ja ISSN-numbriga teoste nimetuste arv.
(4) Tasu maksab välja valdkonna eest vastutava ministri määratud juriidiline isik, kes esindab autoreid või autorite organisatsioone.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(5) Tasu makstakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse alusel.
(6) Vabariigi Valitsuskehtestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tasu jaotamise määrad ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel ning tasu maksmise korra.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 272. Orbteos
4. ORBTEOSE KASUTAMINE
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
(1) Käesolevas jaos nimetatud tingimustel on lubatud vabalt kasutada alljärgnevaid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte, mis avaldati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis:
1) raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku arhiivi, muuseumi, raamatukogu, teadus- ja haridusasutuse või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse
(edaspidi avalik mäluasutus) kogus;
2) audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus;
3) audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta
31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides;
4) õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle
lahutamatu osa.
(2) Käesoleva jao sätteid kohaldatakse samuti käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3 nimetatud teosele või fonogrammile, mida ei ole kunagi avaldatud või mida ei ole kunagi edastatud, kuid millele on 1. lõikes nimetatud asutus võimaldanud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul üldsusele juurdepääsu, kui on põhjust eeldada, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja ei ole vastu käesoleva seaduse § 2761. lõikes nimetatud kasutusviisidele.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud teos või fonogramm on orbteos, kui hoolimata sellest, et käesoleva seaduse § 273kohaselt on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud.
(4) Kui õigus teosele või fonogrammile on mitmel isikul ja neist kõiki ei ole tuvastatud või tuvastamisest hoolimata leitud pärast käesoleva seaduse § 273kohaselt tehtud ja dokumenteeritud hoolikat otsingut, võib teost või fonogrammi kasutada käesoleva jao kohaselt tingimusel, et õiguste omaja, kes on tuvastatud ja leitud, on
Autoriõiguse seadus Leht 13 / 44
talle kuuluvate õiguste suhtes andnud avalikule mäluasutusele või Eesti Rahvusringhäälingule loa teose või fonogrammi reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõige ei piira tuvastatud ja leitud autori ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õigusi teosele või fonogrammile.
(6) Anonüümselt või pseudonüümi all loodud teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõiget ning § 6213. lõiget.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 273. Hoolikas otsing
(1) Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist.
(2) Teose või fonogrammi orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu tegemiseks kohased allikad kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
(3) Hoolikas otsing tehakse Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus teos esmakordselt avaldati või, kui seda ei ole avaldatud, kus see edastati, välja arvatud sellise audiovisuaalse teose puhul, mille produtsendi peakorter või peamine elukoht asub Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis. Sellisel juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus asub audiovisuaalse teose produtsendi peakorter või peamine elukoht.
(4) Käesoleva seaduse § 272 2. lõikes nimetatud juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus on selle organisatsiooni asukoht, kes autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul võimaldas teosele või fonogrammile üldsuse juurdepääsu.
(5) Kui tõendite põhjal on alust arvata, et Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis leidub olulist teavet õiguste omaja kohta, kontrollitakse ka selles riigis kättesaadavaid teabeallikaid.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 274. Pädev asutus
(1) Pädevaks asutuseks orbteose staatust käsitleva info vahendajana on Eestis Justiitsministeerium. (2) Avalik mäluasutus ja Eesti Rahvusringhääling dokumenteerib hoolika otsingu ning annab
Justiitsministeeriumile järgmist teavet:
1) teave teostatud hoolika otsingu kohta ning selle tulemused, mille alusel on tehtud järeldus käsitada teost või
fonogrammi orbteosena;
2) viis, kuidas asutus orbteost käesoleva seaduse § 276 kohaselt kasutab;
3) kasutatava teose või fonogrammi orbteose staatuse mis tahes muutus käesoleva seaduse § 277kohaselt;
4) asutuse asjakohane kontaktteave.
(3) Justiitsministeerium edastab viivitamata käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teabe Siseturu
Ühtlustamise Ameti loodud orbteoste andmebaasi (edaspidi orbteoste andmebaas).
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 275. Orbteose staatuse vastastikune tunnustamine
Teost või fonogrammi, mida ühes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis käsitatakse orbteosena, käsitatakse orbteosena kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikides.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 276. Orbteose vaba kasutamine
(1) Avalikul mäluasutusel ja Eesti Rahvusringhäälingul on lubatud kasutada orbteoseks tunnistatud ning orbteoste andmebaasi edastatud oma kogusse kuuluvat teost või fonogrammi üksnes avalikes huvides ja kõigi tuvastatud õiguste omajate nimede näitamise korral järgnevatel juhtudel:
1) üldsusele kättesaadavaks tegemine kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel;
2) reprodutseerimine digiteerimise, üldsusele kättesaadavaks tegemise, indekseerimise, kataloogimise,
säilitamise või taastamise eesmärgil.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutus võib lubatud vaba kasutamise käigus teenida tulu vaid orbteose digiteerimise ning üldsusele kättesaadavaks tegemise kulude katmise eesmärgil.
Leht 14 / 44 Autoriõiguse seadus
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 277. Orbteose staatuse osaline või täielik tühistamine
(1) Orbteosele õigusi omav isik võib igal ajal pöörduda teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutuse poole ning nõuda oma autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste ulatuses orbteose staatuse tühistamist.
(2) Orbteose staatuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks peab õiguste omaja esitama teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutusele piisavad tõendid, mis kinnitavad talle kuuluvate autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste olemasolu ja ulatust.
(3) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt esitatud tõenditele tuginedes on orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste kuuluvus leidnud kinnitust, edastab teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutus teabe orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta viivitamata Justiitsministeeriumile.
(4) Justiitsministeerium edastab teabe orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta viivitamata orbteose andmebaasi.
(5) Justiitsministeerium kogub kalendriaasta jooksul käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel laekunud teabe ning edastab selle käesoleva seaduse § 2782. lõike alusel moodustatavale komisjonile järgneva kalendriaasta
15. jaanuariks.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 278. Tasu orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest
(1) Kui orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi staatus on osaliselt või täielikult tühistatud, on õiguste omajal õigus saada tasu teose või fonogrammi kasutamise eest.
(2) Autorile või fonogrammitootjale väljamakstava tasu suuruse määramiseks kinnitatakse kolmeaastaseks perioodiks komisjon, kuhu kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja audiovisuaalsete teoste produtsente esindavate organisatsioonide, Kultuuriministeeriumi ning Justiitsministeeriumi esindajad.
(3) Komisjon kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, kelle juhitava ministeeriumi ülesandeks põhimääruse kohaselt on tasu maksmine orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud komisjon otsustab osaliselt või täielikult tühistatud staatusega orbteose õiguste omajale makstava tasu suuruse, võttes arvesse nii õiguse omajale tekkinud kahju kui ka orbteose senise kasutamise eesmärke ja olemust.
(5) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud minister kinnitab käskkirjaga hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel moodustatud komisjoni otsuse põhjal makstavate tasude suuruse õiguste omajate kaupa.
(6) Õiguste omajale käesoleva paragrahvi alusel määratud tasu maksab välja käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ministeerium hiljemalt üheksa kuud pärast eelarveaasta lõppu. Makstavate tasude kogusumma eelarveaastas ei ületa 2000 eurot.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
V. peatükk
ISIKUD, KELLELE KUULUB AUTORIÕIGUS
§ 28. Teose autor
(1) Autori isiklikud õigused ja varalised õigused kuuluvad algselt teose autorile, kui käesoleva seadusega autori varaliste õiguste osas ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud.
(3) Juriidilisele isikule kuulub autoriõigus vaid käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel. (4) Riigile kuulub autoriõigus vaid käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
Autoriõiguse seadus Leht 15 / 44
§ 29. Autorsuse presumptsioon
(1) Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal.
(2) Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik.
(3) Autorit käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel esindanud isik säilitab tema poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks, kui tema ja autori vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 1999, 10, 156- jõust. 15.02.1999]
§ 30. Ühine autorsus
(1) Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub selle autoritele ühiselt.
(2) Ühise loomingulise tegevusega loodud teos võib moodustada ühe jagamatu terviku (ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus). Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks, kui seda saab kasutada sõltumatult selle teose teistest osadest.
(3) Igale kaasautorile kuulub autoriõigus ka tema poolt loodud iseseisva tähendusega osale teoses ning ta võib kasutada seda teose osa iseseisvalt. Selline kasutamine ei tohi kahjustada teiste kaasautorite õigusi ega olla vastuolus teose kaasautorite poolt ühise kasutamise huvidega.
(4) Suhted ühiste autorite vahel autoriõiguse teostamisel, sealhulgas autoritasu jagamisel, määratakse kindlaks nende kokkuleppega. Sellise kokkuleppe puudumisel teostavad autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt, autoritasu aga jagatakse nende vahel võrdsetes osades.
(5) Igaüks ühistest autoritest võib pöörduda kohtusse või võtta tarvitusele muid abinõusid ühiselt loodud teose kaitseks ning autoriõiguse rikkumise kõrvaldamiseks.
(6) Autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine autoritele ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele.
(7) Töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras teose loomisel on autorikollektiivi moodustamisel vaja isiku eelnevat nõusolekut tema autorikollektiivi lülitamiseks. Autorikollektiivi töös osalemisest keeldumist mõjuvatel põhjustel ei loeta töödistsipliini rikkumiseks.
§ 31. Autoriõigus kollektiivsele teosele
(1) Kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms).
(2) Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.
(3) Kollektiivsesse teosesse võetud teoste (kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus oma teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kaastööde autoreid ei loeta ühisteks autoriteks.
§ 32. Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele
(1) Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Autor võib iseseisvalt kasutada oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teost tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ainult tööandja eelneval nõusolekul, näidates ära tööandja nime või nimetuse. Sellisel juhul on autoril õigus saada autoritasu teose kasutamise eest.
(3) Autor võib iseseisvalt kasutada oma tööülesannete täitmise korras loodud teost eesmärgil, mis ei ole tema tööülesannetega ette nähtud, kui töölepingus ei ole ette nähtud teisiti. Sellisel teose kasutamisel tuleb ära näidata tööandja nimi või nimetus.
(4) Õigusaktides ettenähtud juhtudel makstakse tööülesannete täitmise korras loodud teose autorile lisaks töötasule (palgale) ka autoritasu teose kasutamise eest. Autoritasu maksmine võidakse ette näha ka tööandja ja autori vahelise kokkuleppega.
Leht 16 / 44 Autoriõiguse seadus
(5) Arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril, kes loob programmi või andmebaasi oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib autoriõigus sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(6) Varalised õigused avalikus teenistuses loodud teosele lähevad üle riigile, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Neid õigusi teostab see riigiasutus, kelle ülesandel, tellimisel või juhendamisel teos loodi.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 33. Autoriõigus audiovisuaalsele teosele
(1) Audiovisuaalseks teoseks loetakse mis tahes teost, mis koosneb korrapäraselt seotud kujutistest koos neid saatvate helidega või ilma helideta, ja mis on ette nähtud näitamiseks vastavate tehniliste vahenditega (kinofilm, telefilm, videofilm jne).
(2) Autoriõigus audiovisuaalsele teosele kuulub selle autorile või ühistele autoritele – režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule. Režissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused, sõltumata sellest, kas see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks või mitte.
(3) Teose produtsendiks loetakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle finantseerimisel või juhtimisel on teos loodud ja kelle nimi on fikseeritud selles audiovisuaalses teoses.
(4) Selle isiku produtsendiks olemist, kelle nimi või nimetus on näidatud audiovisuaalses teoses, presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub produtsendiks olemise vaidlustajal.
(5) Režissöörile, stsenaariumi autorile ja heliloojale, aga samuti stsenaariumi plaani, dialoogi ja diktoriteksti autorile, kunstnikule, operaatorile, koreograafile, helioperaatorile ja teistele audiovisuaalse teose loomises osalenud isikutele kuulub autoriõigus oma teosele, mis moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja mida saab kasutada sõltumatult teosest kui tervikust. Sellise teose osas varaliste õiguste teostamine
võib toimuda iseseisvalt, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti, kuid tingimusel, et selline kasutamine ei kahjusta teose kui terviku kasutamise huvisid.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 34. Kogumiku koostaja autoriõigus
(1) Isikul, kes oma loomingulise tegevuse tulemusena materjali valikul või süstematiseerimisel on loonud kogumiku (kogumiku koostajal), tekib autoriõigus sellele kogumikule.
(2) Intellektuaalse tegevuse tulemusi, millele käesolevat seadust ei kohaldata (§ 5), võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada.
(3) Teoseid, mille osas autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on möödunud, võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada, järgides käesoleva seaduse § 44 sätteid.
(4) Autoriõigusega kaitstavaid teoseid võib süstematiseerida ja lülitada kogumikku kas originaalis või ümbertöötatud kujul vaid teose autori või tema õigusjärglase nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Kogumiku koostaja on kohustatud järgima kogumikku võetud teose autori autoriõigust.
(5) Ühe isiku poolt kogumiku avaldamine ei piira teisi isikuid sama materjali kasutamisel iseseisva kogumiku loomiseks vastavalt käesoleva paragrahvi 1. ja 4. lõike sätetele.
(6) Ühe isiku poolt koostatud kogumiku ümbertöötamine teiste isikute poolt võib toimuda ainult algse kogumiku koostaja autoriõigust järgides.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 35. Autoriõigus tuletatud teosele
(1) Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele.
(2) Tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks, draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks, võib toimuda ainult käesoleva seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides.
Autoriõiguse seadus Leht 17 / 44
(3) Isikul, kes on loonud teise autori teose (algse teose) alusel uue, loominguliselt iseseisva ja algsest teosest sõltumatu teose, tekib autoriõigus sellele teosele. Sellisel juhul tuleb ära näidata algse teose autori nimi, teose pealkiri (nimetus) ja allikas, kus teos on avaldatud.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid kohaldatakse ka teostele, mille autorid ei ole teada (rahvaloominguteosed, anonüümsed teosed jms), teostele, mille autoriõigusega kaitsmise tähtaeg on möödunud, ja intellektuaalse tegevuse tulemustele, millele käesolevat seadust ei kohaldata (§ 5).
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 36. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärimine
(1) Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärimine toimub vastavalt pärimisseaduse üldsätetele seaduse või pärandaja viimse tahte avalduse järgi.
(2) Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seadusjärgsele pärijale lähevad vastava õiguse kehtivuse tähtajaks üle varalised õigused ning käesoleva seaduse § 12 1. lõike punktides 4–6 ning § 66 punktis 4 nimetatud isiklikud õigused, kui viimse tahte avaldusega ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi teostab
Kultuuriministeerium.
(4) Kultuuriministeeriumil on õigus riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tasu kasutada stipendiumi maksmiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike alusel võib stipendiumi maksta üliõpilasele, kelle õppe- või loominguline tegevus on seotud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärandaja loomevaldkonnaga, eesmärgiga toetada nimetatud tegevust ning enesetäiendamist.
(6) Valdkonna eest vastutav ministerkehtestab määrusega stipendiumi taotlemise ja maksmise korra. (7) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga stipendiumi suuruse.
(8) Riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tasust võib maha arvata tasu kogumise korraldamisega seotud kulud.
[RT I 2008, 18, 123- jõust. 15.05.2008]
§ 37. Pärijateks mitteolevate autori õigusjärglaste autoriõigus
Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes ei ole autori pärijateks, võivad autoriga sõlmitud lepingu alusel või käesolevas seaduses otseselt ettenähtud juhtudel üle minna vaid autori varalised õigused.
VI. peatükk
AUTORIÕIGUSE AJALINE KEHTIVUS
§ 38. Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg
(1) Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 39–42 ettenähtud juhud.
(2) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
(21) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Eesti kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik, siis kehtib autoriõigus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 39. Autoriõiguse kehtivus ühise autorsuse korral
Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega (§ 30), kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 40. Autoriõiguse kehtivus anonüümselt või pseudonüümi all avalikustatud teosele
Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid. [RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
Leht 18 / 44 Autoriõiguse seadus
§ 41. Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele, töökohustuste täitmise korras loodud teosele, audiovisuaalsele teosele ja jätkuväljaandele
(1) Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist.
(11) Autoriõigus audiovisuaalsele teosele (§ 33) kehtib 70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes fikseeritud teos ei ole avalikustatud 70 aasta jooksul pärast selle loomist, siis kehtib autoriõigus 70 aastat pärast teose loomist.
(3) Kui teos avaldatakse jätkuväljaandena (köidetena, osadena, annetena, jagudena jne) ja autoriõiguse
kehtivuse tähtaega arvestatakse teose õiguspärasest avalikustamisest, siis kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat
pärast selle osa õiguspärast avalikustamist.
(4) Kollektiivsesse teosesse, töökohustuste täitmise korras loodud teosesse ja audiovisuaalsesse teosesse võetud iseseisvat tähendust omavate teoste suhtes, mis ei ole avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib autoriõigus käesoleva seaduse § 38 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 42. [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 43. Autoriõiguse kehtivuse tähtaja kulgemise algus
Käesolevas peatükis ettenähtud tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta (§-d 38 lg 1 ja 39)
või teose õiguspärasele avalikustamisele või loomisele järgneva aasta (§ 38 lg 2; §-d 40, 41 ja 42) 1. jaanuarist.
§ 44. Teose autorsuse, autori nime, autori au ja väärikuse ning teose pealkirja tähtajatu kaitse
(1) Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
(2) Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise.
§ 45. Teose kasutamine pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist
Teost, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, võivad vabalt kasutada kõik isikud, järgides käesoleva seaduse § 44 ning muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93,
1559) sätteid.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
VII. peatükk
TEOSE KASUTAMINE
§ 46. Teose kasutamine teiste isikute poolt
1. PÕHISÄTTED
(1) Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud.
(2) [Kehtetu -RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
(3) Autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutamiseks võib olla piiratud konkreetsete õiguste osas, samuti teose kasutamise eesmärgi, tähtaja, kasutamise territooriumi, ulatuse, viiside ja vahendite osas.
§ 47. All-litsents teose kasutamiseks
Teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (anda all-litsentsi) ainult autori eelneval nõusolekul.
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
Autoriõiguse seadus Leht 19 / 44
§ 48. Autorilepingu mõiste
2. AUTORILEPING
(1) Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras.
(2) Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks. (3) Olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses
(RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) litsentsilepingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(4) Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 481. Autorilepingu sisu
(1) Autorilepingus fikseeritakse:
1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms);
2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-
litsentsi andmise õigus;
3) teose kasutamise viis ja territoorium;
4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg.
(2) Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel.
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 49. Autorilepingu vorm
(1) Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning kaabellevivõrgus
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 50. [Kehtetu -RT I 2002, 53, 336- jõust. 01.07.2002]
§ 51. [Kehtetu -RT I 2002, 53, 336- jõust. 01.07.2002]
§ 52. Autorilepingu kehtivuse tähtaeg
Autorilepingu kehtivuse tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel.
§ 53. Teose kasutamise algustähtaeg
Teose kasutamise algustähtaeg ei tohi ületada ühte aastat, alates autori poolt teose kasutajale üleandmise momendist, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 54. [Kehtetu -RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 55. [Kehtetu -RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 56. Autorilepingu täitmine isiklikult
Autorilepingu puhul uue teose loomiseks on autor kohustatud looma teose isiklikult, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Teiste isikute kaasamine teose loomisele ja autorikollektiivi muutmine võivad toimuda vaid teose tellija eelneval nõusolekul.
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 57. Lepinguga teose kasutajale üleminevad õigused
(1) Omandiõigus teose käsikirjale, eskiisile, joonisele, magnetlindile, arvutidisketile jms materiaalsele objektile, mille vahendusel teos reprodutseeritakse, läheb üle teose kasutajale ainult autorilepingus otseselt ettenähtud juhul.
Leht 20 / 44 Autoriõiguse seadus
(2) Kui autor võõrandab oma teose originaali või koopia, siis ei tähenda see tema varaliste õiguste üleandmist või loa andmist teose kasutamiseks, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.
(3) Uue teose loomiseks sõlmitud autorilepingu alusel loodud kujutava kunsti teos läheb üle tellija omandisse või valdusesse, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike alusel on teose omandajal õigus sellist teost üldsusele näidata (eksponeerida) autorile selle eest täiendavat tasu maksmata, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Sellist õigust ei ole isikul, kes valdab teose originaali või selle koopiat kasutuslepingu alusel.
(5) Kui autorileping on sõlmitud kirjandus- või kunstiteose kasutamiseks audiovisuaalse teose loomiseks,
kuulub sellise teose kasutajale õigus audiovisuaalset teost üldsusele näidata kinos, televisioonis, kaabellevivõrgu
kaudu või muude tehniliste vahenditega, dubleerida see teos teise keelde, varustada subtiitritega ning seda teost
reprodutseerida ja levitada, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Autoril on õigus saada õiglast tasu teose
rentimise eest (§ 14 6. lõige). Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata muusikateoste suhtes.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 58.–§ 61. [Kehtetud -RT I 2002, 53, 336- jõust. 01.07.2002]
VIII. peatükk
TEOSE ESITAJA, FONOGRAMMITOOTJA NING
TELEVISIOONI- JA RAADIOTEENUSE OSUTAJA
ÕIGUSED (AUTORIÕIGUSEGA KAASNEVAD ÕIGUSED)
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 62. Autoriõigusega kaasnevate õiguste mõiste
(1) Teose esitajal, fonogrammitootjal, televisiooni- ja raadioteenuse osutajal, filmi esmasalvestuse tootjal,
isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele
varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või
teadusliku väljaande, on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega
kaasnevate õiguste objektile).
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(2) Autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamine ei piira autori või tema õigusjärglase autoriõiguse teostamist. (3) Levitamine käesoleva peatüki tähenduses on autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti originaali või koopia
üldsusele kättesaadavaks tegemine müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel.
(4) Pärast autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis õiguste omaja poolt või tema nõusolekul lõpeb käesolevas peatükis ettenähtud õigus levitamisele ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis edasi levitada õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata.
(5) Teose esitaja, fonogrammitootja, televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, filmi esmasalvestuse tootja, isik, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, ja isik, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, võib käesolevas peatükis sätestatud varalised õigused üle anda (loovutada) või anda loa (litsentsi) autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamiseks.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 621. Autoriõigusega kaasnevate õiguste presumptsioon
(1) Autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kaitstust eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kaitstuse vaidlustajal.
(2) Isiku, kes on autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile märgitud õiguste omajana, õigusi nimetatud objektile eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub õiguste omaja isiku vaidlustajal.
(3) Kui autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile või selle pakendile on kantud tähis, mida saab otseselt seostada autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või tema õigusjärglasega, või sellist tähist kasutatakse muus
Autoriõiguse seadus Leht 21 / 44
seoses vastava autoriõigusega kaasnevate õiguste objektiga, eeldatakse tähisega seostatava autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õigusi vastavale objektile.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 63. Autoriõigusega kaasnevate õiguste kehtivus
(1) Käesoleva peatüki sätted kehtivad teose esitaja suhtes juhul, kui:
1) teose esitajaks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
2) teose esitus (lavastus) toimus Eesti Vabariigi territooriumil või
3) teose esitus (lavastus) on salvestatud fonogrammile, mida kaitstakse vastavalt käesoleva paragrahvi 2.
lõikele, või
4) teose esitus (lavastus), mis pole salvestatud fonogrammile, on võetud raadio- või telesaatesse, mida
kaitstakse vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele.
(2) Käesoleva peatüki sätted kehtivad fonogrammitootja suhtes juhul, kui:
1) fonogrammitootja on Eesti Vabariigi kodanik, Eesti Vabariigis alaliselt elav isik või Eesti Vabariigis asuv
juriidiline isik või
2) helide esmakordne fikseerimine fonogrammil toimus Eesti Vabariigi territooriumil või
3) fonogramm avaldati esmakordselt Eesti Vabariigi territooriumil. Avaldamise all mõeldakse fonogrammi
koopiate pakkumist üldsusele nõudlust rahuldavas koguses.
(3) Käesoleva peatüki sätted kehtivad televisiooni- ja raadioteenuse osutaja suhtes juhul, kui: [RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
1) selle organisatsiooni asukoht on Eesti Vabariigi territooriumil või
2) teos edastatakse saatja kaudu, mis asub Eesti Vabariigi territooriumil.
(4) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse välisriikide kodanike ja juriidiliste isikute suhtes vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, millega Eesti Vabariik on ühinenud.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 64. Teose esitaja mõiste
Teose esitajaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid.
§ 65. Teose esitaja õigused
Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused.
§ 66. Teose esitaja isiklikud õigused
Teose esitajale kuuluvad:
1) õigus esituse autorsusele;
2) õigus esitajanimele;
3) õigus esituse puutumatusele;
4) õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 67. Teose esitaja varalised õigused
(1) Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada poolte vahel kokkulepitud tasu sellise kasutamise eest, välja arvatud käesoleva seadusega ja poolte kokkuleppega ettenähtud juhud.
(2) Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud:
1) seni fikseerimata esituse salvestamine heliplaadile, heli- ja videolindile, filmile jms viisil;
2) esituse raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel edastamine, välja arvatud juhud, kui edastamine toimub
esituse salvestiselt või toimub esituse taasedastamine, milleks on loa andnud televisiooni- või raadioteenuse
osutaja, kes esituse esmakordselt edastas;
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
3) esituse suunamine üldsusele mis tahes tehnilise vahendi abil väljaspool paika, kus esitus toimub, välja
arvatud juhud, kui üldsusele suunamine toimub esituse salvestiselt või raadio või televisiooni vahendusel;
31) esituse salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad esitust kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal;
4) esituse heli ja kujutise eraldi kasutamine juhul, kui need on salvestatud koos ja moodustavad ühtse terviku;
5) esituse salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes
vormis või mis tahes viisil;
6) salvestise levitamine üldsusele;
Leht 22 / 44 Autoriõiguse seadus
7) esituse salvestise rentimine ja laenutamine. Rentimise õigus läheb üle audiovisuaalse teose produtsendile (§ 33 3. lõige) vastava individuaalse või kollektiivse lepingu sõlmimisel audiovisuaalse teose loomiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu (§ 68 4. lõige).
(3) Teose esitaja võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud õigusi teostada iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu.
(4) [Kehtetu -RT I 1999, 10, 156- jõust. 15.02.1999]
(5) Oma otseste tööülesannete täitmise korras teoste esitamisel lähevad esitaja varalised õigused tööandjale üle ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 671. Teose esitaja õigus täiendavale tasule
(1) Kui teose esitaja ja fonogrammitootja on sõlminud lepingu, millega teose esitaja loovutas või andis fonogrammitootjale üle oma esituse kasutamise õigused (edaspidi loovutamise või üleandmise leping) ühekordse tasu eest või tasuta, on teose esitajal õigus saada fonogrammitootjalt iga-aastast täiendavat tasu iga täisaasta eest pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, pärast
50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest üldsusele suunamisest. Kokkulepe, millega teose esitaja loobub oma õigusest saada iga-aastast täiendavat tasu, on tühine.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud iga-aastase täiendava tasu maksmiseks eraldab fonogrammitootja
20 protsenti tulust, mida fonogrammitootja on tasu maksmisele eelnenud aastal teeninud selliste fonogrammide
reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eest, mille õiguspärasest avaldamisest, või
kui sellist avaldamist ei toimu, õiguspärasest üldsusele suunamisest on möödunud 50 aastat.
(3) Fonogrammitootja on kohustatud andma nõudmise korral teose esitajale, kellel on õigus saada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud iga-aastast täiendavat tasu, mis tahes teavet, mis võib olla vajalik kõnealuse tasu maksmise tagamiseks.
(4) Kui teose esitajal on loovutamise või üleandmise lepingu kohaselt õigus saada korrapärast tasu, ei arvata sellest tasust maha ettemakseid ega lepinguga määratud mahaarvamisi pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest üldsusele suunamisest.
(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud kohustust ei kohaldata ettevõtete suhtes, kelle käive selliste fonogrammide reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eest, mille õiguspärasest avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, õiguspärasest üldsusele suunamisest on möödunud 50 aastat, oli tasu maksmisele eelnenud aastal väiksem kui 100 eurot.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
§ 68. Luba esituse kasutamiseks
(1) Esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
(2) Kollektiivi poolt esitatud teose kasutamiseks peab olema kõigi selle kollektiivi liikmete nõusolek. Kollektiivi nimel võib anda loa ansambli juht, dirigent, koorijuht, lavastaja või muu isik, kes on selleks kollektiivi poolt volitatud.
(3) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis
1) luba teose esituse raadio või televisiooni kaudu edastamiseks ei anna televisiooni- ja raadioteenuse osutajale
õigust esituse salvestamiseks ega teistele organisatsioonidele loa andmiseks teost edastada;
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
2) luba teose esituse raadio või televisiooni kaudu edastamiseks ja esituse fikseerimiseks ei anna televisiooni-
ja raadioteenuse osutajale õigust salvestise reprodutseerimiseks;
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
3) luba teose esituse salvestamiseks ja salvestise reprodutseerimiseks ei anna õigust selle salvestise või tema
koopia raadio või televisiooni kaudu edastamiseks.
(4) Kui teose esitaja on üle andnud (loovutanud) õiguse või andnud loa fonogrammi, audiovisuaalse teose originaali või koopiat rentida või sellist üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb esitajale õigus saada sellise rentimise eest õiglast tasu. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu.
(5) Kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist, või kui sellist avaldamist ei toimu, 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast üldsusele suunamist ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks kaabli kaudu või kaablita suunamise teel sellisel viisil,
Autoriõiguse seadus Leht 23 / 44
et üldsus võib fonogrammi kasutada enda valitud kohas ja ajal, võib teose esitaja loovutamise või üleandmise lepingu üles öelda. Teose esitajal on õigus loovutamise või üleandmise leping üles öelda, kui fonogrammitootja ei täida vähemalt ühte eelmises lauses nimetatud tingimust ühe aasta jooksul pärast teose esitaja teadet oma kavatsuse kohta loovutamise või üleandmise leping kooskõlas käesoleva lõike esimese lausega üles öelda.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
(6) Kui fonogramm sisaldab mitme teose esitaja esituse salvestist, võib teose esitaja eraldi sõlmitud loovutamise või üleandmise lepingu üles öelda teistest teose esitajatest eraldi. Ühiselt sõlmitud loovutamise või üleandmise lepingu võib üles öelda käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isik või vastavalt käesoleva seaduse § 30 sätetele.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
(7) Kui loovutamise või üleandmise leping on vastavalt käesoleva paragrahvi 5. või 6. lõikele üles öeldud, siis fonogrammitootja õigused nimetatud fonogrammile lõppevad.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
(8) Kokkulepe loovutamise või üleandmise lepingu ülesütlemise õigusest loobumise kohta on tühine. [RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
§ 69. Fonogrammitootja mõiste
Fonogrammi (helisalvestise) tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 70. Fonogrammitootja õigused
(1) Fonogrammitootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) fonogrammi otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis
või mis tahes viisil;
2) fonogrammi koopiate importimine;
3) fonogrammi levitamine üldsusele;
4) fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine;
5) fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad fonogrammi kasutada
nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(2) Tasu suurus, selle maksmise viisid ja kord fonogrammi kasutamise eest määratakse kindlaks fonogrammitootja ja kasutaja vahelise kokkuleppega.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 71. Fonogrammi kaitse tähis
Oma õiguste ja fonogrammile salvestatud esitajate õiguste tagamiseks on fonogrammitootjal õigus oma ärilisel eesmärgil tehtud salvestisele või selle ümbrisele kanda sümboli (täht P ringis), millele on lisatud fonogrammi esmakordse avaldamise aasta. Nimetatud tähisele lisatakse fonogrammitootja nimi või nimetus ja salvestatud teoste peamised esitajad, kui need ei ole fonogrammil või selle ümbrisel otseselt fikseeritud.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 72. Tasu fonogrammi kasutuse eest
(1) Kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu.
(2) Tasu maksab isik, kes ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunab.
(3) Tasu makstakse ühekordse maksena võrdsetes osades teose esitajale ja fonogrammitootjale, kui teose esitaja ja fonogrammitootja kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 73. Televisiooni- ja raadioteenuse osutaja õigused
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(1) Televisiooni- ja raadioteenuse osutajal on ainuõigus lubada ja keelata: [RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
1) saate taasedastamine;
2) saate salvestamine;
3) saate salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis
või mis tahes viisil;
4) saate üldsusele suunamine juhul, kui selline suunamine toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu
eest;
41) saate salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad saadet kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal;
Leht 24 / 44 Autoriõiguse seadus
5) saate salvestise levitamine üldsusele.
(11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õigused ei olene sellest, kas saade edastatakse või taasedastatakse traadi või õhu, kaasa arvatud kaabellevivõrgu või satelliidi kaudu.
(2) Tasu suurus, selle maksmise viisid ja kord saate salvestise kasutamise eest määratakse kindlaks televisiooni- ja raadioteenuse osutaja ning kasutaja vahelise kokkuleppega.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õigused ei laiene kaabellevivõrgu operaatorile, kes teostab kaabellevivõrgu vahendusel televisiooni- või raadioteenuse osutaja saate taasedastamise.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 731. Filmi esmasalvestuse tootja õigused
(1) Filmi esmasalvestuse tootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) filmi originaali või selle koopia otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine
mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele;
3) filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine;
4) filmi originaali või selle koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad filmi
kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(2) Film käesoleva paragrahvi tähenduses on audiovisuaalne teos või liikuvad kujutised koos neid saatvate helidega või ilma helideta, mis pole teos.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 74. Autoriõigusega kaasnevate õiguste tähtaeg
(1) Käesolevas peatükis ettenähtud õigused kehtivad 50 aastat:
1) teose esitaja suhtes – teose esmakordsest esitamisest arvates. Kui 50 aasta jooksul teose esmakordsest
esitamisest arvates on esituse muul viisil kui fonogrammil jäädvustatud salvestis õiguspäraselt avaldatud või
õiguspäraselt üldsusele suunatud, kehtivad teose esitaja õigused 50 aastat pärast esituse esimese õiguspärase
avaldamise või esimese õiguspärase üldsusele suunamise kuupäeva, olenevalt sellest, milline neist oli varasem.
Kui 50 aasta jooksul teose esmakordsest esitamisest arvates on esituse fonogrammile jäädvustatud salvestis
õiguspäraselt avaldatud või õiguspäraselt üldsusele suunatud, kehtivad teose esitaja õigused 70 aastat pärast
esituse esimese õiguspärase avaldamise või esimese õiguspärase üldsusele suunamise kuupäeva, olenevalt
sellest, milline neist oli varasem;
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
2) fonogrammitootja suhtes – fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates. Kui 50 aasta jooksul
fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates on fonogramm õiguspäraselt avaldatud, kehtivad
fonogrammitootja õigused 70 aastat pärast fonogrammi esimest õiguspärast avaldamist. Kui 50 aasta jooksul
fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates ei ole fonogrammi õiguspäraselt avaldatud ning fonogramm
on õiguspäraselt üldsusele suunatud, kehtivad fonogrammitootja õigused 70 aastat pärast fonogrammi esimest
õiguspärast üldsusele suunamist;
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
3) televisiooni- ja raadioteenuse osutaja suhtes – saate esmakordsest edastamisest arvates, olenemata sellest,
kas saade edastati või taasedastati traadi või õhu, kaasa arvatud kaabellevivõrgu või satelliidi kaudu;
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
4) filmi esmasalvestuse tootja suhtes – filmi esmakordsest jäädvustamisest arvates. Kui selle tähtaja jooksul
toimub filmi õiguspärane avaldamine või õiguspärane üldsusele suunamine, kehtivad esmasalvestuse tootja
õigused 50 aastat pärast sellist avaldamist või üldsusele suunamist, olenevalt sellest, milline neist oli varajasem.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
(2) Tähtaja kulgemine algab 1. jaanuarist, mis järgneb aastale, millal toimusid käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teod.
(3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtajaks lähevad autoriõigusega kaasnevad varalised õigused üle pärimise teel.
(4) Teose esitaja autorsust, esitajanime ning esitaja au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
Autoriõiguse seadus Leht 25 / 44
§ 741. Autoriõigusega kaasnevad õigused varem avaldamata teosele, kirjanduskriitilisele või teaduslikule väljaandele
(1) Isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, on 25 aasta jooksul sellise teose esmakordsest avaldamisest või üldsusele suunamisest autori varaliste õigustega (§ 13) võrdsed õigused sellele teosele.
(2) Isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on 30 aasta jooksul selle väljaande esmakordsest avaldamisest autori varaliste õigustega (§ 13) võrdsed õigused sellele väljaandele.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 75. Autoriõigusega kaasnevate õiguste piiramine
(1) Teose esitaja, fonogrammitootja, televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, filmi esmasalvestuse tootja, samuti isiku, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, ja isiku, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, loata ning tasu maksmiseta on lubatud teose esituse, fonogrammi, raadio- või telesaate ning nende salvestiste ja filmi kasutamine, sealhulgas reprodutseerimise teel:
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
1) füüsilistel isikutel oma isiklikeks vajadusteks, arvestades käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 sätteid ning
tingimusel, et selline reprodutseerimine ei taotle mis tahes ärilisi eesmärke;
2) illustreeriva materjalina hariduslikel või teaduslikel eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja
tingimusel, et selline kasutamine ei taotle mis tahes ärilisi eesmärke ning tingimusel, et märgitakse ära allikas,
kui see on võimalik;
3) lühikeste väljavõtetena lülitamiseks päevasündmuste ülevaatesse informatsiooniliste eesmärkidega
motiveeritud mahus ning tingimusel, et märgitakse ära allikas, kui see on võimalik;
4) õiguspäraselt avaldatud kaasnevate õiguste objektist lühikeste väljavõtetena (tsitaatidena) informatsiooni
andmise eesmärgil ja nende eesmärkidega motiveeritud mahus ning järgides esituse, fonogrammi, raadio- või
telesaate, filmi kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust ning tingimusel, et märgitakse ära allikas, kui see
on võimalik;
5) televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt ajutise salvestise tegemiseks ja selle reprodutseerimiseks oma
tehniliste vahenditega ja oma saadete tarbeks esitusest, saatest või fonogrammist, mille edastamiseks ta on
eelnevalt saanud õiguste omajalt loa või mille edastamine või taasedastamine tema poolt on seaduspärane muul
alusel. Selline salvestis ja selle reproduktsioon (koopiad) tuleb hävitada 30 päeva möödumisel nende tegemisest,
välja arvatud üks koopia, mida võib säilitada arhiivieksemplarina käesoleva seaduse § 23 3. lõikes toodud
tingimustel;
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
6) muudel juhtudel, mil teoste autorite õigusi on piiratud käesoleva seaduse 4. peatükis.
(2) Käesolevas paragrahvis ettenähtud vaba kasutamine on lubatud vaid tingimusel, et see ei ole vastuolus tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja seaduslikke huve.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
VIII1. peatükk
ANDMEBAASI TEGIJA ÕIGUSED
§ 751. Käesoleva peatüki eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on kehtestada iseseisev kaitse andmebaasile, sätestades andmebaasi tegijale eriõigused tema poolt tehtud investeeringu kaitseks.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 752. Andmebaasi mõiste
Andmebaas käesoleva peatüki tähenduses on teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 753. Andmebaasi tegija
(1) Andmebaasi tegija on isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks.
(2) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse juhul, kui:
1) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on Eesti kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
Leht 26 / 44 Autoriõiguse seadus
2) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on äriühing, mis on asutatud vastavalt Eesti seadusele ja mille registreeritud asukoht, juhatus või peamine tegevuskoht on Eesti Vabariigi territooriumil. Kui äriühingul
on Eesti Vabariigi territooriumil ainult registreeritud asukoht, peab sellise äriühingu tegevus olema Eesti majandusega tõhusalt ja püsivalt seotud;
3) andmebaasi tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 754. Andmebaasi tegija õigused
(1) Andmebaasi tegijale kuulub ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist käesoleva paragrahvi
2. lõikes ettenähtud viisil ning saada sellise kasutamise eest poolte vahel kokkulepitud tasu, välja arvatud
käesolevas peatükis või poolte kokkuleppega ettenähtud juhud.
(2) Ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud:
1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte tegemiseks loetakse andmebaasi
kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise
väljendusvormi;
2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Taaskasutamiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle
olulise osa avalikustamine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu edastamise või muul
viisil ülekandmise teel.
(3) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki andmebaasi tegija poolt või tema loal, lõpeb käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud andmebaasi tegija õigus kontrollida selle andmebaasi või koopia edasimüüki.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ainuõigus kuulub andmebaasi tegijale, olenemata sellest, kas andmebaasi ennast või tema sisu kaitstakse käesoleva seadusega või muude õigusaktide alusel.
(5) Avalikku laenutamist ei loeta väljavõtte tegemiseks ega andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamiseks. (6) Andmebaasi tegija võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud õiguse üle anda (loovutada) või anda loa
(litsentsi) selle õiguse kasutamiseks. Nimetatud juhtudele kohaldatakse käesoleva seaduse VII peatüki sätteid.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 755. Andmebaasi õiguspäraste kasutajate õigused ja kohustused
(1) Andmebaasi õiguspärasel kasutajal on õigus teha väljavõtteid ja taaskasutada igal eesmärgil üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi sisuks olevaid kvantiteedilt või kvaliteedilt mitteolulisi
osi. Kui isik on õigustatud käesolevas lõikes ettenähtud viisil kasutama ainult andmebaasi teatud osa, kehtib käesolevas lõikes sätestatu vaid andmebaasi selle osa suhtes.
(2) Üldsusele mis tahes viisil avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi kahjustada andmebaasis sisalduvate teoste või muu materjali suhtes tekkinud autoriõigust või autoriõigusega kaasnevaid õigusi.
(3) Üldsusele mis tahes viisil avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi teha tegusid, mis on vastuolus andmebaasi tavapärase kasutamisega või kahjustavad põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve.
(4) Lepingu tingimus, mis piirab käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse teostamist andmebaasi õiguspärase kasutaja poolt, on tühine.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 756. Andmebaasi tegija õiguse piiramine
Üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja võib ilma andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmiseta teha väljavõtteid andmebaasi sisu olulisest osast või seda taaskasutada juhul, kui:
1) mitte-elektroonilise andmebaasi sisust tehakse väljavõte isiklikeks vajadusteks;
2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega tehakse andmebaasist väljavõte illustreeriva
materjalina õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel,
et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise
käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise
eesmärkidele.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
Autoriõiguse seadus Leht 27 / 44
§ 757. Andmebaasi tegija õiguste kaitse tähtaeg
(1) Andmebaasi tegija õigused tekivad andmebaasi valmimise päeval, milleks on andmebaasi tegemise lõpetamise päev.
(2) Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist.
(3) Andmebaasi üldsusele mis tahes viisil avalikustamise korral käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tähtaja jooksul kehtivad andmebaasi tegija õigused 15 aastat, arvates andmebaasi avalikustamise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist.
(4) Kui andmebaasi sisu oluliselt muutub kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, sealhulgas täieneb, lüheneb või muutub, mille tagajärjel andmebaasi tehtud investeering oluliselt suureneb kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, kehtivad muudetud andmebaasi tegija õigused sellise muudetud andmebaasi suhtes 15 aastat, arvates vastavate muudatuste tegemisest. Sellisel juhul arvestatakse tähtaja kulgemise algust käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes sätestatud korras.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
IX. peatükk
ÕIGUSTE KOLLEKTIIVNE TEOSTAMINE
[RT I 1999, 10, 156- jõust. 15.02.1999]
1. jagu
Kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevuse põhimõtted
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 76. Mõisted
(1) Autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel on õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon on mittetulundusühing, kes teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Õiguste teostamine peab olema selle juriidilise isiku ainuke või peamine eesmärk ning seda juriidilist isikut peavad kontrollima õiguste omajad.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsiooniks, mis on muu hulgas õigustatud teostama õiguste omajate õigusi kollektiivselt ka kohustusliku kollektiivse esindamise korral, tuleb käesoleva seaduse tähenduses lugeda ka mis tahes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis mis tahes juriidilises vormis asutatud organisatsiooni, mis vastab kollektiivse esindamise organisatsiooni tunnustele.
(4) Sõltumatu esindamise üksus on organisatsioon, kes oma ainsa või peamise eesmärgina teostab rohkem kui ühe õiguste omaja õigusi nende õiguste omajate kollektiivse kasu huvides ning:
1) ei ole otseselt ega kaudselt, tervikuna ega osaliselt õiguste omajate kontrolli all;
2) on korraldatud tulunduslikel alustel.
(5) Õiguste omaja käesoleva peatüki tähenduses on isik või üksus, kes ei ole kollektiivse esindamise organisatsioon ja kes omab autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi või kellel on õigus osale õigustest saadavast tasust.
(6) Liige käesoleva peatüki tähenduses on õiguste omaja või õiguste omajaid esindav üksus, sealhulgas teised kollektiivse esindamise organisatsioonid ja õiguste omajate ühendused, kes on vastu võetud kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmeks ning täidavad nende liikmesuse nõudeid.
(7) Õigustest saadav tasu käesoleva peatüki tähenduses on tasu, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiguste omajate nimel ja mida saadakse kas ainuõigusest või õigusest tasule.
(8) Haldustasu käesoleva peatüki tähenduses on summa, mida kollektiivse esindamise organisatsioon õigustest saadavast tasust või selle tasu investeerimisest saadavast tulust võtab, maha arvab või tasaarvestab selleks, et katta autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise teenuse kulud.
(9) Esindusleping käesoleva peatüki tähenduses on kollektiivse esindamise organisatsioonide vaheline leping, millega üks kollektiivse esindamise organisatsioon annab teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile loa või volituse nende õiguste teostamiseks, mida ta esindajana teostab, kaasa arvatud muusikateoste internetis kasutamise õiguse Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimiseks.
Leht 28 / 44 Autoriõiguse seadus
(10) Kasutaja käesoleva peatüki tähenduses on isik, kes teeb toiminguid, mille jaoks on vaja õiguste omaja luba või millega seoses tuleb õiguste omajale maksta tasu, ja kes ei toimi tarbijana.
(11) Repertuaar käesoleva peatüki tähenduses on teosed või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektid, millega seotud õigusi teostab kollektiivse esindamise organisatsioon.
(12) Muusikateoste internetis kasutamise õigused käesoleva peatüki tähenduses on käesoleva seaduse § 13 1., 9. ja 91. lõikes sätestatud ning muusikateenuse internetipõhiseks osutamiseks vajalikud õigused.
(13) Euroopa riigiülese litsentsilepinguga antakse luba muusikateose internetis kasutamiseks rohkem kui ühe
Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga liitunud riigi territooriumil.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 77. Teatamiskohustus
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes sõlmib muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid ning peab vastama käesoleva seaduse § 79192. lõikes märgitud nõuetele, peab esitama enne tegevuse alustamist majandustegevusteate.
(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 15 sätestatud andmetele teave nende õiguste omajate kategooriate kohta, kelle õigusi kollektiivselt teostatakse, ning teave majandustegevusteate esitaja poolt teostatavate õiguste või nende kategooriate kohta.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 78. Sätete kohaldamine
(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse üksuste suhtes, mida kontrollib otseselt või kaudselt, täielikult või osaliselt kollektiivse esindamise organisatsioon, tingimusel, et nende üksuste tegevuse sisu on õiguste kollektiivne teostamine.
(2) Sõltumatu esindamise üksuse tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 77, 7912ja 7914,
§ 7915punkte 1, 2, 4, 5 ja 6 ning §-e 7926ja 7927. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 79. Õiguste kollektiivse teostamise printsiibid
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioonid tegutsevad seaduste ja organisatsiooni põhikirja alusel nende õiguste omajate huvides, kelle õigusi nad teostavad, ega sea neile kohustusi, mis ei ole õiguste omajate õiguste ja huvide kaitsmiseks või nende õiguste tõhusaks teostamiseks objektiivselt vajalikud.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus saada kõikidelt isikutelt neile kättesaadavat teavet õiguste eseme ja selle kasutamisega seotud asjaolude kohta, mis on vajalik õigustest saadava tasu kogumiseks ning õiguste omajatele saadaolevate summade jaotamiseks ja väljamaksmiseks. Nimetatud teave tuleb kasutajal esitada kollektiivse esindamise organisatsioonile hiljemalt 10 päeva pärast vastava päringu saamist õiguste kollektiivse teostamise tavasid arvestavas vormis, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Õiguste teostamine kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu on kohustuslik teose ja autoriõigusega kaasneva õiguse objekti taasedastamisel kaabellevivõrgus ja käesoleva seaduse § 1337. lõikes, § 14 6. ja
7. lõikes, §-des 15, 27 ja 671ning § 68 4. lõikes nimetatud juhtudel.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõiget ei kohaldata teose ja autoriõigusega kaasneva õiguse objekti taasedastamisel kaabellevivõrgus, kui õiguste omaja on televisiooni- ja raadioteenuse osutaja.
(5) Õiguste omaja ei saa oma õigusi teostada ajal, kui kollektiivse esindamise organisatsioon teostab kas vastavalt seadusele või tehingust tulenevalt selle õiguste omaja autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi.
(6) Kollektiivse esindamise organisatsioon kaitseb ning teostab õiguste omajate neid õigusi, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kollektiivselt teostab, muu hulgas kohtus ja muudes institutsioonides.
(7) Õiguste omajate õiguste ning seaduslike huvide ilmse rikkumise juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus esindada kõiki õiguste omajaid ilma volituseta.
Autoriõiguse seadus Leht 29 / 44
(8) Kollektiivse esindamise organisatsioon peab mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigi õiguste omaja esindamiseks lepingu sõlmima samadel tingimustel teiste enda poolt esindatavate õiguste omajatega.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 791. Kollektiivse esindamise organisatsiooni liikme garantiid
(1) Kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirjaga või selle alusel kinnitatud dokumendiga peavad õiguste omajatele olema tagatud järgmised õigused, millest kollektiivse esindamise organisatsioon peab õiguste omajat teavitama enne õiguste teostamiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimist:
1) õigus enda valitud kollektiivse esindamise organisatsiooniga kokku leppida, et see teostaks õigusi, õiguste kategooriaid või haldaks eri liiki teoseid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte õiguste omaja valitud territooriumil, sõltumata kollektiivse esindamise organisatsiooni või õiguste omaja kodakondsusest, elukoha- või asukohaliikmesriigist ning tingimusel, et kollektiivse esindamise organisatsioonil ei ole objektiivseid põhjuseid õiguste teostamisest keeldumiseks;
2) õigus sõlmida litsentsilepinguid õiguste, õiguste kategooriate või eri liiki teoste autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks;
3) käesoleva paragrahvi punktist 1 tulenevalt õiguste omaja õigus lõpetada kollektiivse esindamise organisatsiooniga sõlmitud leping või nõuda kollektiivse esindamise organisatsioonilt talle üle antud õiguste või õiguste kategooriate tagastamist ühe või mitme teoseliigi, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või enda valitud territooriumide osas, tingimusel, et õiguste omaja teatab sellest ette mõistliku aja jooksul, mis ei ületa kuut kuud;
4) kui õiguste omajal on saada tasusid kasutamise eest, mis toimus enne lepingu lõpetamise või õiguste tagastamise jõustumist või litsentsilepingu alusel, mis sõlmiti enne kõnealuse lõpetamise või tagastamise
jõustumist, säilivad käesoleva seaduse §-st 798, § 7991.–8. lõikest, §-dest 7912, 7914, 7922ning § 8712. ja
3. lõikest tulenevad õiguste omaja õigused;
5) kollektiivse esindamise organisatsioonid ei piira käesoleva paragrahvi punktides 3 ja 4 sätestatud õiguste
teostamist nõudega anda lepingu lõpetamisest tulenevalt või tagastamisele kuulumise tõttu õiguste või õiguste
kategooriate teostamine ning eri liiki teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide haldamine üle teisele
kollektiivse esindamise organisatsioonile, välja arvatud käesoleva seaduse § 79 3. lõikes nimetatud juhtudel;
6) kui õiguste omaja lepib kollektiivse esindamise organisatsiooniga kokku oma õiguste teostamises, annab ta
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku eraldi iga õiguse või õiguste kategooria, eri liiki teose
või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud tähtaega kohaldatakse, kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei ole otsustanud, et kõnealune lõpetamine või õiguste tagastamine jõustub üksnes majandusaasta lõpus.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 792. Kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmesuse eeskirjad
(1) Kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirjas või põhikirja alusel kinnitatud dokumendis sisalduvad liikmesuse eeskirjad tuginevad objektiivsetele, ühtsetele ja võrdsetele alustele. Kui kollektiivse esindamise organisatsioon keeldub õiguste omajat liikmeks võtmast, annab ta oma otsuse kohta õiguste omajale selge põhjenduse.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirjas või põhikirja alusel kinnitatud dokumendis sätestatakse asjakohased ja tõhusad mehhanismid liikmete osalemiseks organisatsiooni otsustusprotsessis. Eri kategooria liikmete esindus otsustusprotsessis peab olema õiglane ja tasakaalus.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsioon võimaldab oma liikmetel endaga suhelda, sealhulgas oma liikmeõigusi teostada, elektrooniliste sidevahendite abil.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 793. Kollektiivse esindamise organisatsiooni mitteliikmest õiguste omaja garantiid
Õiguste omajatele, kellel on kollektiivse esindamise organisatsiooniga seadusest või tehingust tulenev otsene õigussuhe, kuid kes ei ole selle liikmed, kohaldub käesoleva seaduse § 7923. lõikes, §-s 7914, § 79233. lõikes ning § 8712. ja 3. lõikes sätestatu.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 794. Kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete üldkoosolek
(1) Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas. (2) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) suuniste andmine õiguste omajate saadaolevate summade jaotamiseks, mittejaotatavate summade
kasutamiseks, õigustest saadava tasu ja selle investeerimisest saadava mis tahes tulu investeerimiseks, õigustest
saadavast tasust ja õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulust tehtavate mahaarvamiste
tegemiseks ja riskijuhtimise kujundamiseks;
Leht 30 / 44 Autoriõiguse seadus
2) nõusoleku andmine kinnisasja võõrandamiseks või koormamiseks tehtavateks tehinguteks;
3) nõusoleku andmine laenulepingu sõlmimiseks või tagatise andmise tehingu tegemiseks;
4) käesoleva seaduse § 79161. lõike alusel esitatud läbipaistvusaruande heakskiitmine;
5) käesoleva seaduse § 7952. lõike ning § 796alusel esitatud aruannete heakskiitmine.
(3) Üldkoosolek võib käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2 ja 3 nimetatud küsimuste otsustamise delegeerida kollektiivse esindamise organisatsiooni järelevalvefunktsiooni täitvale organile. Samuti võib järelevalvefunktsiooni täitvale organile delegeerida käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 nimetatud suuniste andmise riskijuhtimise kujundamiseks.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 795. Järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsiooni organite üle
(1) Kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevuse üle järelevalvefunktsiooni teostavas organis peavad olema kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete eri kategooriad esindatud õiglaselt ja tasakaalustatult.
(2) Järelevalvefunktsiooni täitva organi iga liige esitab üldkoosolekule igal aastal huvide konfliktide kohta aruande, mis sisaldab käesoleva seaduse §-s 796nimetatud teavet.
(3) Järelevalvefunktsiooni täitev organ annab vähemalt kord aastas oma kohustuste täitmisest ülevaate üldkoosolekul.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 796. Kollektiivse esindamise organisatsiooni juhatuse liikme aruanne
Kollektiivse esindamise organisatsiooni juhatuse liige peab üldkoosolekule igal aastal esitama eraldi aruande, mis sisaldab järgmist teavet:
1) kõik kollektiivse esindamise organisatsiooniga seotud huvid;
2) kollektiivse esindamise organisatsioonilt saadud mis tahes tasu, sealhulgas pensioniskeemidest saadud
hüvitised, mitterahalised hüvitised ja muud liiki hüvitised, mis on saadud eelneva majandusaasta jooksul;
3) summad, mille kõnealune isik on kollektiivse esindamise organisatsioonilt saanud õiguste omajana eelneva
majandusaasta jooksul;
4) avaldus tegeliku või võimaliku konflikti kohta isiklike ja kollektiivse esindamise organisatsiooni huvide
vahel või kollektiivse esindamise organisatsiooni ees võetud kohustuste ja mis tahes muu füüsilise või juriidilise
isiku ees võetud kohustuste vahel.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 797. Õigustest saadava tasu kogumine ja kasutamine
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioonil ei ole lubatud kasutada õigustest saadavat tasu ega õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulu muul eesmärgil kui vaid õiguste omajatele jaotamiseks, välja arvatud, kui üldkoosolekult saadud suuniste kohaselt on mahaarvamised lubatud käesoleva seaduse
§ 7942. lõike punkti 1 kohaselt.
(2) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon investeerib õigustest saadavat tasu või õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulu, peab ta seda tegema vastavalt üldkoosolekult saadud suunistele nende õiguste omajate huvides, kelle õigusi ta teostab.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 798. Mahaarvamised
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon peab õiguste omajat teavitama halduskuludest ja muudest mahaarvamistest, mida õigustest saadavast tasust tehakse, ning õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulust tehtavatest mahaarvamistest enne, kui kollektiivse esindamise organisatsioon saab vastavalt sõlmitud kokkuleppele õiguste omajate õigusi teostama asuda.
(2) Mahaarvamised seoses kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt õiguste omajatele või nende nõusolekul osutatavate teenustega peavad olema mõistlikud ning kehtestatud objektiivsetel alustel.
(3) Haldustasud ei või ületada põhjendatud ja dokumenteeritud kulusid, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kannab autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise eesmärgil.
(4) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon osutab õigustest saadavast tasust või õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulust tehtavatest mahaarvamistest rahastatavaid sotsiaal-, kultuuri- või haridusteenuseid, siis osutatakse selliseid teenuseid niisugustel õiglastel alustel, mis hõlmavad eelkõige juurdepääsu kõnealustele teenustele ja nende ulatust.
Autoriõiguse seadus Leht 31 / 44
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 799. Õiguste omajate saadaolevate summade jaotamine
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab ja maksab õiguste omajatele saadaolevad summad välja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt üheksa kuu möödudes selle majandusaasta lõpust, kui õigustest saadav tasu koguti.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaega ei kohaldata, kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei saa sellest kinni pidada objektiivsetel põhjustel, mis on seotud eelkõige kasutajate aruandluse, õiguste ja õiguste omajate kindlakstegemise või teoseid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte käsitleva teabe ning õiguste omajate kokkuviimisega.
(3) Kui õiguste omajate saadaolevaid summasid ei ole võimalik jaotada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, kuna õiguste omajate isikut või asukohta ei suudeta kindlaks teha ning kõnealuse tähtaja kohta käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud erand ei kohaldu, hoitakse nimetatud summasid kollektiivse esindamise organisatsiooni raamatupidamisarvestuses eraldi.
(4) Kollektiivse esindamise organisatsioon peab võtma kõik vajalikud meetmed, et õiguste omajate isikut ja asukohta kindlaks teha. Eelkõige teeb kollektiivse esindamise organisatsioon hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja möödumist kättesaadavaks teabe teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kohta, mille üht või mitut õiguste omajat ei ole kindlaks tehtud, järgmistele isikutele:
1) õiguste omajad, keda ta esindab, ning
2) kõik kollektiivse esindamise organisatsioonid, kellega ta on sõlminud esinduslepingud.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud teave hõlmab järgmist, eeldusel et see on kättesaadav:
1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti pealkiri;
2) õiguste omaja nimi;
3) asjaomase kirjastaja või tootja nimi;
4) mis tahes muu asjaomane kättesaadav teave, mis võib olla abiks õiguste omaja kindlakstegemisel.
(6) Kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud meede jääb tulemuseta, teeb kollektiivse esindamise organisatsioon selle teabe üldsusele oma veebilehe kaudu või muul viisil teatavaks ühe aasta jooksul pärast käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud tähtpäeva.
(7) Kui õiguste omajate saadaolevaid summasid ei ole võimalik jaotada, loetakse kolme aasta möödudes selle majandusaasta lõpust, kui õigustest saadav tasu koguti, need summad mittejaotatavateks eeldusel, et kollektiivse esindamise organisatsioon on võtnud kõik käesoleva paragrahvi 4. ja 6. lõikes nimetatud meetmed õiguste omajate isikute ja asukoha kindlakstegemiseks.
(8) Kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt kogutud mittejaotatavaid summasid võib organisatsioon kasutada sama kategooria õiguste omajate üldistes huvides kooskõlas käesoleva seaduse § 7942. lõike punktiga 1.
(9) Kollektiivse esindamise organisatsioon maksab § 79103. lõike alusel teiselt kollektiivse esindamise organisatsioonilt saadud summad õiguste omajale, kelle õigusi ta teostab, välja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue kuu möödudes nende saamisest.
(10) Käesoleva paragrahvi 9. lõikes nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei saa sellest kinni pidada objektiivsetel põhjustel, mis on seotud eelkõige kasutajate aruandluse, õiguste ja õiguste omajate kindlakstegemise või teoseid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte käsitleva teabe ning õiguste omajate kokkuviimisega.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7910. Õiguste teostamine teise kollektiivse esindamise organisatsiooni nimel
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon kohtleb võrdselt kõiki õiguste omajaid, kelle õigusi ta esinduslepingu alusel teostab, seda eelkõige tariifide, haldustasude ning õigustest saadava tasu kogumist ja õiguste omajate saadaolevate summade jaotamist käsitlevate tingimuste kohaldamisel.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon ei tee tasust, mis saadakse õigustest, mida ta teostab esinduslepingu alusel, või nendest õigustest saadava tasu investeerimisest saadavast tulust muid mahaarvamisi peale haldustasude, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab ja maksab asjaomased summad teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele välja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt üheksa kuu möödudes selle majandusaasta lõpust, kui õigustest saadav tasu koguti.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei saa sellest kinni pidada objektiivsetel põhjustel, mis on seotud eelkõige kasutajate aruandluse, õiguste ja
Leht 32 / 44 Autoriõiguse seadus
õiguste omajate kindlakstegemise või teoseid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte käsitleva teabe ning õiguste omajate kokkuviimisega.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7911. Kasutajatega lepingu sõlmimise tingimused
(1) Õiguste kasutamiseks litsentsilepingu sõlmimise tingimused põhinevad objektiivsetel, võrdsetel ja ühtsetel alustel. Litsentsilepingu sõlmimisel ei nõuta kollektiivse esindamise organisatsioonilt kasutajatega juba kokku lepitud tingimuste kohaldamist analoogia põhjal selliste internetipõhiste teenuste suhtes, mis on olnud Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis üldsusele kättesaadavad vähem kui kolm aastat.
(2) Õiguste omajad peavad õiguste kasutamise eest saama kohast tasu. Ainuõiguste ja tasu saamise õiguste mõistlike tariifide määramisel peab arvestama järgmiste asjaoludega:
1) kaubeldavate õiguste majanduslik väärtus;
2) teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamise laad ja ulatus;
3) kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt osutatava teenuse majanduslik väärtus.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsioon võimaldab kasutajatel edastada endale teavet elektrooniliste sidevahendite kaudu.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7912. Õiguse omajale tema õiguste teostamise kohta antav teave
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon teeb vähemalt kord aastas igale õiguste omajale, kellele ta tegi teabega seotud perioodil makseid, kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
1) kõik kontaktandmed, mida õiguste omaja on lubanud kollektiivse esindamise organisatsioonil kasutada õiguste omaja isiku ja asukoha kindlakstegemiseks;
2) õigustest saadav tasu, mis on õiguste omajale eraldatud;
3) kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt õiguste omajale makstud summad teostatavate õiguste
kategooriate ja kasutusliikide kaupa;
4) ajavahemik, mille jooksul õiguste omajale eraldatud ja makstud summade aluseks olevaid õigusi kasutati,
välja arvatud juhul, kui kasutajate aruandlusega seotud objektiivsetel põhjustel ei saa kollektiivse esindamise
organisatsioon seda teavet esitada;
5) mahaarvatud haldustasud;
6) muud mahaarvamised, mis ei ole seotud haldustasudega;
7) õigustest saadav tasu, mis on õiguste omajale mis tahes ajavahemiku kohta eraldatud, kuid mida ei ole veel
välja makstud.
(2) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon eraldab õigustest saadavat tasu ja organisatsiooni liikmeteks on üksused, kes vastutavad õigustest saadava tasu jaotamise eest õiguste omajatele, edastab kollektiivse esindamise organisatsioon üksustele käesoleva paragrahvi 1. lõikes osutatud teabe, kui üksustel seda teavet ei ole. Üksused teevad vähemalt kord aastas igale õiguste omajale, kellele nad eraldasid õigustest saadavat tasu või tegid makseid teabega seotud perioodil, kättesaadavaks vähemalt käesoleva paragrahvi 1. lõikes osutatud teabe.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7913. Teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile esinduslepingu alusel õiguste teostamise kohta antav teave
Kollektiivse esindamise organisatsioonile, kelle nimel teine kollektiivse esindamise organisatsioon esinduslepingu alusel õigusi teostab, esitatakse kord aastas vähemalt järgmine teave:
1) eraldatud õigustest saadav tasu, teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide kaupa summad, mis kollektiivse esindamise organisatsioon on välja maksnud tema poolt esinduslepingu alusel teostatavate õiguste eest, ja õiguste omajale eraldatud õigustest saadav tasu, mida ei ole mis tahes ajavahemiku kohta veel välja makstud;
2) mahaarvatud haldustasud;
3) muud mahaarvamised, mis ei ole seotud haldustasudega kooskõlas käesoleva seaduse § 79102.–4. lõikega;
4) teave esinduslepinguga hõlmatud repertuaari kuuluvate teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste
objektidega seotud litsentside andmise või sellest keeldumise kohta;
5) üldkoosolekul vastuvõetud otsused, mis on seotud õiguste teostamisega esinduslepingu alusel.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7914. Õiguste omajale, teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile ja kasutajale nende nõudmisel antav teave
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon teeb põhjendatud taotluse olemasolul viivitamata elektroonilises vormis kättesaadavaks teabe teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kohta, mille suhtes kollektiivse
Autoriõiguse seadus Leht 33 / 44
esindamise organisatsioon õigusi teostab, ja õiguste omaja ning õiguste teostamise territooriumi. Kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus nõuda käesolevas lõikes nimetatud kohustuse täitmiseks tehtavate mõistlike kulutuste hüvitamist.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teabe esitamine teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kohta on kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevuse ulatuse tõttu põhjendamatult keeruline, tuleb teha kättesaadavaks teave vähemalt teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide liikide kohta, samuti teostatavate õiguste ning nende teostamise territooriumide kohta.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7915. Teabe avalikustamine
Kollektiivse esindamise organisatsioon avalikustab vähemalt järgmise teabe ning ajakohastab seda oma veebilehel:
1) organisatsiooni põhikiri ja põhikirja alusel kinnitatud dokumendid käesoleva seaduse § 7911. lõikest ning
§ 7921. ja 2. lõikest tuleneva teabega;
2) standardsed litsentsilepingud ja kohaldatavad standardtariifid koos soodustustega;
3) juhatuse liikmed;
4) õiguste omajate saadaolevate summade jaotamise üldpõhimõtted;
5) haldustasude määramise üldpõhimõtted;
6) üldpõhimõtted, mis hõlmavad õigustest saadavast tasust või selle investeerimisest saadud tulust tehtavaid
muid kui haldustasudega seotud mahaarvamisi;
7) loetelu organisatsiooni sõlmitud esinduslepingutest ning kollektiivse esindamise organisatsioonide nimed,
kellega need esinduslepingud on sõlmitud;
8) mittejaotatavate summade kasutamise üldpõhimõtted;
9) käesoleva seaduse § 871 2.–4. lõikes ning teistes seadustes ettenähtud kaebuste esitamise ja vaidluste lahendamise võimalused;
10) käesoleva seaduse § 79161. lõike alusel koostatud ning üldkoosolekul heakskiidetud läbipaistvusaruanne. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7916. Läbipaistvusaruanne
(1) Kollektiivse esindamise organisatsiooni juhatus koostab hiljemalt kaheksa kuud pärast eelmise majandusaasta lõppu läbipaistvusaruande, mis sisaldab käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel kehtestatud, valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud teavet. Nimetatud teave esitatakse kollektiivse esindamise organisatsiooni üldkoosolekule.
(2) Valdkonna eest vastutav ministerkehtestab määrusega nõuded läbipaistvusaruandes esitatavale teabele. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teave peab sisaldama:
1) kollektiivse esindamise organisatsiooni õigusliku ja juhtimisstruktuuri üldist kirjeldust;
2) teavet litsentsilepingute sõlmimisest keeldumise kohta;
3) finantsteavet õigustest saadava tasu, kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt õiguste omajatele
esitatavate teenuste kulude ja õiguste omajate saadaolevate summade kohta ning teiste kollektiivse esindamise
organisatsioonidega seotud suhete kohta;
4) eriaruannet sotsiaal-, kultuuri- ja haridusteenuste osutamise eesmärgil majandusaasta jooksul mahaarvatud
summade kohta.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7917. Kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamine
(1) Kui kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamiseks ei ole õiguse omaja sõlminud lepingut kollektiivse esindamise organisatsiooniga, on õiguste omajat volitatud esindama organisatsioon, kes esindab sama kategooria õiguste omajaid.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kollektiivse esindamise organisatsioone on mitu, võib õiguste omaja valida, keda neist volitada ennast esindama.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel esindataval õiguste omajal on samad õigused ja kohustused kui sellel õiguste omajal, keda kollektiivse esindamise organisatsioon liikme- või muu lepingu alusel esindab.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel esindatav õiguste omaja võib nõuda kollektiivse esindamise organisatsiooni ja kaabellevi operaatori vahelisest lepingust tulenevate õiguste tunnustamist ja õigustele vastavate kohustuste täitmist kolme aasta jooksul alates teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti sisaldava raadio- ja televisioonisaate taasedastamise päevast.
(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget ei kohaldata televisiooni- ja raadioteenuse osutaja saate suhtes. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
Leht 34 / 44 Autoriõiguse seadus
§ 7918. Satelliidi kaudu edastamise õiguse teostamine
(1) Satelliidi kaudu teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti edastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 7917juhul, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja edastab teost üldsusele satelliidi kaudu ja samal ajal ka maapealse süsteemi kaudu.
(2) Õiguse omajal, keda kollektiivse esindamise organisatsioon esindab käesoleva seaduse §-s 7917sätestatud korras, on igal ajal õigus nõuda sellise esindamise lõpetamist ja teostada oma õigusi individuaalselt või kollektiivselt.
(3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata audiovisuaalse teose suhtes. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
2. jagu
Muusikateoste internetis kasutamise õiguste
Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimine
kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7919. Euroopa riigiülene litsentsileping ja selle töötlemine
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioonil, kes sõlmib muusikateoste internetis kasutamise õiguste osas Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid, peab olema piisav suutlikkus töödelda elektrooniliselt tõhusal ja läbipaistval viisil selliste lepingute haldamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas repertuaari kindlaksmääramisel ja selle kasutamise jälgimisel, kasutajatele arvete esitamisel, õigustest saadava tasu kogumisel ning õiguste omajate saadaolevate summade jaotamisel.
(2) Muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid saab sõlmida kollektiivse esindamise organisatsioon, kes vastab vähemalt järgmistele tingimustele:
1) suutlikkus määrata täpselt kindlaks muusikateosed või nende osad, mille esindajana tegutsemiseks on kollektiivse esindamise organisatsioonil sõlmitud kokkulepe;
2) suutlikkus määrata igal asjaomasel territooriumil täpselt kindlaks iga sellise muusikateose või selle osaga seonduvad õigused või nende osad ning vastavad õiguste omajad, kelle esindamiseks või mille esindajana tegutsemiseks on kollektiivse esindamise organisatsioonil sõlmitud kokkulepe;
3) suutlikkus kasutada kordumatuid tunnuseid õiguste omajate ja muusikateoste tuvastamiseks, võttes võimaluse piires arvesse mittesiduvaid valdkonnastandardeid ja rahvusvahelisel, Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna tasandil välja kujunenud tavasid;
4) suutlikkus kasutada asjakohaseid vahendeid selleks, et teha kindlaks ja kõrvaldada õigeaegselt ja tõhusalt vastuolud andmetes, mis on muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid sõlmivate teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide valduses.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7920. Internetipõhist muusikarepertuaari käsitlev teave
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes sõlmib muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid, annab internetipõhiste muusikateenuste osutajatele, õiguste omajatele, kelle õigusi ta teostab, ja teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele põhjendatud taotlusel elektroonilises vormis asjakohast teavet, mille abil on võimalik kindlaks teha internetipõhine muusikarepertuaar, mille suhtes ta õigusi teostab. Teave hõlmab:
1) muusikateoseid, mille suhtes õigusi teostatakse;
2) täies ulatuses või osaliselt õigusi, mida teostatakse;
3) hõlmatud territooriume.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes sõlmib muusikateose internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid, kehtestab sellise korra, mis võimaldab õiguste omajatel, teistel kollektiivse esindamise organisatsioonidel ja internetipõhise muusikateenuse osutajatel taotleda käesoleva seaduse
§ 79192. lõikes või käesoleva paragrahvi 1. lõikes osutatud andmete parandamist juhul, kui nimetatud isikud leiavad asjakohaste tõendite alusel, et nende muusikateoste internetis kasutamise õigusi käsitlevad andmed on ebatäpsed. Kui nimetatud väited on piisavalt põhjendatud, peab kollektiivse esindamise organisatsioon vastavad andmed viivitamata ajakohastama.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsioon annab õiguste omajale, kelle muusikateosed sisalduvad tema repertuaaris, võimaluse edastada asjakohast teavet elektroonilises vormis. Võimaluse korral võetakse
Autoriõiguse seadus Leht 35 / 44
arvesse sellealaseid mittesiduvaid valdkonnastandardeid või rahvusvahelisel, Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna tasandil välja kujunenud teabevahetustavasid.
(4) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon lepib käesoleva seaduse §-de 7923ja 7924alusel teise kollektiivse esindamise organisatsiooniga kokku muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimises, kohaldab vastava loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon käesoleva paragrahvi 3. lõike sätteid ka neile õiguste omajatele, kelle muusikateosed sisalduvad loa andnud kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaaris, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7921. Täpne ja õige aruandlus ning arveldamine
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon kontrollib, kuidas kasutab nende muusikateoste või muusikateoste osade, mille suhtes ta õigusi teostab, internetis kasutamise õigusi internetipõhise muusikateenuse osutaja, kellega ta on sõlminud kõnealuste õiguste Euroopa riigiülese litsentsilepingu.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon annab internetipõhise muusikateenuse osutajale võimaluse esitada muusikateoste internetis kasutamise õiguste tegeliku teostamise aruanne elektroonilises vormis. Kollektiivse esindamise organisatsioon võimaldab vähemalt ühe sellise aruandlusmeetodi kasutamist, milles võetakse
arvesse kõnealuste andmete elektroonilise vahetamise mittesiduvaid valdkonnastandardeid või rahvusvaheliselt, Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna tasandil väljakujunenud tavasid. Kollektiivse esindamise organisatsioon võib keelduda internetipõhise teenuse osutajalt tema enda vormingus aruannete vastuvõtmisest, kui organisatsioon võimaldab esitada aruannet elektroonilise andmevahetuse valdkonnastandardit kasutades.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsioon esitab internetipõhise teenuse osutajale arved elektroonilises vormis. Kollektiivse esindamise organisatsioon võimaldab vähemalt ühe sellise aruandlusmeetodi kasutamist, milles võetakse arvesse kõnealuste andmete elektroonilise vahetamise mittesiduvaid valdkonnastandardeid
või rahvusvaheliselt, Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna tasandil väljakujunenud tavasid. Arvel
määratakse käesoleva seaduse § 79192. lõikele vastavas tingimuste loetelus nimetatud andmete alusel kindlaks teosed ja õigused, mille täielikuks või osaliseks kasutamiseks sõlmitakse litsentsilepinguid, ning õiguste tegelik kasutamine niivõrd, kui see on võimalik internetipõhise teenuse osutaja esitatud teabe ja teabe esitamisel kasutatud vormingu põhjal. Internetipõhise teenuse osutaja ei tohi keelduda arve vastuvõtmisest selle vormingu tõttu, kui kollektiivse esindamise organisatsioon kasutab valdkonnastandardit.
(4) Kollektiivse esindamise organisatsioon esitab internetipõhise teenuse osutajale arve täpselt ja viivitamata pärast seda, kui on esitatud aruanne asjaomase muusikateose internetis kasutamise õiguse tegeliku teostamise kohta, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik internetipõhise teenuse osutajast tulenevatel põhjustel.
(5) Kollektiivse esindamise organisatsioon kehtestab asjakohase korra, millega võimaldatakse internetipõhise teenuse osutajal vaidlustada arve täpsus, sealhulgas juhul, kui internetipõhise teenuse osutaja saab ühelt või mitmelt kollektiivse esindamise organisatsioonilt arveid sama muusikateose samade internetis kasutamise õiguste eest.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7922. Täpsed ja õigeaegsed väljamaksed õiguste omajatele
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes sõlmib muusikateose internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid, jaotab kõnealustest litsentsilepingutest tulenevaid õiguste omajate saadaolevaid summasid täpselt ja viivitamata pärast seda, kui on esitatud aruanne teose tegeliku kasutamise kohta, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik internetipõhise teenuse osutajast tulenevatel põhjustel.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon annab õiguste omajale koos iga käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel tehtud väljamaksega vähemalt järgmise teabe:
1) ajavahemik, mille jooksul õiguste omajate saadaolevate summade aluseks olevaid õigusi kasutati, ja territooriumid, kus nimetatud õigusi kasutati;
2) kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt kogutud summad, tehtud mahaarvamised ja jaotatud summad iga internetis kasutamise õiguse kohta, mis on seotud muusikateose või selle osadega, mille suhtes kollektiivse esindamise organisatsioon õiguste omajate õigusi teostab;
3) summad, mille kollektiivse esindamise organisatsioon on õiguste omajate jaoks igalt internetipõhise teenuse osutajalt kogunud, maha arvanud ja jaotanud.
(3) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon sõlmib käesoleva seaduse §-de 7923ja 7924alusel teise kollektiivse esindamise organisatsiooniga esinduslepingu muusikateose internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimiseks, jaotab loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud summad täpselt ja viivitamata ning edastab käesoleva paragrahvi 2. lõikes osutatud teabe loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioonile. Loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioon vastutab nende summade jaotamise ja sellise teabe edastamise eest õiguste omajatele, kui kollektiivse esindamise organisatsioonid ei ole kokku leppinud teisiti.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
Leht 36 / 44 Autoriõiguse seadus
§ 7923. Kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelised Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimist käsitlevad lepingud
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioonide vaheline esindusleping, millega üks kollektiivse esindamise organisatsioon lubab teisel kollektiivse esindamise organisatsioonil sõlmida Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid oma muusikarepertuaari kuuluvate muusikateoste kasutamiseks internetis, peab olema sõlmitud lihtlitsentsina.
(2) Loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon peab käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel saadud internetis kasutamise õigusi teostama ühtsetel ja võrdsetel alustel.
(3) Loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioon teatab oma liikmetele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud lepingu põhitingimused, sealhulgas lepingu kestuse ja loa saanud kollektiivse esindamise organisatsiooni osutatavate teenuste maksumuse.
(4) Loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon teatab loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioonile põhitingimused, mille alusel internetis kasutamise õiguste kasutamiseks litsentsilepinguid sõlmitakse, sealhulgas kasutamise viisi, kõik sätted, mis on litsentsitasuga seotud või seda mõjutavad, litsentsilepingu tähtaja, aruandeperioodid ja hõlmatud territooriumid.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7924. Kohustus esindada teist kollektiivse esindamise organisatsiooni Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimise eesmärgil
(1) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon, kes ei sõlmi Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid
oma repertuaari kuuluvate muusikateoste kasutamiseks internetis, esitab teisele kollektiivse esindamise
organisatsioonile taotluse sõlmida esindusleping kõnealuste õiguste teostamiseks, on taotluse saanud
kollektiivse esindamise organisatsioon kohustatud selle rahuldama juhul, kui ta juba sõlmib Euroopa
riigiüleseid litsentsilepinguid ühe või mitme teise kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaari kuuluvate
muusikateoste samasse kategooriasse kuuluvate internetis kasutamise õiguste teostamiseks.
(2) Taotluse saanud kollektiivse esindamise organisatsioon vastab taotluse esitanud kollektiivse esindamise organisatsioonile kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta.
(3) Taotluse saanud kollektiivse esindamise organisatsioon haldab taotluse esitanud kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaari samadel tingimustel kui enda repertuaari.
(4) Kui esinduslepinguga on saadud luba teise kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaari puudutavate õiguste teostamiseks Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimisel, lisab loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon loa andnud kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaari kõigile pakkumistele, mis on suunatud internetipõhise teenuse osutajatele.
(5) Haldustasu teenuse eest, mida loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon osutab loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioonile, ei või ületada mõistlikke kulusid, mida loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon kandis.
(6) Loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioon teeb loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioonile kättesaadavaks oma muusikarepertuaari käsitleva teabe, mis on vajalik muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimiseks. Kui teave on ebapiisav või esitatud vormingus, mis ei võimalda loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioonil täita käesoleva
jao nõudeid, on loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda selliste mõistlike kulude hüvitamist, mida ta kandis selliseid nõudeid täites, või jätta oma pakkumistest välja sellised teosed, mille kohta nimetatud teave on ebapiisav või kasutamiskõlbmatu.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7925. Muusikateoste internetis kasutamise õigusi käsitlev erand raadio- ja televisiooniprogrammide puhul
Käesoleva jao sätteid ei kohaldata sellise kollektiivse esindamise organisatsiooni suhtes, kes sõlmib litsentsilepinguid muusikateoste internetis kasutamise õiguste teostamiseks, mida vajab televisiooni- või raadioteenuse osutaja oma programmi üldsusele kättesaadavaks tegemiseks või taasedastamiseks kaabellevivõrgu kaudu.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
3. jagu
Riiklik järelevalve
Autoriõiguse seadus Leht 37 / 44
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7926. Riiklik järelevalve
Käesoleva peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Justiitsministeerium. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7927. Riikliku järelevalve erimeetmed
Käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks võib korrakaitseorgan kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7928. Riikliku järelevalve erisused
(1) Kui Justiitsministeerium leiab, et teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis asuva, kuid Eestis tegutseva kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevus võib olla vastuolus selle riigi, kus kollektiivse esindamise organisatsioon asub, riigisisese õiguse sätetega, mis on
vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.03.2014, lk 72–98) sätestatud nõuete alusel, võib ta edastada kogu asjakohase teabe selle riigi pädevale asutusele, kus kõnealune kollektiivse esindamise organisatsioon asub.
(2) Justiitsministeeriumile käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud põhjusel teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigist laekunud taotlusele peab vastama kolme kuu jooksul.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
X. peatükk
ÕIGUSTE KAITSE
[RT I 2002, 63, 387- jõust. 01.09.2002]
§ 80. Andmebaasi tegija õiguste kaitse
(1) [Kehtetu -RT I 2002, 63, 387- jõust. 01.09.2002]
(2) Andmebaasi tegija õiguste (VIII1 peatükk) kaitsele kohaldatakse autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2002, 63, 387- jõust. 01.09.2002]
§ 801. Piraatkoopia
[Kehtetu -RT I, 12.07.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
§ 802. Piraatkoopiaga kauplemine
[Kehtetu -RT I, 12.07.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
§ 803. Tehniline kaitsemeede
(1) Autorid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad võivad oma õiguste kaitseks teosele või kaasnevate õiguste objektile lisada tehnilisi kaitsemeetmeid.
(2) Tehniline kaitsemeede käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes tehnoloogia, seade või komponent, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasiga käesoleva seaduse 81. peatüki mõistes seotud toiminguid, milleks autoriõiguse omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või andmebaasi tegija käesoleva seaduse 81. peatüki mõistes ei ole luba andnud.
(3) Tehnilise kaitsemeetmega kontrollivad õiguste omajad kaitstud teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil (krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil). Kaitse alla kuuluvad õiguste omajate poolt vabatahtlikult rakendatud tehnilised kaitsemeetmed, sealhulgas vabatahtlike lepingute täitmiseks rakendatud meetmed.
(4) Käesoleva seaduse §-ga 18, § 19 punktidega 2, 3, 5 ja 6 ning §-dega 20 ja 23 lubatud teose ja § 75 1. lõike punktides 1, 2, 5 ja 6 lubatud autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti vaba kasutamise juhtudel peab
Leht 38 / 44 Autoriõiguse seadus
õiguste omaja kohaldama oma teosele või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile selliseid meetmeid, mis võimaldavad teose vabaks kasutamiseks õigustatud isikul kasutada teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ulatuses, mis on vajalik vabaks kasutamiseks seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimusel, et vabaks kasutamiseks õigustatud isikutel oleks seaduslik juurdepääs kaitstud teosele või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile. Kui teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti vabaks kasutamiseks õigustatud
isik ning õiguste omaja ei saavuta mõistliku aja jooksul kokkulepet vastavate meetmete kohaldamise osas,
on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti vabaks kasutamiseks õigustatud isikul õigus pöörduda
autoriõiguse asjatundjate komisjoni poole käesoleva seaduse §-s 87 toodud tingimustel.
[RT I 2008, 18, 123- jõust. 15.05.2008]
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõiget ei kohaldata nende teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide suhtes, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks lepingu alusel sellisel viisil, et isik saab neid kasutada individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata arvutiprogrammidele. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 804. Õiguste teostamist käsitlev teave
(1) Autorid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad võivad avaldatud teostele või kaasnevate õiguste objektidele lisada õiguste teostamist käsitlevat teavet.
(2) Õiguste teostamist käsitlev teave käesoleva seaduse tähenduses on õiguste omajate esitatav mis tahes teave, mis määratleb teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi käesoleva seaduse 81. peatüki mõistes või nende kasutamise tingimused, identifitseerib autori, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või andmebaasi tegija 81. peatüki mõistes, samuti loetakse õiguste teostamist käsitlevaks teabeks sellist informatsiooni sisaldavaid numbreid või koode.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui õiguste teostamist käsitlev teave kuulub teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi käesoleva seaduse 81. peatüki mõistes juurde või esitatakse samal ajal nende üldsusele suunamisega.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 81. [Kehtetu -RT I 2002, 53, 336- jõust. 01.07.2002]
X1. peatükk
VASTUTUS
§ 811. [Kehtetu -RT I 2007, 13, 69- jõust. 15.03.2007]
§ 812.–§ 816. [Kehtetud -RT I, 12.07.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
§ 817. Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse
(1) Autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda:
1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
3) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.
(2) Kui teos või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekt on autoriõigusakte rikkudes avalikustatud, reprodutseeritud, levitatud, muudetud jne, võib õigustatud isik nõuda:
1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamist esialgsel kujul;
2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmist spetsiifiliste vahenditega või
3) piraatkoopia hävitamist.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2 ja 3 sätestatut ei kohaldata arhitektuuriteose suhtes.
(4) Piraatkoopia üleandmine autorile, autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale või nende esindajale ei ole lubatud.
[RT I 2007, 13, 69- jõust. 15.03.2007]
Autoriõiguse seadus Leht 39 / 44
§ 82.–§ 84. [Kehtetud -RT I 2002, 63, 387- jõust. 01.09.2002]
§ 841. [Kehtetu -RT I 2007, 13, 69- jõust. 15.03.2007]
XI. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE [RT I 1999, 10, 156- jõust. 15.02.1999]
§ 85. Piraatkoopia tuvastamine ja selle edasise käibe tõkestamine
(1) Tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses lähtutakse teose koopia käsitamisel piraatkoopiana:
1) autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või
2) autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest.
(2) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata karistuse kohaldamisest.
(3) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata asjaolust, kellele see piraatkoopia kuulus. (4) Arhitektuuriteose ebaseadusliku koopia suhtes konfiskeerimist ei kohaldata.
(5) Konfiskeeritud piraatkoopia hävitatakse.
(6) Heauskselt piraatkoopia soetanud isikul on õigus esitada kohtusse hagi temale piraatkoopia müünud või muul viisil üle andnud isiku vastu.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 86. Konfiskeeritud arvutisüsteemi edasine käitlemine
[Kehtetu -RT I, 31.12.2016, 2- jõust. 01.02.2017]
§ 87. Autoriõiguse komisjon
(1) Justiitsministeeriumi juurde luuakse autoriõiguse komisjon (edaspidi komisjon), mis tegutseb asjatundjate komisjoni õigustes. Vabariigi Valitsus nimetab komisjoni liikmed viieaastaseks perioodiks. Komisjon:
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
1) jälgib autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavust Eesti Vabariigi poolt võetud
rahvusvahelistele kohustustele;
2) analüüsib autoriõigusaktide kohaldamise praktikat;
3) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid autoriõigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks ning ühinemiseks
rahvusvaheliste lepingutega;
4) lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi
poolte lepitamise teel;
41) lahendab lepitamise teel lepitusseaduses sätestatud korras käesoleva seaduse § 803 4. lõike alusel esitatud avaldusi teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti teatud vaba kasutamise juhtude võimaldamiseks kohaldatavate meetmete osas. Kui vastavasisulise vaidluse lahendamiseks on üks pool autoriõiguse asjatundjate komisjoni poole pöördunud, on pooled kohustatud astuma läbirääkimistesse komisjoni vahendusel ja pidama läbirääkimisi heas usus. Pooled ei tohi vältida läbirääkimistesse astumist ega läbirääkimisi takistada ilma mõjuva põhjuseta;
[RT I 2009, 59, 385- jõust. 01.01.2010]
5) täidab muid Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid.
(11) Autoriõiguse komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses. Komisjonis toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Vaidluse lahendamisel autoriõiguse komisjoni poolt tegutseb komisjon koosseisus, mille sõltumatus ja erapooletus on väljaspool mõistlikku kahtlust. Vajadusel kaasatakse valdkonna eest vastutava ministri korraldusega komisjoni tegevusse sõltumatuid eksperte väljastpoolt komisjoni.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(12) [Kehtetu -RT I 2009, 59, 385- jõust. 01.01.2010] (2) [Kehtetu -RT I 2008, 59, 330- jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu -RT I 2008, 18, 123- jõust. 15.05.2008] (4) [Kehtetu -RT I 2005, 39, 308- jõust. 01.01.2006]
Leht 40 / 44 Autoriõiguse seadus
§ 871. Läbirääkimised ja vaidluste lahendamine kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu teostatavate õiguste puhul
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
(1) Käesoleva seaduse § 79 3. lõikes nimetatud juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioon ja kasutaja kohustatud astuma läbirääkimistesse ja pidama läbirääkimisi heas usus. Pooled ei tohi vältida läbirääkimistesse astumist ega tohi läbirääkimisi takistada ilma mõjuva põhjuseta.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut kohaldatakse ka siis, kui kollektiivse esindamise organisatsiooni poole pöördub kaebusega selle liige, samuti õiguste omaja või teine kollektiivse esindamise organisatsioon, kelle õigusi kollektiivse esindamise organisatsioon teostab esinduslepingu alusel, ning kui pöördumine on seotud õiguste teostamise volituse, liikmesuse tingimuste, õiguste omajate saadaolevate summade kogumise, mahaarvamiste ning jaotamisega.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul vastab kollektiivse esindamise organisatsioon kaebuse esitajale kirjalikult. Kaebuse tagasilükkamise korral on kollektiivse esindamise organisatsioon kohustatud esitama põhjendused.
(4) Kui käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud juhtudel ei ole pooled saavutanud kokkulepet, on ühel või mõlemal poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks lepitaja poole. Lepitajaks võib olla autoriõiguse komisjon või poolte valitud üks või mitu isikut, kes vastavad lepitusseaduse §-s 3 nimetatud tingimustele. Menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 88. Enne käesoleva seaduse jõustumist loodud teoste ja teoste esitajate, fonogrammitootjate ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajate poolt loodud resultaatide kaitse
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(1) Käesolev seadus laieneb ka nendele teostele ja teose esitajate, fonogrammitootjate ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajate poolt loodud resultaatidele, mis on loodud enne 1992. aasta 12. detsembrit.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(2) Käesoleva seadusega teoste ja teose esitajate, fonogrammitootjate ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajate poolt loodud resultaatide kasutamisele kehtestatud nõuded ei laiene juhtumitele, mil nende kasutamine leidis aset enne 1992. aasta 12. detsembrit.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(3) Teoste osas, mille autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, kaitseb teose autorsust, autori nime ning autori au ja väärikust Justiitsministeerium (§ 44 1. lõige). Seda sätet kohaldatakse ka teoste esitajate suhtes (§ 74
4. lõige).
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 881. Seaduse mõnede sätete kohaldamine
(1) Käesoleva seaduse § 15 kohaldatakse samuti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni nende liikmesriikide suhtes, kes garanteerivad Eesti kodanikele või Eesti Vabariigis alaliselt elavatele isikutele analoogilise kaitse, mis vastab Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklile 14ter.
(2) Käesoleva seaduse autoriõiguse kohta käivaid sätteid kohaldatakse samuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu (Marrakeši lepingu) lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu kohaselt Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide kodanike ja seal alaliselt elavate isikute suhtes.
(3) Käesoleva seaduse § 15 kohaldatakse nende Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide suhtes, kes garanteerivad Eesti kodanikele või Eesti Vabariigis alaliselt elavatele isikutele analoogilise kaitse, mis vastab Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklile 14ter.
(31) Käesoleva seaduse IV peatüki „Autori varaliste õiguste teostamise piiramine (teose vaba kasutamine)“ 4. jao „Orbteose kasutamine“ sätteid kohaldatakse iga käesoleva seaduse §-s 272nimetatud teose või fonogrammi suhtes, mis on käesoleva seaduse alusel 2014. aasta 29. oktoobril või pärast seda kaitstud.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
(32) Käesoleva seaduse §-de 277ja 278kohaldamisel liidetakse 2014. aasta 29. oktoobrist kuni 31. detsembrini kogutud teave orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta 2015. aasta jooksul kogutud vastavale teabele ning tasu suurus määratakse ja tasu makstakse välja 2015. aasta jooksul kogutud teabe menetlemise käigus.
Autoriõiguse seadus Leht 41 / 44
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
(4) Käesoleva seaduse § 741 ei kohaldata Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni ja Maailma
Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide suhtes.
(5) Käesoleva seaduse § 67 2. lõike punktide 1-3 ja 7 ning teisi käesoleva seaduse nimetatud paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi kodanikud.
(6) Käesoleva seaduse § 70 1. lõike punktide 1 ja 4 ning teisi käesoleva seaduse nimetatud paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse fonogrammitootjate suhtes, kes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi kodanikud, või juriidiliste isikute suhtes, mille asukoht on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigis.
(7) Käesoleva seaduse § 73 1. lõike punktide 1, 2, 4 ja 5 ning teisi käesoleva seaduse nimetatud paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutajate suhtes, mille peakorter on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi territooriumil.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(8) Käesoleva seaduse § 671, § 68 5.–8. lõike, § 74 1. lõike ning § 76 3. lõike sätteid kohaldatakse esituste salvestiste ja fonogrammide suhtes, millega seonduvad esitajaõigused ja fonogrammitootja õigused olid enne nimetatud sätete jõustumist kehtinud seaduse kohaselt 2011. aasta 31. oktoobri seisuga 2013. aasta
1. novembril endiselt kaitstud, ning esituste salvestiste ja fonogrammide suhtes, mis on tehtud pärast 2011. aasta
31. oktoobrit.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
(9) Käesoleva seaduse §-s 791nimetatud õigustest peab kollektiivse esindamise organisatsioon temaga vastava kokkuleppe sõlminud õiguste omajaid teavitama hiljemalt 2016. aasta 10. oktoobriks.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
(10) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei sõlmi muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid ega volita teist kollektiivse esindamise organisatsiooni esinduslepinguga kõnealuste õiguste teostamiseks hiljemalt 2017. aasta 10. aprilliks, võib õiguste omaja, kes on kollektiivse esindamise organisatsioonile andnud loa nimetatud õiguste teostamiseks või õigused loovutanud, nõuda litsentsilepingu muutmist või õiguste tagastamist nii, et õiguste omajale jääks õigus teostada muusikateoste internetis kasutamise õigusi kõigil territooriumidel. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei pea hõlmama muusikateoste internetis kasutamise õigust Eesti Vabariigi territooriumil.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
(11) Kui lepingus ei ole selgelt sätestatud teisiti, jääb leping, mille kollektiivse esindamise organisatsioon on oma majandus- ja kutsetegevuse käigus sõlminud enne 2016. aasta 10. aprilli, kehtima ka pärast käesoleva seaduse §-de 76–7928ja 871jõustumist.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 882. Enne 2013. aasta 1. novembrit sõlmitud loovutamise või üleandmise lepingu pikenemine ja muutmine
(1) Kui lepingus ei ole selgelt sätestatud teisiti, jääb käesoleva seaduse § 68 5. lõikes nimetatud leping, mis on sõlmitud enne 2013. aasta 1. novembrit, jõusse ka pärast käesoleva seaduse § 671, § 68 5.–8. lõike, § 74 1. lõike ja § 76 3. lõike jõustumist.
(2) Loovutamise või üleandmise lepingut, mille alusel teose esitajal on õigus saada korrapärast sissetulekut
ja mis on sõlmitud enne 2013. aasta 1. novembrit, võib pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest
avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest üldsusele
suunamisest muuta.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
§ 89. Seaduse rakendusaktid
(1) Käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatud autoriõiguste rakendamiseks võib Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister anda määrusi.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(11) [Kehtetu -RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
(12) Käesoleva seaduse § 13 6. lõige jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril. (13) [Kehtetu -RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
Leht 42 / 44 Autoriõiguse seadus
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada nõuded autoriõigusega kaasnevate õiguste teatud objektide käibe dokumenteerimisele.
(3) Käesoleva seaduse § 133 lõikes 8 sätestatud tasu ülempiiri arvestatakse eelneva kalendriaasta tasude väljamaksmisel alates 2005. aastast.
[RT I 2005, 37, 287- jõust. 01.07.2005]
XII. peatükk SÄTTED, MIS JÕUSTUVAD ÜHINEMISEL EUROOPA LIIDUGA [RT I 2004, 30, 208- jõust. 01.05.2004]
§ 90. Andmebaaside kaitse
(1) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis autori poolt või tema loal, lõpeb käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktis 2 sätestatud autori õigus kontrollida selle andmebaasi koopia edasimüüki Euroopa Liidus.
(2) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis andmebaasi tegija poolt või tema loal lõpeb käesoleva seaduse § 754 2. lõike punktis 2 sätestatud andmebaasi tegija õigus kontrollida selle andmebaasi koopia edasimüüki Euroopa Liidus.
(3) Käesoleva seaduse VIII1 peatüki sätteid kohaldatakse samuti juhul, kui:
1) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Euroopa Liidu
territooriumil alaliselt elav isik;
2) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on äriühing, mis on asutatud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi
seadusele ja mille registreeritud asukoht, juhatus või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidu territooriumil. Kui
äriühingul on Euroopa Liidu territooriumil ainult registreeritud asukoht, peab sellise äriühingu tegevus olema
Euroopa Liidu ühe liikmesriigi majandusega tõhusalt ja püsivalt seotud.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 91. Arvutiprogrammide kaitse
Pärast arvutiprogrammi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis autori poolt või tema loal lõpeb käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktis 2 sätestatud autori õigus arvutiprogrammi koopia levitamisele Euroopa Liidus, välja arvatud õigus programmi või selle koopia rentimisele.
[RT I 2004, 30, 208- jõust. 01.05.2004]
§ 92. Tähtajad
(1) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kehtib autoriõigus Euroopa Liidus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus, kuid mitte üle käesoleva seaduse § 38 1. lõikes nimetatud tähtaja.
(2) Käesoleva seaduse §-s 74 ettenähtud tähtajad kehtivad ka autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, juhul, kui Euroopa Liidu liikmesriigid tagavad neile kaitse. Nimetatud õigused kehtivad tähtaja jooksul, mille näeb ette selle riigi seadus, mille kodanikuks on õiguste omaja, kuid mitte üle §-s 74 ettenähtud tähtaja, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Käesoleva seaduse VI peatükis ning §-des 74 ja 757 sätestatud kaitse tähtajad kehtivad kõigi teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kohta, mida kaitstakse vähemalt ühes Euroopa Liidu liikmesriigis. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 93. Autoriõigusega kaasnevad õigused
(1) Käesoleva seaduse § 741 ja peatükki VIII1 kohaldatakse samuti Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ja alaliste elanike suhtes ning juriidiliste isikute suhtes, kelle asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister informeerib Euroopa Liidu Komisjoni igast kavatsusest kehtestada uusi autoriõigusega kaasnevaid õigusi, nimetades nende kehtestamise peamised põhjused ja kaitse kehtivuse kavandatava tähtaja.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
Autoriõiguse seadus Leht 43 / 44
§ 94. Rentimise ja levitamise õigus
Käesoleva seaduse VIII peatükis ettenähtud õigus teose levitamisele lõpeb vaid juhul, kui autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti esimene müük on toimunud Euroopa Liidu territooriumil õiguste omaja poolt või tema nõusolekul, välja arvatud õigus teose rentimisele, mis ei lõpe.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 95. Satelliidi kaudu edastamine
(1) Satelliidi kaudu edastamise akt leiab aset ainult selles liikmesriigis, kus programmi sisaldavad signaalid sisestatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(2) Kui satelliidi kaudu edastamise akt toimub Euroopa Liidu liikmeks mitteolevas riigis, mis ei paku sellist kaitse taset nagu on sätestatud käesolevas seaduses, siis:
1) kui programmi sisaldavad signaalid antakse satelliidile edasi Euroopa Liidu liikmesriigis paiknevast maajaamast, loetakse, et satelliidi kaudu edastamise akt on toimunud selles liikmesriigis ja käesolevas seaduses sätestatud õigused on realiseeritavad selle isiku vastu, kes juhib seda maajaama;
2) kui ei kasutata Euroopa Liidu liikmesriigis paiknevat maajaama, kuid liikmesriigis moodustatud televisiooni- või raadioteenuse osutaja on tellinud satelliidi kaudu edastamise akti, siis loetakse, et see akt on toimunud selles liikmesriigis, milles sellel televisiooni- või raadioteenuse osutajal on tema põhiline asukoht Euroopa Ühenduses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused on realiseeritavad selle televisiooni- või raadioteenuse osutaja vastu.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 96. Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu
Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu käesoleva seaduse tähenduses on teisest Euroopa Liidu liikmesriigist edastatud ja üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud tele- või raadioprogrammi samaaegne, muutumatu ja
täielik taasedastamine traatside või õhu, sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 97. Käesoleva peatüki kohaldamine Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (European Free Trade
Association – EFTA) riikidele
Käesolevat peatükki kohaldatakse vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule Euroopa majanduspiirkonna territooriumil, mis lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele hõlmab Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi.
[RT I 2004, 30, 208- jõust. 01.05.2004]
§ 98. Käesoleva peatüki jõustumine
Käesoleva peatüki sätted jõustuvad eraldi seadusega. [RT I 2004, 30, 208- jõust. 01.05.2004]
1 Nõukogu direktiiv 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (EÜT L 122, 17.05.1991, lk 114–118); nõukogu direktiiv 92/100/EMÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (EÜT L 346, 27.11.1992, lk 120–125);
nõukogu direktiiv 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta (EÜT L 248, 06.10.1993, lk 134–140);
nõukogu direktiiv 93/98/EMÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja ühtlustamine (EÜT L 290, 24.11.1993, lk 141–145);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.03.1996, lk 459–467);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 167, 22.06.2001, lk 230–239);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral (ELT L 272, 13.10.2001, lk 240–244);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (ELT L 372, 27.12.2006, lk 12–18), muudetud direktiiviga 2011/77/EL (ELT L 265, 11.10.2011, lk 1–5); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT
L 299, 27.10.2012, lk 5–12);
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.03.2014, lk 72–98).
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
Leht 44 / 44 Autoriõiguse seadus
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.02.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 31.12.2016, 20
Autoriõiguse seadus1
Vastu võetud 11.11.1992
RT I 1992, 49, 615 jõustumine 12.12.1992
|
Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine |
Avaldamine |
Jõustumine |
|
26.06.1996 |
26.07.1996 |
|
|
25.03.1998 |
01.05.1998 |
|
|
21.01.1999 |
15.02.1999 |
|
|
22.02.1999 |
01.04.1999 |
|
|
terviktekst RT paberkandjal |
||
|
09.12.1999 |
06.01.2000, osaliselt 01.01.2002 |
|
|
15.02.2000 |
22.02.2000 |
|
|
terviktekst RT paberkandjal |
||
|
27.09.2000 |
22.10.2000 |
|
|
16.05.2001 |
11.06.2001 |
|
|
06.06.2001 |
01.09.2001 |
|
|
05.06.2002 |
01.07.2002 |
|
|
19.06.2002 |
01.09.2002 |
|
|
16.10.2002 |
01.01.2003 |
|
|
16.10.2002 |
18.11.2002, osaliselt 01.01.2003 ja 01.01.2004 |
|
|
10.03.2004 |
15.04.2004 |
|
|
14.04.2004 |
01.05.2004 |
|
|
22.09.2004 |
29.10.2004, § 27¹ osas 01.01.2006 |
|
|
terviktekst RT paberkandjal |
||
|
16.06.2005 |
01.07.2005 |
|
|
15.06.2005 |
01.01.2006 |
|
|
08.12.2005 |
12.01.2006 |
|
|
31.05.2006 |
30.06.2006 |
|
|
24.01.2007 |
15.03.2007 |
|
|
09.04.2008 |
15.05.2008 |
|
|
10.12.2008 |
01.01.2009 |
|
|
18.11.2009 |
01.01.2010 |
|
|
26.11.2009 |
01.01.2010 |
|
|
22.04.2010 |
01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). |
|
|
16.12.2010 |
16.01.2011 |
Autoriõiguse seadus Leht 1 / 44
|
07.12.2011 |
01.01.2012 |
|
|
05.06.2013 |
01.11.2013 |
|
|
19.06.2014 |
01.01.2015 |
|
|
19.06.2014 |
01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist. |
|
|
15.10.2014 |
30.10.2014 |
|
|
23.03.2016 |
10.04.2016 |
|
|
15.06.2016 |
01.01.2017 |
|
|
15.12.2016 |
01.01.2017, osaliselt 01.02.2017 |
I. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded
(1) Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(2) Autoriõiguse seadus sätestab:
1) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö
tulemustele;
2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning
nende õigused;
3) õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele
(autoriõigusega kaasnevad õigused);
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
31) andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse; [RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
32) filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna
huvides;
5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse.
(3) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 2. Autoriõigusaktid
(1) Eesti Vabariigi autoriõigusaktid koosnevad käesolevast seadusest, selle alusel väljatöötatavatest teistest seadustest, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja ametite muudest õigusaktidest.
(2) Autoriõigusakti vastuolu korral Eesti Vabariigi välislepinguga kohaldatakse välislepingu sätteid.
(3) Käesoleva seaduse sätted ei kitsenda teiste intellektuaalse omandi valdkonnas vastuvõetud eri seaduste kohaldamist.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 3. Autoriõiguse seaduse kehtivus
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
(1) Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele:
1) mille autoriks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
2) mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigi territooriumil või mis on avaldamata, kuid asuvad Eesti
Vabariigi territooriumil, sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest elukohast;
3) mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule.
(2) Teostele, mis on esmakordselt avalikustatud välisriigis või mis on avalikustamata, kuid asuvad välisriigi territooriumil ja mille autoriks on isik, kelle alaline elukoht või asukoht on välisriigi territooriumil, ning millele ei laiene käesoleva paragrahvi 1. lõike punkt 3, kohaldatakse käesolevat seadust ainult juhul, kui see riik
Leht 2 / 44 Autoriõiguse seadus
garanteerib samasuguse kaitse Eesti Vabariigi autorite teostele ja teostele, mis on esmakordselt avaldatud Eesti
Vabariigis.
(3) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
II. peatükk
AUTORIÕIGUSEGA KAITSTAVAD TEOSED
§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus
(1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
(2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav
ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
(3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid,
teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);
3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes
väljendusvormile;
4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised
teosed);
5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
6) draama- ja muusikalised draamateosed;
7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
8) koreograafiateosed ja pantomiimid;
9) audiovisuaalsed teosed (§ 33);
10) [kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
13) skulptuuriteosed;
14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu
lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm),
arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja
kompleksid;
15) tarbekunstiteosed;
16) disaini- ja moekunstiteosed;
17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);
19) õigusaktide projektid;
191) standardid ja standardite kavandid;
20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms;
21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu
töötlus;
22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid).
Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste,
andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil.
Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva
seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda
intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi;
23) muud teosed.
(4) Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms), kui need vastavad käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule.
(5) Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel.
(6) Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
Autoriõiguse seadus Leht 3 / 44
§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata
Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele,
printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või
muul viisil väljendatud teoses;
2) rahvaloominguteostele;
3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad)
ning nende ametlikele tõlgetele;
4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne);
6) päevauudistele;
7) faktidele ja andmetele;
8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi
kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
[RT I 2000, 78, 497- jõust. 22.10.2000]
§ 6. Autoriõiguse tekkimine, sõltumata teose eesmärgist, väärtusest, väljendusvormist ja fikseerimise viisist
Teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele.
§ 7. Autoriõiguse tekkemoment
(1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega.
(2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.
(3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 8. Autoriõigus avalikustamata ja avalikustatud teostele
(1) Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. (2) Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 9. Avaldatud teosed
(1) Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist.
(11) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000] (12) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
(2) Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud.
(3) Teose avaldamiseks ei loeta draamateose ja muusikalise draamateose ning muusikateose esitamist, audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist, kirjandus- ja kunstiteose
edastamist raadios ja televisioonis või teose edastamist kaabellevivõrgu kaudu, kunstiteose eksponeerimist ja arhitektuuriteose ehitamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud juhul.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 10. Üldsusele suunatud teosed
(1) Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud,
taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või
protsessi vahendusel.
(2) Teose üldsusele suunamiseks loetakse muu hulgas:
1) teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus
viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sõltumata sellest, kas üldsus
teost tegelikult tajus või mitte;
2) edastatud või taasedastatud teose üldsusele suunamist mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel,
sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte.
Leht 4 / 44 Autoriõiguse seadus
(3) Teos loetakse avalikult esitatuks, kui see on ette loetud, mängitud, tantsitud, näideldud või muul viisil ette kantud kas vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
(4) Teos loetakse üldsusele näidatuks (eksponeerituks), kui teost või selle koopiat on demonstreeritud kas vahetult või kaudselt filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
(5) Teos loetakse edastatuks, kui see on edastatud kaablita edastamise teel (raadio, televisiooni, satelliidi vahendusel). Kodeeritud signaalid loetakse edastatuks, kui nende üldsusele suunamiseks võimaldatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt või tema nõusolekul dekodeerimisvahendeid.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(6) Teos loetakse üldsusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üldsusele suunatud kaabli kaudu või kaablita suunamise teel sellisel viisil, et üldsus võib teost kasutada enda poolt valitud kohas ja ajal.
(7) Üldsusele avatud kohaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater, näitusesaal, kino, klubi, diskoteek, kauplus, jaekaubandusettevõte, teenindusettevõte, ühissõiduk, majutusettevõte jms).
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 101. [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 102. Edastamine satelliidi kaudu
(1) Satelliidina käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse mis tahes sidesatelliiti, mis edastab avalikuks vastuvõtuks mõeldud signaale selleks ettenähtud sagedusaladel, samuti ühest geograafilisest punktist teise geograafilisse punkti toimuva suletud ühendusega signaale edastavat satelliiti tingimusel, et nende signaalide individuaalvastuvõtt nendes geograafilistes punktides on teatud asjaoludel võimalik.
(2) Edastamine satelliidi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on akt, mille käigus avalikuks vastuvõtuks ettenähtud programmi sisaldavad signaalid sisestatakse televisiooni- või raadioteenuse ostuaja kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(3) Satelliidi kaudu edastamise akt leiab aset ainult selles riigis, kus programmi sisaldavad signaalid sisestatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(4) Kodeeritud programmi sisaldavate signaalide puhul on satelliidi kaudu teose edastamise tingimuseks üldsuse teavitamine dekodeerimisvahendite olemasolust kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja poolt või tema nõusolekul.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 103. Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu
Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu käesoleva seaduse tähenduses on üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud tele- või raadioprogrammi samaaegne, muutumatu ja täielik taasedastamine traatside või õhu, sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
III. peatükk
TEOSE LOOMISEL TEKKIVAD ÕIGUSED
§ 11. Autoriõiguse sisu
(1) Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused.
(2) Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad.
(3) Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta.
(4) Autori isiklike ja varaliste õiguste piiramine võib toimuda ainult käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.
Autoriõiguse seadus Leht 5 / 44
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 12. Isiklikud õigused
(1) Teose autoril on õigus:
1) esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel
tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (õigus autorsusele);
2) otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega,
autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele);
3) teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime
tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose
puutumatusele);
4) lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare,
selgitusi, uusi osasid jms) (õigus teose lisadele);
5) vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises
ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja
väärikuse kaitsele);
6) otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks (õigus teose avalikustamisele);
7) oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele);
8) nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta);
9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 7, 8 ja 9 fikseeritud õiguste teostamine toimub autori kulul ning autor on kohustatud hüvitama kahju, mis tekib isikul, kes teost kasutas.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 13. Varalised õigused
[RT I 2006, 1, 1- jõust. 12.01.2006]
(1) Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata:
1) reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine. Pärast autori poolt või tema loal teose koopia esmamüüki või omandiõiguse muul viisil üleandmist Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis lõpeb käesolevas punktis nimetatud õigus ja teose koopiat võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis edasi levitada autori nõusolekuta. Autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose koopia rentimist ja laenutamist üldsusele
ka juhul, kui õigus teose levitamisele on lõppenud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 133 sätestatud juhud;
3) [kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
4) tõlkida oma teos (õigus teose tõlkimisele);
5) teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele);
6) koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid (õigus teoste kogumikele);
7) teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes (õigus avalikule esitamisele);
8) teost üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele). Teose eksponeerimine tähendab teose või tema
koopia näitamist kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil;
9) edastada teos raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti
suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis
91 nimetatud viisil (õigus teose edastamisele);
91) teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele);
10) teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras;
11) teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekt.
(2) [Kehtetu -RT I 2000, 78, 497- jõust. 22.10.2000]
(3) Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil.
(4) Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita.
(5) Andmebaasi koopia esmane müük lõpetab õiguse kontrollida selle andmebaasi koopia edasist müüki. (6) [Kehtetu -RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 131. Autori varaliste õiguste teostamine
Leht 6 / 44 Autoriõiguse seadus
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
(1) Autor teostab oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide (IX peatükk)
kaudu.
(2) Teose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks nendest.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud kord kehtib ka juhul, kui teost kavatsetakse avalikult esitada tehnilise vahendi (plaadi-, kasseti- või CD-mängija jms) vahendusel üldsusele avatud kohas.
(4) Teose edastamine raadio, televisiooni või satelliidi kaudu või taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu võib toimuda ainult juhul, kui teost edastav või taasedastav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose edastamiseks või taasedastamiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud kord kehtib ka juhul, kui 4. lõikes nimetatud viisil edastatud või taasedastatud teost kavatsetakse avalikult esitada raadio, televisiooni, satelliidi või kaabellevivõrgu vahendusel üldsusele avatud kohas või teha üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(6) [Kehtetu -RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 132. Täiendavad varalised õigused seoses arvutiprogrammidega
Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 133. Teose ja teose helisalvestise kojulaenutamine raamatukogust
(1) Raamatukogul on õigus autori, esitaja ja fonogrammitootja nõusolekuta koju laenutada teost ja teose helisalvestist, kuid nimetatud isikutel on õigus saada kojulaenutamise eest tasu. Audiovisuaalse teose kojulaenutamine on lubatud vaid juhul, kui filmi esmasalvestuse tootja on andnud selleks loa.
(2) Teose helisalvestise kojulaenutamine on lubatud juhul, kui helisalvestise Eestis levitamise algusest on möödunud neli kuud. Autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul, mis on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, võib nimetatud tähtaega lühendada.
(3) Audiovisuaalse või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust teenindaval raamatukogul on õigus audiovisuaalset teost ning teose helisalvestist õppe- ja teaduslikul eesmärgil koju laenutada kõigi kaasnevate õiguste omajate nõusolekuta ning käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ajalise piiranguta.
(4) Autorile, esitajale ja fonogrammitootjale väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja kalendriaastas rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused.
(5) Autorile makstakse tasu avalduse alusel, mis on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud juhul.
(6) Autorile tasu maksmiseks kehtestab Vabariigi Valitsusmäärusega:
1) avalduses esitatavate andmete loetelu;
2) tasu jaotamise määrad erinevate autorite vahel;
3) tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ja korra.
(7) Audiovisuaalse teose autorile ning teose helisalvestise autorile, heliteose esitajale ja fonogrammitootjale makstakse tasu teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu.
(8) Tasu väljamaksja on valdkonna eest vastutava ministri määratud juriidiline isik.
(9) Tasu väljamaksjal on õigus saada rahvaraamatukogudelt kõiki tasu maksmiseks vajalikke andmeid. Sellega seotud lisakulutused kannab tasu väljamaksja.
(10) Käesoleva paragrahvi 5. lõike alusel makstava tasu ülempiir on neljakordne Statistikaameti esitatud eelmise aasta Eesti keskmine brutopalk.
Autoriõiguse seadus Leht 7 / 44
[RT I 2008, 18, 123- jõust. 15.05.2008]
§ 14. Autori õigus saada autoritasu
(1) Autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud.
(2) Autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega käesoleva seaduse § 76 3. lõikes ning §
77 3. lõikes sätestatud erisusi arvestades.
(3) Kuni ei ole saavutatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud kokkulepet, on teose kasutamine keelatud. (4) Kui pooled on autoritasus kokku leppinud, kuid kohustatud pool ei täida tähtpäevaks temal lasuvat
kohustust osaliselt või täielikult, peab kohustatud pool teose kasutamise lõpetama, kui ei ole õigustatud poolega
kokku lepitud teisiti.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu eiramine loetakse teose kasutamiseks ilma autori või tema õiguste omaja loata.
(6) Kui autor on audiovisuaalse teose produtsendile üle andnud (loovutanud) oma varalised õigused või
andnud loa (litsentsi) audiovisuaalse teose originaali või koopiat kasutada (sealhulgas rentida) või sellist õiguste
üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb autorile õigus saada õiglast tasu televisiooniteenuse osutajalt,
rendile andjalt või muult isikult, kes audiovisuaalset teost kasutab. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada
õiglast tasu on kehtetu.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(7) Kui autor on fonogrammitootjale üle andnud (loovutanud) õiguse või andnud loa (litsentsi) fonogrammi koopiat rentida või sellist õiguse üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb autorile õigus saada sellise rentimise eest rendile andjalt õiglast tasu. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 15. Tasu algupärase kunstiteose edasimüümise eest
(1) Algupärase kunstiteose autoril on õigus saada pärast teose omandiõiguse esmakordset võõrandamist müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigust kohaldatakse müügitehingutele, milles müüja, ostja või vahendajana osaleb oksjonikorraldaja, kunstigalerii või kunstiteoste vahendaja.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(3) Käesoleva paragrahvi tähenduses on algupärane kunstiteos visuaalkunsti teos, nagu maal, graafika, skulptuur, installatsioon, tarbekunstiteos ja foto, kui see on kunstniku valmistatud või tema nummerdatud, signeeritud või muul viisil autoriseeritud koopia.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(4) Tasumäärad:
1) 5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on kuni 50 000 eurot;
2) 3 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 50 001–200 000 eurot;
3) 1 protsent müügihinnast, kui müügihind on 200 001–350 000 eurot;
4) 0,5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 350 001–500 000 eurot;
5) 0,25 protsenti müügihinnast, kui müügihind on üle 500 000 euro.
[RT I 2010, 22, 108- jõust. 01.01.2011]
(5) Tasu ühe algupärase kunstiteose edasimüümise eest ei tohi ületada 12 500 eurot. [RT I 2010, 22, 108- jõust. 01.01.2011]
(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu ei kohaldata, kui müügihind on alla 64 euro. [RT I 2010, 22, 108- jõust. 01.01.2011]
(7) Autoril ja kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus kolme aasta jooksul alates edasimüügist nõuda edasimüüki korraldanud isikult teavet, mis on vajalik edasimüügitasu maksmise tagamiseks.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(8) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu tuleb maksta kolmekümne päeva jooksul alates edasimüügi toimumise päevast.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(9) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu on autoril õigus saada kolme aasta jooksul alates edasimüügist.
Leht 8 / 44 Autoriõiguse seadus
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 16. Autoriõigus ja omandiõigus
(1) Autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud. Autori või tema pärija varaliste õiguste teostamise viis määratakse kindlaks autori või tema pärija ja omaniku vahelise kokkuleppega.
(2) Kujutava kunsti teose autoril on õigus nõuda oma teosest koopia valmistamiseks juurdepääsu teose originaalile, mis on teise isiku omanduses või tiitlipärases valduses.
(3) Omaniku nõusolekul võib autor parandada, täiendada või muul viisil ümber töötada oma kujutava kunsti teost, arhitektuuri-, tarbekunsti-, disaini- jms teost.
IV. peatükk
AUTORI VARALISTE ÕIGUSTE TEOSTAMISE
PIIRAMINE (TEOSE VABA KASUTAMINE)
§ 17. Autori varaliste õiguste piiramine
1. PÕHISÄTTED
Erandina käesoleva seaduse §-dest 13–15, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud teose kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult käesoleva seaduse §-des 18–25 otseselt ettenähtud juhtudel. [RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 18. Teose vaba reprodutseerimine ja tõlkimine isikliku kasutamise eesmärkidel
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
(2) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ei ole isikliku kasutamise eesmärkidel lubatud reprodutseerida:
1) arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid;
2) piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid;
3) elektroonilisi andmebaase;
4) arvutiprogramme, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 ettenähtud juhtumid;
5) reprograafilisel viisil noote.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
2. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA
§ 181. Autori reprodutseerimisõiguse piiramine
(1) Ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata on lubatud teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene arvutiprogrammidele. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
Autoriõiguse seadus Leht 9 / 44
31) õiguste objekti töötlemine teksti- ja andmekaeve eesmärkidel ning tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
[RT I, 07.07.2016, 1- jõust. 01.01.2017]
4) päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine
ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise
vajadusele;
5) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab
õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele;
6) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste
huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
Autori nõusolekuta ei ole lubatud reprodutseerida, levitada ja kättesaadavaks teha teost, mis on spetsiaalselt
loodud puuetega inimeste jaoks;
7) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine karikatuuris, paroodias ja pastišis sel eesmärgil motiveeritud
mahus.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 20. Teose vaba kasutamine avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu poolt
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost reprodutseerida, selleks et:
1) asendada kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud teos;
2) teha koopia teose säilimise tagamiseks;
3) asendada mõne teise avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu püsikollektsiooni kuulunud teos juhul, kui
see on kadunud, hävinud või muutunud kasutamiskõlbmatuks;
4) digiteerida kogu säilitamise eesmärgil;
5) teha koopia füüsilise isiku jaoks käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud eesmärgil;
6) teha koopia kohtu- või riigiasutuse tellimusel käesoleva seaduse § 19 punktis 6 nimetatud eesmärgil.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3 nimetatut kohaldatakse juhul, kui ei ole võimalik omandada teose uut koopiat.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(3) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost kasutada motiveeritud mahus näituse ja kogu tutvustamise eesmärgil.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
(4) Autori nõusolekuta ja selle eest tasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus kogus olevat teost füüsilise isiku tellimusel:
1) eriseadmete kaudu kohapeal kättesaadavaks teha;
2) individuaalseks kohapeal kasutamiseks laenutada.
[RT I 2008, 18, 123- jõust. 15.05.2008]
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud tegevus ei või toimuda ärilisel eesmärgil. [RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 201. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul,
kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 202. Üldsusele külastamiseks avatud kohas asuva arhitektuuriteose kujutise vaba kasutamine kinnisvarakuulutuses
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime äranäitamisega on lubatud arhitektuuriteose kujutist motiveeritud mahus reprodutseerida ja üldsusele suunata kinnisvarakuulutuses. [RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 21. [Kehtetu -RT I 1999, 10, 156- jõust. 15.02.1999]
§ 22. Teose vaba avalik esitamine
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna
Leht 10 / 44 Autoriõiguse seadus
moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse.
§ 23. Teose ajutise salvestise kasutamine raadio ja televisiooni poolt
(1) Autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta on raadiol ja televisioonil lubatud teha ajutine salvestis teosest, millele tal on eetrisseandmise õigus, tingimusel, et selline salvestis tehakse raadio ja televisiooni oma tehniliste vahenditega ja enda poolt kasutamiseks.
(2) Raadio ja televisioon on kohustatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud salvestise hävitama 30 päeva möödumisel selle tegemisest, kui selliselt salvestatud teose autoriga ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud ajutine salvestis ei kuulu hävitamisele juhul, kui sellel on suur kultuurilooline väärtus. Nimetatud juhul kuulub salvestis säilitamisele raadio ja televisiooni arhiivis kui eranditult dokumentaalset iseloomu omav teos ilma selleks autorilt nõusolekut küsimata. Arhiivis säilitamisele kuuluvate teoste kohta teeb otsuse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, vaidluse korral aga riigiarhivaar.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 24. Arvutiprogrammi vaba kasutamine
(1) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, on arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta programmi reprodutseerida, tõlkida, kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada ja saadud tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see on vajalik:
1) programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm omandati;
2) programmis esinevate vigade parandamiseks.
(2) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on ilma programmi autori või tema õigusjärglase nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta õigus teha programmist varukoopia tingimusel, et see on vajalik arvutiprogrammi kasutamiseks või kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud programmi taastamiseks.
(3) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi toimimist eesmärgil selgitada välja programmelemendi aluseks olnud ideed ja põhimõtted juhul, kui ta teeb seda programmi laadimise, esitamise, käitamise, ülekandmise või talletamise käigus, mille tegemiseks ta on õigustatud.
(4) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
(5) Lepingu tingimus, mis piirab käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes nimetatud õiguste teostamist, on tühine. [RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 25. Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine (dekompileerimine)
(1) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta reprodutseerida programmi ning seda tõlkida juhul, kui see on hädavajalik informatsiooni saamiseks algsest programmist sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega, kui on
täidetud järgmised tingimused:
1) seda teeb programmi õiguspärane kasutaja või tema ülesandel mõni teine vastavat luba omav isik;
2) programmide ühilduvust tagav informatsioon ei ole olnud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutele
eelnevalt kättesaadav;
3) selline tegevus piirdub algse programmi osadega, mis on vajalikud ühilduvuse tagamiseks.
(2) Informatsiooni, mis on saadud käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegevusega, ei tohi:
1) kasutada muuks otstarbeks kui sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;
2) üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik sõltumatult loodud programmi
ühilduvuse tagamiseks;
3) kasutada oma olemuselt sarnase programmi arendamiseks, tootmiseks, realiseerimiseks või muude algse
programmi autori autoriõigust rikkuvate tegude sooritamiseks.
(3) Lepingu tingimus, mis piirab käesolevas paragrahvis nimetatud õiguste teostamist, on tühine. [RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 251. Andmebaasi vaba kasutamine
Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. Kui nimetatud isik on õigustatud kasutama andmebaasi ainult osaliselt, kohaldatakse käesolevas
Autoriõiguse seadus Leht 11 / 44
paragrahvis sätestatut ainult andmebaasi või selle koopia vastava osa suhtes. Lepingu tingimus, mis piirab nimetatud õiguse teostamist, on tühine.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
3. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA, KUID TASU MAKSMISEGA
§ 26. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks
(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest (§ 27).
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene juriidilistele isikutele. [RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 27. Tasu audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise eest isiklikeks vajadusteks
(1) Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu maksavad salvestusseadmete ja salvestuskandjate tootja, importija, müüja, isik, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ ühenduse tolliseadustiku kehtestamine (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50) mõistes Eestisse.
(2) Müüja maksab tasu juhul, kui tootja, importija või isik, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid Euroopa
Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse, ei ole tasu maksnud.
(3) Müüjal on õigus tasu tagasi nõuda tootjalt, importijalt ja isikult, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid
Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse.
(4) Füüsilised isikud maksavad tasu juhul, kui salvestusseadmete ja -kandjate import või Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse toomine toimub kaubanduslikul eesmärgil.
(5) Tasu makstakse tagasi salvestusseadmetelt ja -kandjatelt:
1) mis tehniliste omaduste tõttu ei võimalda audiovisuaalseid teoseid ja teoste helisalvestisi reprodutseerida
üksikute koopiatena;
2) mis on eksporditud või Eestist Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile viidud;
3) mida kasutatakse ettevõtja põhikirjalise tegevuse raames;
4) mida kasutatakse tegevusel, mille puhul salvestaja põhitegevuse tulemus eeldab vaheetapina audio- või
videosalvestise valmistamist;
5) mis on mõeldud salvestustegevuseks haridus- ja teadusasutuste poolt õppe- ja teaduslikel eesmärkidel;
6) mida kasutatakse salvestiste tegemiseks puuetega inimestele.
(6) Kollektiivse esindamise organisatsioon tagastab tasu käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud isikutele kuue kuu jooksul, alates vastava kirjaliku taotluse esitamisest.
(7) Tasu suurus on:
1) salvestusseadmete puhul kolm protsenti kauba väärtusest;
2) salvestuskandjate puhul kaheksa protsenti kauba väärtusest.
(8) Tasu jaotatakse autorite, teoste esitajate ja fonogrammitootjate vahel, lähtudes teoste ja fonogrammide kasutamisest.
(9) Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvad autoreid, esitajaid ja fonogrammitootjaid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning üks Justiitsministeeriumi esindaja.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(10) Tasu võib maksta ka organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel, kuid mitte üle kümne protsendi jaotamisele kuuluvast tasust.
(11) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu jaotuskava, olles selle eelnevalt kooskõlastanud autorite, esitajate ja fonogrammitootjate esindajatega.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(12) Tasu kogujaks kinnitab valdkonna eest vastutav minister kollektiivse esindamise organisatsiooni, kellel on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumise ja maksmisega seotud kulutused. Tasu koguja esitab Justiitsministeeriumile tasu kogumise, maksmise ning tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
Leht 12 / 44 Autoriõiguse seadus
(13) Tasu kogujaks määratud kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus saada tolli- ja statistikaorganisatsioonidelt, tootja- ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke andmeid. Esitatud andmed on konfidentsiaalsed ning tasu kogujal on õigus neid kasutada või avaldada ainult seoses tasu kogumisega.
(14) Vabariigi Valitsuskehtestab määrusega:
1) audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu
maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu;
2) käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tasu taotlemise korra.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 271. Tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest
(1) Autoril ja kirjastajal on õigus saada õiglast tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest käesoleva seaduse § 18 1. lõikes ja § 19 punktis 3 nimetatud juhtudel.
(2) Autorile väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja Eesti Rahvusraamatukogu rahvusbibliograafia andmebaasis registreeritud teoste nimetuste arv.
(3) Kirjastajale väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja avalduse esitamisele eelneva kümne kalendriaasta jooksul ilmunud ISBN- ja ISSN-numbriga teoste nimetuste arv.
(4) Tasu maksab välja valdkonna eest vastutava ministri määratud juriidiline isik, kes esindab autoreid või autorite organisatsioone.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(5) Tasu makstakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse alusel.
(6) Vabariigi Valitsuskehtestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tasu jaotamise määrad ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel ning tasu maksmise korra.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 272. Orbteos
4. ORBTEOSE KASUTAMINE
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
(1) Käesolevas jaos nimetatud tingimustel on lubatud vabalt kasutada alljärgnevaid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte, mis avaldati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis:
1) raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku arhiivi, muuseumi, raamatukogu, teadus- ja haridusasutuse või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse
(edaspidi avalik mäluasutus) kogus;
2) audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus;
3) audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta
31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides;
4) õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle
lahutamatu osa.
(2) Käesoleva jao sätteid kohaldatakse samuti käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3 nimetatud teosele või fonogrammile, mida ei ole kunagi avaldatud või mida ei ole kunagi edastatud, kuid millele on 1. lõikes nimetatud asutus võimaldanud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul üldsusele juurdepääsu, kui on põhjust eeldada, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja ei ole vastu käesoleva seaduse § 2761. lõikes nimetatud kasutusviisidele.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud teos või fonogramm on orbteos, kui hoolimata sellest, et käesoleva seaduse § 273kohaselt on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud.
(4) Kui õigus teosele või fonogrammile on mitmel isikul ja neist kõiki ei ole tuvastatud või tuvastamisest hoolimata leitud pärast käesoleva seaduse § 273kohaselt tehtud ja dokumenteeritud hoolikat otsingut, võib teost või fonogrammi kasutada käesoleva jao kohaselt tingimusel, et õiguste omaja, kes on tuvastatud ja leitud, on
Autoriõiguse seadus Leht 13 / 44
talle kuuluvate õiguste suhtes andnud avalikule mäluasutusele või Eesti Rahvusringhäälingule loa teose või fonogrammi reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõige ei piira tuvastatud ja leitud autori ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õigusi teosele või fonogrammile.
(6) Anonüümselt või pseudonüümi all loodud teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõiget ning § 6213. lõiget.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 273. Hoolikas otsing
(1) Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist.
(2) Teose või fonogrammi orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu tegemiseks kohased allikad kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
(3) Hoolikas otsing tehakse Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus teos esmakordselt avaldati või, kui seda ei ole avaldatud, kus see edastati, välja arvatud sellise audiovisuaalse teose puhul, mille produtsendi peakorter või peamine elukoht asub Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis. Sellisel juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus asub audiovisuaalse teose produtsendi peakorter või peamine elukoht.
(4) Käesoleva seaduse § 272 2. lõikes nimetatud juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus on selle organisatsiooni asukoht, kes autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul võimaldas teosele või fonogrammile üldsuse juurdepääsu.
(5) Kui tõendite põhjal on alust arvata, et Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis leidub olulist teavet õiguste omaja kohta, kontrollitakse ka selles riigis kättesaadavaid teabeallikaid.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 274. Pädev asutus
(1) Pädevaks asutuseks orbteose staatust käsitleva info vahendajana on Eestis Justiitsministeerium. (2) Avalik mäluasutus ja Eesti Rahvusringhääling dokumenteerib hoolika otsingu ning annab
Justiitsministeeriumile järgmist teavet:
1) teave teostatud hoolika otsingu kohta ning selle tulemused, mille alusel on tehtud järeldus käsitada teost või
fonogrammi orbteosena;
2) viis, kuidas asutus orbteost käesoleva seaduse § 276 kohaselt kasutab;
3) kasutatava teose või fonogrammi orbteose staatuse mis tahes muutus käesoleva seaduse § 277kohaselt;
4) asutuse asjakohane kontaktteave.
(3) Justiitsministeerium edastab viivitamata käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teabe Siseturu
Ühtlustamise Ameti loodud orbteoste andmebaasi (edaspidi orbteoste andmebaas).
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 275. Orbteose staatuse vastastikune tunnustamine
Teost või fonogrammi, mida ühes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis käsitatakse orbteosena, käsitatakse orbteosena kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikides.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 276. Orbteose vaba kasutamine
(1) Avalikul mäluasutusel ja Eesti Rahvusringhäälingul on lubatud kasutada orbteoseks tunnistatud ning orbteoste andmebaasi edastatud oma kogusse kuuluvat teost või fonogrammi üksnes avalikes huvides ja kõigi tuvastatud õiguste omajate nimede näitamise korral järgnevatel juhtudel:
1) üldsusele kättesaadavaks tegemine kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel;
2) reprodutseerimine digiteerimise, üldsusele kättesaadavaks tegemise, indekseerimise, kataloogimise,
säilitamise või taastamise eesmärgil.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutus võib lubatud vaba kasutamise käigus teenida tulu vaid orbteose digiteerimise ning üldsusele kättesaadavaks tegemise kulude katmise eesmärgil.
Leht 14 / 44 Autoriõiguse seadus
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 277. Orbteose staatuse osaline või täielik tühistamine
(1) Orbteosele õigusi omav isik võib igal ajal pöörduda teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutuse poole ning nõuda oma autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste ulatuses orbteose staatuse tühistamist.
(2) Orbteose staatuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks peab õiguste omaja esitama teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutusele piisavad tõendid, mis kinnitavad talle kuuluvate autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste olemasolu ja ulatust.
(3) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt esitatud tõenditele tuginedes on orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste kuuluvus leidnud kinnitust, edastab teose või fonogrammi orbteoseks tunnistanud asutus teabe orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta viivitamata Justiitsministeeriumile.
(4) Justiitsministeerium edastab teabe orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta viivitamata orbteose andmebaasi.
(5) Justiitsministeerium kogub kalendriaasta jooksul käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel laekunud teabe ning edastab selle käesoleva seaduse § 2782. lõike alusel moodustatavale komisjonile järgneva kalendriaasta
15. jaanuariks.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
§ 278. Tasu orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest
(1) Kui orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi staatus on osaliselt või täielikult tühistatud, on õiguste omajal õigus saada tasu teose või fonogrammi kasutamise eest.
(2) Autorile või fonogrammitootjale väljamakstava tasu suuruse määramiseks kinnitatakse kolmeaastaseks perioodiks komisjon, kuhu kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja audiovisuaalsete teoste produtsente esindavate organisatsioonide, Kultuuriministeeriumi ning Justiitsministeeriumi esindajad.
(3) Komisjon kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, kelle juhitava ministeeriumi ülesandeks põhimääruse kohaselt on tasu maksmine orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud komisjon otsustab osaliselt või täielikult tühistatud staatusega orbteose õiguste omajale makstava tasu suuruse, võttes arvesse nii õiguse omajale tekkinud kahju kui ka orbteose senise kasutamise eesmärke ja olemust.
(5) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud minister kinnitab käskkirjaga hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel moodustatud komisjoni otsuse põhjal makstavate tasude suuruse õiguste omajate kaupa.
(6) Õiguste omajale käesoleva paragrahvi alusel määratud tasu maksab välja käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud ministeerium hiljemalt üheksa kuud pärast eelarveaasta lõppu. Makstavate tasude kogusumma eelarveaastas ei ületa 2000 eurot.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
V. peatükk
ISIKUD, KELLELE KUULUB AUTORIÕIGUS
§ 28. Teose autor
(1) Autori isiklikud õigused ja varalised õigused kuuluvad algselt teose autorile, kui käesoleva seadusega autori varaliste õiguste osas ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud.
(3) Juriidilisele isikule kuulub autoriõigus vaid käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel. (4) Riigile kuulub autoriõigus vaid käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
Autoriõiguse seadus Leht 15 / 44
§ 29. Autorsuse presumptsioon
(1) Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal.
(2) Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik.
(3) Autorit käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel esindanud isik säilitab tema poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks, kui tema ja autori vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 1999, 10, 156- jõust. 15.02.1999]
§ 30. Ühine autorsus
(1) Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub selle autoritele ühiselt.
(2) Ühise loomingulise tegevusega loodud teos võib moodustada ühe jagamatu terviku (ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus). Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks, kui seda saab kasutada sõltumatult selle teose teistest osadest.
(3) Igale kaasautorile kuulub autoriõigus ka tema poolt loodud iseseisva tähendusega osale teoses ning ta võib kasutada seda teose osa iseseisvalt. Selline kasutamine ei tohi kahjustada teiste kaasautorite õigusi ega olla vastuolus teose kaasautorite poolt ühise kasutamise huvidega.
(4) Suhted ühiste autorite vahel autoriõiguse teostamisel, sealhulgas autoritasu jagamisel, määratakse kindlaks nende kokkuleppega. Sellise kokkuleppe puudumisel teostavad autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt, autoritasu aga jagatakse nende vahel võrdsetes osades.
(5) Igaüks ühistest autoritest võib pöörduda kohtusse või võtta tarvitusele muid abinõusid ühiselt loodud teose kaitseks ning autoriõiguse rikkumise kõrvaldamiseks.
(6) Autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine autoritele ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele.
(7) Töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras teose loomisel on autorikollektiivi moodustamisel vaja isiku eelnevat nõusolekut tema autorikollektiivi lülitamiseks. Autorikollektiivi töös osalemisest keeldumist mõjuvatel põhjustel ei loeta töödistsipliini rikkumiseks.
§ 31. Autoriõigus kollektiivsele teosele
(1) Kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms).
(2) Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.
(3) Kollektiivsesse teosesse võetud teoste (kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus oma teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kaastööde autoreid ei loeta ühisteks autoriteks.
§ 32. Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele
(1) Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Autor võib iseseisvalt kasutada oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teost tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ainult tööandja eelneval nõusolekul, näidates ära tööandja nime või nimetuse. Sellisel juhul on autoril õigus saada autoritasu teose kasutamise eest.
(3) Autor võib iseseisvalt kasutada oma tööülesannete täitmise korras loodud teost eesmärgil, mis ei ole tema tööülesannetega ette nähtud, kui töölepingus ei ole ette nähtud teisiti. Sellisel teose kasutamisel tuleb ära näidata tööandja nimi või nimetus.
(4) Õigusaktides ettenähtud juhtudel makstakse tööülesannete täitmise korras loodud teose autorile lisaks töötasule (palgale) ka autoritasu teose kasutamise eest. Autoritasu maksmine võidakse ette näha ka tööandja ja autori vahelise kokkuleppega.
Leht 16 / 44 Autoriõiguse seadus
(5) Arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril, kes loob programmi või andmebaasi oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib autoriõigus sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(6) Varalised õigused avalikus teenistuses loodud teosele lähevad üle riigile, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Neid õigusi teostab see riigiasutus, kelle ülesandel, tellimisel või juhendamisel teos loodi.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 33. Autoriõigus audiovisuaalsele teosele
(1) Audiovisuaalseks teoseks loetakse mis tahes teost, mis koosneb korrapäraselt seotud kujutistest koos neid saatvate helidega või ilma helideta, ja mis on ette nähtud näitamiseks vastavate tehniliste vahenditega (kinofilm, telefilm, videofilm jne).
(2) Autoriõigus audiovisuaalsele teosele kuulub selle autorile või ühistele autoritele – režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule. Režissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused, sõltumata sellest, kas see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks või mitte.
(3) Teose produtsendiks loetakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle finantseerimisel või juhtimisel on teos loodud ja kelle nimi on fikseeritud selles audiovisuaalses teoses.
(4) Selle isiku produtsendiks olemist, kelle nimi või nimetus on näidatud audiovisuaalses teoses, presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub produtsendiks olemise vaidlustajal.
(5) Režissöörile, stsenaariumi autorile ja heliloojale, aga samuti stsenaariumi plaani, dialoogi ja diktoriteksti autorile, kunstnikule, operaatorile, koreograafile, helioperaatorile ja teistele audiovisuaalse teose loomises osalenud isikutele kuulub autoriõigus oma teosele, mis moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja mida saab kasutada sõltumatult teosest kui tervikust. Sellise teose osas varaliste õiguste teostamine
võib toimuda iseseisvalt, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti, kuid tingimusel, et selline kasutamine ei kahjusta teose kui terviku kasutamise huvisid.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 34. Kogumiku koostaja autoriõigus
(1) Isikul, kes oma loomingulise tegevuse tulemusena materjali valikul või süstematiseerimisel on loonud kogumiku (kogumiku koostajal), tekib autoriõigus sellele kogumikule.
(2) Intellektuaalse tegevuse tulemusi, millele käesolevat seadust ei kohaldata (§ 5), võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada.
(3) Teoseid, mille osas autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on möödunud, võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada, järgides käesoleva seaduse § 44 sätteid.
(4) Autoriõigusega kaitstavaid teoseid võib süstematiseerida ja lülitada kogumikku kas originaalis või ümbertöötatud kujul vaid teose autori või tema õigusjärglase nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Kogumiku koostaja on kohustatud järgima kogumikku võetud teose autori autoriõigust.
(5) Ühe isiku poolt kogumiku avaldamine ei piira teisi isikuid sama materjali kasutamisel iseseisva kogumiku loomiseks vastavalt käesoleva paragrahvi 1. ja 4. lõike sätetele.
(6) Ühe isiku poolt koostatud kogumiku ümbertöötamine teiste isikute poolt võib toimuda ainult algse kogumiku koostaja autoriõigust järgides.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 35. Autoriõigus tuletatud teosele
(1) Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele.
(2) Tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks, draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks, võib toimuda ainult käesoleva seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides.
Autoriõiguse seadus Leht 17 / 44
(3) Isikul, kes on loonud teise autori teose (algse teose) alusel uue, loominguliselt iseseisva ja algsest teosest sõltumatu teose, tekib autoriõigus sellele teosele. Sellisel juhul tuleb ära näidata algse teose autori nimi, teose pealkiri (nimetus) ja allikas, kus teos on avaldatud.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid kohaldatakse ka teostele, mille autorid ei ole teada (rahvaloominguteosed, anonüümsed teosed jms), teostele, mille autoriõigusega kaitsmise tähtaeg on möödunud, ja intellektuaalse tegevuse tulemustele, millele käesolevat seadust ei kohaldata (§ 5).
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 36. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärimine
(1) Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärimine toimub vastavalt pärimisseaduse üldsätetele seaduse või pärandaja viimse tahte avalduse järgi.
(2) Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seadusjärgsele pärijale lähevad vastava õiguse kehtivuse tähtajaks üle varalised õigused ning käesoleva seaduse § 12 1. lõike punktides 4–6 ning § 66 punktis 4 nimetatud isiklikud õigused, kui viimse tahte avaldusega ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi teostab
Kultuuriministeerium.
(4) Kultuuriministeeriumil on õigus riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tasu kasutada stipendiumi maksmiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike alusel võib stipendiumi maksta üliõpilasele, kelle õppe- või loominguline tegevus on seotud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste pärandaja loomevaldkonnaga, eesmärgiga toetada nimetatud tegevust ning enesetäiendamist.
(6) Valdkonna eest vastutav ministerkehtestab määrusega stipendiumi taotlemise ja maksmise korra. (7) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga stipendiumi suuruse.
(8) Riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tasust võib maha arvata tasu kogumise korraldamisega seotud kulud.
[RT I 2008, 18, 123- jõust. 15.05.2008]
§ 37. Pärijateks mitteolevate autori õigusjärglaste autoriõigus
Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes ei ole autori pärijateks, võivad autoriga sõlmitud lepingu alusel või käesolevas seaduses otseselt ettenähtud juhtudel üle minna vaid autori varalised õigused.
VI. peatükk
AUTORIÕIGUSE AJALINE KEHTIVUS
§ 38. Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg
(1) Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 39–42 ettenähtud juhud.
(2) [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
(21) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Eesti kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik, siis kehtib autoriõigus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 39. Autoriõiguse kehtivus ühise autorsuse korral
Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega (§ 30), kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 40. Autoriõiguse kehtivus anonüümselt või pseudonüümi all avalikustatud teosele
Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid. [RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
Leht 18 / 44 Autoriõiguse seadus
§ 41. Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele, töökohustuste täitmise korras loodud teosele, audiovisuaalsele teosele ja jätkuväljaandele
(1) Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist.
(11) Autoriõigus audiovisuaalsele teosele (§ 33) kehtib 70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes fikseeritud teos ei ole avalikustatud 70 aasta jooksul pärast selle loomist, siis kehtib autoriõigus 70 aastat pärast teose loomist.
(3) Kui teos avaldatakse jätkuväljaandena (köidetena, osadena, annetena, jagudena jne) ja autoriõiguse
kehtivuse tähtaega arvestatakse teose õiguspärasest avalikustamisest, siis kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat
pärast selle osa õiguspärast avalikustamist.
(4) Kollektiivsesse teosesse, töökohustuste täitmise korras loodud teosesse ja audiovisuaalsesse teosesse võetud iseseisvat tähendust omavate teoste suhtes, mis ei ole avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib autoriõigus käesoleva seaduse § 38 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 42. [Kehtetu -RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 43. Autoriõiguse kehtivuse tähtaja kulgemise algus
Käesolevas peatükis ettenähtud tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta (§-d 38 lg 1 ja 39)
või teose õiguspärasele avalikustamisele või loomisele järgneva aasta (§ 38 lg 2; §-d 40, 41 ja 42) 1. jaanuarist.
§ 44. Teose autorsuse, autori nime, autori au ja väärikuse ning teose pealkirja tähtajatu kaitse
(1) Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
(2) Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise.
§ 45. Teose kasutamine pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist
Teost, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, võivad vabalt kasutada kõik isikud, järgides käesoleva seaduse § 44 ning muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93,
1559) sätteid.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
VII. peatükk
TEOSE KASUTAMINE
§ 46. Teose kasutamine teiste isikute poolt
1. PÕHISÄTTED
(1) Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud.
(2) [Kehtetu -RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
(3) Autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutamiseks võib olla piiratud konkreetsete õiguste osas, samuti teose kasutamise eesmärgi, tähtaja, kasutamise territooriumi, ulatuse, viiside ja vahendite osas.
§ 47. All-litsents teose kasutamiseks
Teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (anda all-litsentsi) ainult autori eelneval nõusolekul.
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
Autoriõiguse seadus Leht 19 / 44
§ 48. Autorilepingu mõiste
2. AUTORILEPING
(1) Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras.
(2) Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks. (3) Olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses
(RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) litsentsilepingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(4) Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 481. Autorilepingu sisu
(1) Autorilepingus fikseeritakse:
1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms);
2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-
litsentsi andmise õigus;
3) teose kasutamise viis ja territoorium;
4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg.
(2) Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel.
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 49. Autorilepingu vorm
(1) Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning kaabellevivõrgus
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 50. [Kehtetu -RT I 2002, 53, 336- jõust. 01.07.2002]
§ 51. [Kehtetu -RT I 2002, 53, 336- jõust. 01.07.2002]
§ 52. Autorilepingu kehtivuse tähtaeg
Autorilepingu kehtivuse tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel.
§ 53. Teose kasutamise algustähtaeg
Teose kasutamise algustähtaeg ei tohi ületada ühte aastat, alates autori poolt teose kasutajale üleandmise momendist, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 54. [Kehtetu -RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 55. [Kehtetu -RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 56. Autorilepingu täitmine isiklikult
Autorilepingu puhul uue teose loomiseks on autor kohustatud looma teose isiklikult, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Teiste isikute kaasamine teose loomisele ja autorikollektiivi muutmine võivad toimuda vaid teose tellija eelneval nõusolekul.
[RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
§ 57. Lepinguga teose kasutajale üleminevad õigused
(1) Omandiõigus teose käsikirjale, eskiisile, joonisele, magnetlindile, arvutidisketile jms materiaalsele objektile, mille vahendusel teos reprodutseeritakse, läheb üle teose kasutajale ainult autorilepingus otseselt ettenähtud juhul.
Leht 20 / 44 Autoriõiguse seadus
(2) Kui autor võõrandab oma teose originaali või koopia, siis ei tähenda see tema varaliste õiguste üleandmist või loa andmist teose kasutamiseks, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.
(3) Uue teose loomiseks sõlmitud autorilepingu alusel loodud kujutava kunsti teos läheb üle tellija omandisse või valdusesse, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike alusel on teose omandajal õigus sellist teost üldsusele näidata (eksponeerida) autorile selle eest täiendavat tasu maksmata, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Sellist õigust ei ole isikul, kes valdab teose originaali või selle koopiat kasutuslepingu alusel.
(5) Kui autorileping on sõlmitud kirjandus- või kunstiteose kasutamiseks audiovisuaalse teose loomiseks,
kuulub sellise teose kasutajale õigus audiovisuaalset teost üldsusele näidata kinos, televisioonis, kaabellevivõrgu
kaudu või muude tehniliste vahenditega, dubleerida see teos teise keelde, varustada subtiitritega ning seda teost
reprodutseerida ja levitada, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Autoril on õigus saada õiglast tasu teose
rentimise eest (§ 14 6. lõige). Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata muusikateoste suhtes.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 58.–§ 61. [Kehtetud -RT I 2002, 53, 336- jõust. 01.07.2002]
VIII. peatükk
TEOSE ESITAJA, FONOGRAMMITOOTJA NING
TELEVISIOONI- JA RAADIOTEENUSE OSUTAJA
ÕIGUSED (AUTORIÕIGUSEGA KAASNEVAD ÕIGUSED)
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 62. Autoriõigusega kaasnevate õiguste mõiste
(1) Teose esitajal, fonogrammitootjal, televisiooni- ja raadioteenuse osutajal, filmi esmasalvestuse tootjal,
isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele
varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või
teadusliku väljaande, on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega
kaasnevate õiguste objektile).
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(2) Autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamine ei piira autori või tema õigusjärglase autoriõiguse teostamist. (3) Levitamine käesoleva peatüki tähenduses on autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti originaali või koopia
üldsusele kättesaadavaks tegemine müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel.
(4) Pärast autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis õiguste omaja poolt või tema nõusolekul lõpeb käesolevas peatükis ettenähtud õigus levitamisele ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis edasi levitada õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata.
(5) Teose esitaja, fonogrammitootja, televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, filmi esmasalvestuse tootja, isik, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, ja isik, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, võib käesolevas peatükis sätestatud varalised õigused üle anda (loovutada) või anda loa (litsentsi) autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamiseks.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 621. Autoriõigusega kaasnevate õiguste presumptsioon
(1) Autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kaitstust eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kaitstuse vaidlustajal.
(2) Isiku, kes on autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile märgitud õiguste omajana, õigusi nimetatud objektile eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub õiguste omaja isiku vaidlustajal.
(3) Kui autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile või selle pakendile on kantud tähis, mida saab otseselt seostada autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või tema õigusjärglasega, või sellist tähist kasutatakse muus
Autoriõiguse seadus Leht 21 / 44
seoses vastava autoriõigusega kaasnevate õiguste objektiga, eeldatakse tähisega seostatava autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õigusi vastavale objektile.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 63. Autoriõigusega kaasnevate õiguste kehtivus
(1) Käesoleva peatüki sätted kehtivad teose esitaja suhtes juhul, kui:
1) teose esitajaks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
2) teose esitus (lavastus) toimus Eesti Vabariigi territooriumil või
3) teose esitus (lavastus) on salvestatud fonogrammile, mida kaitstakse vastavalt käesoleva paragrahvi 2.
lõikele, või
4) teose esitus (lavastus), mis pole salvestatud fonogrammile, on võetud raadio- või telesaatesse, mida
kaitstakse vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele.
(2) Käesoleva peatüki sätted kehtivad fonogrammitootja suhtes juhul, kui:
1) fonogrammitootja on Eesti Vabariigi kodanik, Eesti Vabariigis alaliselt elav isik või Eesti Vabariigis asuv
juriidiline isik või
2) helide esmakordne fikseerimine fonogrammil toimus Eesti Vabariigi territooriumil või
3) fonogramm avaldati esmakordselt Eesti Vabariigi territooriumil. Avaldamise all mõeldakse fonogrammi
koopiate pakkumist üldsusele nõudlust rahuldavas koguses.
(3) Käesoleva peatüki sätted kehtivad televisiooni- ja raadioteenuse osutaja suhtes juhul, kui: [RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
1) selle organisatsiooni asukoht on Eesti Vabariigi territooriumil või
2) teos edastatakse saatja kaudu, mis asub Eesti Vabariigi territooriumil.
(4) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse välisriikide kodanike ja juriidiliste isikute suhtes vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, millega Eesti Vabariik on ühinenud.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 64. Teose esitaja mõiste
Teose esitajaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid.
§ 65. Teose esitaja õigused
Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused.
§ 66. Teose esitaja isiklikud õigused
Teose esitajale kuuluvad:
1) õigus esituse autorsusele;
2) õigus esitajanimele;
3) õigus esituse puutumatusele;
4) õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 67. Teose esitaja varalised õigused
(1) Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada poolte vahel kokkulepitud tasu sellise kasutamise eest, välja arvatud käesoleva seadusega ja poolte kokkuleppega ettenähtud juhud.
(2) Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud:
1) seni fikseerimata esituse salvestamine heliplaadile, heli- ja videolindile, filmile jms viisil;
2) esituse raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel edastamine, välja arvatud juhud, kui edastamine toimub
esituse salvestiselt või toimub esituse taasedastamine, milleks on loa andnud televisiooni- või raadioteenuse
osutaja, kes esituse esmakordselt edastas;
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
3) esituse suunamine üldsusele mis tahes tehnilise vahendi abil väljaspool paika, kus esitus toimub, välja
arvatud juhud, kui üldsusele suunamine toimub esituse salvestiselt või raadio või televisiooni vahendusel;
31) esituse salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad esitust kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal;
4) esituse heli ja kujutise eraldi kasutamine juhul, kui need on salvestatud koos ja moodustavad ühtse terviku;
5) esituse salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes
vormis või mis tahes viisil;
6) salvestise levitamine üldsusele;
Leht 22 / 44 Autoriõiguse seadus
7) esituse salvestise rentimine ja laenutamine. Rentimise õigus läheb üle audiovisuaalse teose produtsendile (§ 33 3. lõige) vastava individuaalse või kollektiivse lepingu sõlmimisel audiovisuaalse teose loomiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu (§ 68 4. lõige).
(3) Teose esitaja võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud õigusi teostada iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu.
(4) [Kehtetu -RT I 1999, 10, 156- jõust. 15.02.1999]
(5) Oma otseste tööülesannete täitmise korras teoste esitamisel lähevad esitaja varalised õigused tööandjale üle ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 671. Teose esitaja õigus täiendavale tasule
(1) Kui teose esitaja ja fonogrammitootja on sõlminud lepingu, millega teose esitaja loovutas või andis fonogrammitootjale üle oma esituse kasutamise õigused (edaspidi loovutamise või üleandmise leping) ühekordse tasu eest või tasuta, on teose esitajal õigus saada fonogrammitootjalt iga-aastast täiendavat tasu iga täisaasta eest pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, pärast
50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest üldsusele suunamisest. Kokkulepe, millega teose esitaja loobub oma õigusest saada iga-aastast täiendavat tasu, on tühine.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud iga-aastase täiendava tasu maksmiseks eraldab fonogrammitootja
20 protsenti tulust, mida fonogrammitootja on tasu maksmisele eelnenud aastal teeninud selliste fonogrammide
reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eest, mille õiguspärasest avaldamisest, või
kui sellist avaldamist ei toimu, õiguspärasest üldsusele suunamisest on möödunud 50 aastat.
(3) Fonogrammitootja on kohustatud andma nõudmise korral teose esitajale, kellel on õigus saada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud iga-aastast täiendavat tasu, mis tahes teavet, mis võib olla vajalik kõnealuse tasu maksmise tagamiseks.
(4) Kui teose esitajal on loovutamise või üleandmise lepingu kohaselt õigus saada korrapärast tasu, ei arvata sellest tasust maha ettemakseid ega lepinguga määratud mahaarvamisi pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest üldsusele suunamisest.
(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud kohustust ei kohaldata ettevõtete suhtes, kelle käive selliste fonogrammide reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eest, mille õiguspärasest avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, õiguspärasest üldsusele suunamisest on möödunud 50 aastat, oli tasu maksmisele eelnenud aastal väiksem kui 100 eurot.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
§ 68. Luba esituse kasutamiseks
(1) Esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
(2) Kollektiivi poolt esitatud teose kasutamiseks peab olema kõigi selle kollektiivi liikmete nõusolek. Kollektiivi nimel võib anda loa ansambli juht, dirigent, koorijuht, lavastaja või muu isik, kes on selleks kollektiivi poolt volitatud.
(3) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis
1) luba teose esituse raadio või televisiooni kaudu edastamiseks ei anna televisiooni- ja raadioteenuse osutajale
õigust esituse salvestamiseks ega teistele organisatsioonidele loa andmiseks teost edastada;
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
2) luba teose esituse raadio või televisiooni kaudu edastamiseks ja esituse fikseerimiseks ei anna televisiooni-
ja raadioteenuse osutajale õigust salvestise reprodutseerimiseks;
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
3) luba teose esituse salvestamiseks ja salvestise reprodutseerimiseks ei anna õigust selle salvestise või tema
koopia raadio või televisiooni kaudu edastamiseks.
(4) Kui teose esitaja on üle andnud (loovutanud) õiguse või andnud loa fonogrammi, audiovisuaalse teose originaali või koopiat rentida või sellist üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb esitajale õigus saada sellise rentimise eest õiglast tasu. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu.
(5) Kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist, või kui sellist avaldamist ei toimu, 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast üldsusele suunamist ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks kaabli kaudu või kaablita suunamise teel sellisel viisil,
Autoriõiguse seadus Leht 23 / 44
et üldsus võib fonogrammi kasutada enda valitud kohas ja ajal, võib teose esitaja loovutamise või üleandmise lepingu üles öelda. Teose esitajal on õigus loovutamise või üleandmise leping üles öelda, kui fonogrammitootja ei täida vähemalt ühte eelmises lauses nimetatud tingimust ühe aasta jooksul pärast teose esitaja teadet oma kavatsuse kohta loovutamise või üleandmise leping kooskõlas käesoleva lõike esimese lausega üles öelda.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
(6) Kui fonogramm sisaldab mitme teose esitaja esituse salvestist, võib teose esitaja eraldi sõlmitud loovutamise või üleandmise lepingu üles öelda teistest teose esitajatest eraldi. Ühiselt sõlmitud loovutamise või üleandmise lepingu võib üles öelda käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isik või vastavalt käesoleva seaduse § 30 sätetele.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
(7) Kui loovutamise või üleandmise leping on vastavalt käesoleva paragrahvi 5. või 6. lõikele üles öeldud, siis fonogrammitootja õigused nimetatud fonogrammile lõppevad.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
(8) Kokkulepe loovutamise või üleandmise lepingu ülesütlemise õigusest loobumise kohta on tühine. [RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
§ 69. Fonogrammitootja mõiste
Fonogrammi (helisalvestise) tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 70. Fonogrammitootja õigused
(1) Fonogrammitootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) fonogrammi otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis
või mis tahes viisil;
2) fonogrammi koopiate importimine;
3) fonogrammi levitamine üldsusele;
4) fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine;
5) fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad fonogrammi kasutada
nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(2) Tasu suurus, selle maksmise viisid ja kord fonogrammi kasutamise eest määratakse kindlaks fonogrammitootja ja kasutaja vahelise kokkuleppega.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 71. Fonogrammi kaitse tähis
Oma õiguste ja fonogrammile salvestatud esitajate õiguste tagamiseks on fonogrammitootjal õigus oma ärilisel eesmärgil tehtud salvestisele või selle ümbrisele kanda sümboli (täht P ringis), millele on lisatud fonogrammi esmakordse avaldamise aasta. Nimetatud tähisele lisatakse fonogrammitootja nimi või nimetus ja salvestatud teoste peamised esitajad, kui need ei ole fonogrammil või selle ümbrisel otseselt fikseeritud.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 72. Tasu fonogrammi kasutuse eest
(1) Kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu.
(2) Tasu maksab isik, kes ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunab.
(3) Tasu makstakse ühekordse maksena võrdsetes osades teose esitajale ja fonogrammitootjale, kui teose esitaja ja fonogrammitootja kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
§ 73. Televisiooni- ja raadioteenuse osutaja õigused
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(1) Televisiooni- ja raadioteenuse osutajal on ainuõigus lubada ja keelata: [RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
1) saate taasedastamine;
2) saate salvestamine;
3) saate salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis
või mis tahes viisil;
4) saate üldsusele suunamine juhul, kui selline suunamine toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu
eest;
41) saate salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad saadet kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal;
Leht 24 / 44 Autoriõiguse seadus
5) saate salvestise levitamine üldsusele.
(11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õigused ei olene sellest, kas saade edastatakse või taasedastatakse traadi või õhu, kaasa arvatud kaabellevivõrgu või satelliidi kaudu.
(2) Tasu suurus, selle maksmise viisid ja kord saate salvestise kasutamise eest määratakse kindlaks televisiooni- ja raadioteenuse osutaja ning kasutaja vahelise kokkuleppega.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õigused ei laiene kaabellevivõrgu operaatorile, kes teostab kaabellevivõrgu vahendusel televisiooni- või raadioteenuse osutaja saate taasedastamise.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 731. Filmi esmasalvestuse tootja õigused
(1) Filmi esmasalvestuse tootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) filmi originaali või selle koopia otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine
mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele;
3) filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine;
4) filmi originaali või selle koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad filmi
kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(2) Film käesoleva paragrahvi tähenduses on audiovisuaalne teos või liikuvad kujutised koos neid saatvate helidega või ilma helideta, mis pole teos.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 74. Autoriõigusega kaasnevate õiguste tähtaeg
(1) Käesolevas peatükis ettenähtud õigused kehtivad 50 aastat:
1) teose esitaja suhtes – teose esmakordsest esitamisest arvates. Kui 50 aasta jooksul teose esmakordsest
esitamisest arvates on esituse muul viisil kui fonogrammil jäädvustatud salvestis õiguspäraselt avaldatud või
õiguspäraselt üldsusele suunatud, kehtivad teose esitaja õigused 50 aastat pärast esituse esimese õiguspärase
avaldamise või esimese õiguspärase üldsusele suunamise kuupäeva, olenevalt sellest, milline neist oli varasem.
Kui 50 aasta jooksul teose esmakordsest esitamisest arvates on esituse fonogrammile jäädvustatud salvestis
õiguspäraselt avaldatud või õiguspäraselt üldsusele suunatud, kehtivad teose esitaja õigused 70 aastat pärast
esituse esimese õiguspärase avaldamise või esimese õiguspärase üldsusele suunamise kuupäeva, olenevalt
sellest, milline neist oli varasem;
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
2) fonogrammitootja suhtes – fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates. Kui 50 aasta jooksul
fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates on fonogramm õiguspäraselt avaldatud, kehtivad
fonogrammitootja õigused 70 aastat pärast fonogrammi esimest õiguspärast avaldamist. Kui 50 aasta jooksul
fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates ei ole fonogrammi õiguspäraselt avaldatud ning fonogramm
on õiguspäraselt üldsusele suunatud, kehtivad fonogrammitootja õigused 70 aastat pärast fonogrammi esimest
õiguspärast üldsusele suunamist;
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
3) televisiooni- ja raadioteenuse osutaja suhtes – saate esmakordsest edastamisest arvates, olenemata sellest,
kas saade edastati või taasedastati traadi või õhu, kaasa arvatud kaabellevivõrgu või satelliidi kaudu;
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
4) filmi esmasalvestuse tootja suhtes – filmi esmakordsest jäädvustamisest arvates. Kui selle tähtaja jooksul
toimub filmi õiguspärane avaldamine või õiguspärane üldsusele suunamine, kehtivad esmasalvestuse tootja
õigused 50 aastat pärast sellist avaldamist või üldsusele suunamist, olenevalt sellest, milline neist oli varajasem.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
(2) Tähtaja kulgemine algab 1. jaanuarist, mis järgneb aastale, millal toimusid käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teod.
(3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtajaks lähevad autoriõigusega kaasnevad varalised õigused üle pärimise teel.
(4) Teose esitaja autorsust, esitajanime ning esitaja au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
Autoriõiguse seadus Leht 25 / 44
§ 741. Autoriõigusega kaasnevad õigused varem avaldamata teosele, kirjanduskriitilisele või teaduslikule väljaandele
(1) Isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, on 25 aasta jooksul sellise teose esmakordsest avaldamisest või üldsusele suunamisest autori varaliste õigustega (§ 13) võrdsed õigused sellele teosele.
(2) Isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on 30 aasta jooksul selle väljaande esmakordsest avaldamisest autori varaliste õigustega (§ 13) võrdsed õigused sellele väljaandele.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 75. Autoriõigusega kaasnevate õiguste piiramine
(1) Teose esitaja, fonogrammitootja, televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, filmi esmasalvestuse tootja, samuti isiku, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, ja isiku, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, loata ning tasu maksmiseta on lubatud teose esituse, fonogrammi, raadio- või telesaate ning nende salvestiste ja filmi kasutamine, sealhulgas reprodutseerimise teel:
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
1) füüsilistel isikutel oma isiklikeks vajadusteks, arvestades käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 sätteid ning
tingimusel, et selline reprodutseerimine ei taotle mis tahes ärilisi eesmärke;
2) illustreeriva materjalina hariduslikel või teaduslikel eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja
tingimusel, et selline kasutamine ei taotle mis tahes ärilisi eesmärke ning tingimusel, et märgitakse ära allikas,
kui see on võimalik;
3) lühikeste väljavõtetena lülitamiseks päevasündmuste ülevaatesse informatsiooniliste eesmärkidega
motiveeritud mahus ning tingimusel, et märgitakse ära allikas, kui see on võimalik;
4) õiguspäraselt avaldatud kaasnevate õiguste objektist lühikeste väljavõtetena (tsitaatidena) informatsiooni
andmise eesmärgil ja nende eesmärkidega motiveeritud mahus ning järgides esituse, fonogrammi, raadio- või
telesaate, filmi kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust ning tingimusel, et märgitakse ära allikas, kui see
on võimalik;
5) televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt ajutise salvestise tegemiseks ja selle reprodutseerimiseks oma
tehniliste vahenditega ja oma saadete tarbeks esitusest, saatest või fonogrammist, mille edastamiseks ta on
eelnevalt saanud õiguste omajalt loa või mille edastamine või taasedastamine tema poolt on seaduspärane muul
alusel. Selline salvestis ja selle reproduktsioon (koopiad) tuleb hävitada 30 päeva möödumisel nende tegemisest,
välja arvatud üks koopia, mida võib säilitada arhiivieksemplarina käesoleva seaduse § 23 3. lõikes toodud
tingimustel;
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
6) muudel juhtudel, mil teoste autorite õigusi on piiratud käesoleva seaduse 4. peatükis.
(2) Käesolevas paragrahvis ettenähtud vaba kasutamine on lubatud vaid tingimusel, et see ei ole vastuolus tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja seaduslikke huve.
[RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
VIII1. peatükk
ANDMEBAASI TEGIJA ÕIGUSED
§ 751. Käesoleva peatüki eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on kehtestada iseseisev kaitse andmebaasile, sätestades andmebaasi tegijale eriõigused tema poolt tehtud investeeringu kaitseks.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 752. Andmebaasi mõiste
Andmebaas käesoleva peatüki tähenduses on teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 753. Andmebaasi tegija
(1) Andmebaasi tegija on isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks.
(2) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse juhul, kui:
1) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on Eesti kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
Leht 26 / 44 Autoriõiguse seadus
2) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on äriühing, mis on asutatud vastavalt Eesti seadusele ja mille registreeritud asukoht, juhatus või peamine tegevuskoht on Eesti Vabariigi territooriumil. Kui äriühingul
on Eesti Vabariigi territooriumil ainult registreeritud asukoht, peab sellise äriühingu tegevus olema Eesti majandusega tõhusalt ja püsivalt seotud;
3) andmebaasi tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 754. Andmebaasi tegija õigused
(1) Andmebaasi tegijale kuulub ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist käesoleva paragrahvi
2. lõikes ettenähtud viisil ning saada sellise kasutamise eest poolte vahel kokkulepitud tasu, välja arvatud
käesolevas peatükis või poolte kokkuleppega ettenähtud juhud.
(2) Ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud:
1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte tegemiseks loetakse andmebaasi
kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise
väljendusvormi;
2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Taaskasutamiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle
olulise osa avalikustamine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu edastamise või muul
viisil ülekandmise teel.
(3) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki andmebaasi tegija poolt või tema loal, lõpeb käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud andmebaasi tegija õigus kontrollida selle andmebaasi või koopia edasimüüki.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ainuõigus kuulub andmebaasi tegijale, olenemata sellest, kas andmebaasi ennast või tema sisu kaitstakse käesoleva seadusega või muude õigusaktide alusel.
(5) Avalikku laenutamist ei loeta väljavõtte tegemiseks ega andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamiseks. (6) Andmebaasi tegija võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud õiguse üle anda (loovutada) või anda loa
(litsentsi) selle õiguse kasutamiseks. Nimetatud juhtudele kohaldatakse käesoleva seaduse VII peatüki sätteid.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 755. Andmebaasi õiguspäraste kasutajate õigused ja kohustused
(1) Andmebaasi õiguspärasel kasutajal on õigus teha väljavõtteid ja taaskasutada igal eesmärgil üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi sisuks olevaid kvantiteedilt või kvaliteedilt mitteolulisi
osi. Kui isik on õigustatud käesolevas lõikes ettenähtud viisil kasutama ainult andmebaasi teatud osa, kehtib käesolevas lõikes sätestatu vaid andmebaasi selle osa suhtes.
(2) Üldsusele mis tahes viisil avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi kahjustada andmebaasis sisalduvate teoste või muu materjali suhtes tekkinud autoriõigust või autoriõigusega kaasnevaid õigusi.
(3) Üldsusele mis tahes viisil avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi teha tegusid, mis on vastuolus andmebaasi tavapärase kasutamisega või kahjustavad põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve.
(4) Lepingu tingimus, mis piirab käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse teostamist andmebaasi õiguspärase kasutaja poolt, on tühine.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
§ 756. Andmebaasi tegija õiguse piiramine
Üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja võib ilma andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmiseta teha väljavõtteid andmebaasi sisu olulisest osast või seda taaskasutada juhul, kui:
1) mitte-elektroonilise andmebaasi sisust tehakse väljavõte isiklikeks vajadusteks;
2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega tehakse andmebaasist väljavõte illustreeriva
materjalina õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel,
et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise
käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise
eesmärkidele.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
Autoriõiguse seadus Leht 27 / 44
§ 757. Andmebaasi tegija õiguste kaitse tähtaeg
(1) Andmebaasi tegija õigused tekivad andmebaasi valmimise päeval, milleks on andmebaasi tegemise lõpetamise päev.
(2) Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist.
(3) Andmebaasi üldsusele mis tahes viisil avalikustamise korral käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tähtaja jooksul kehtivad andmebaasi tegija õigused 15 aastat, arvates andmebaasi avalikustamise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist.
(4) Kui andmebaasi sisu oluliselt muutub kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, sealhulgas täieneb, lüheneb või muutub, mille tagajärjel andmebaasi tehtud investeering oluliselt suureneb kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, kehtivad muudetud andmebaasi tegija õigused sellise muudetud andmebaasi suhtes 15 aastat, arvates vastavate muudatuste tegemisest. Sellisel juhul arvestatakse tähtaja kulgemise algust käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes sätestatud korras.
[RT I 1999, 97, 859- jõust. 06.01.2000]
IX. peatükk
ÕIGUSTE KOLLEKTIIVNE TEOSTAMINE
[RT I 1999, 10, 156- jõust. 15.02.1999]
1. jagu
Kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevuse põhimõtted
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 76. Mõisted
(1) Autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel on õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon on mittetulundusühing, kes teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Õiguste teostamine peab olema selle juriidilise isiku ainuke või peamine eesmärk ning seda juriidilist isikut peavad kontrollima õiguste omajad.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsiooniks, mis on muu hulgas õigustatud teostama õiguste omajate õigusi kollektiivselt ka kohustusliku kollektiivse esindamise korral, tuleb käesoleva seaduse tähenduses lugeda ka mis tahes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis mis tahes juriidilises vormis asutatud organisatsiooni, mis vastab kollektiivse esindamise organisatsiooni tunnustele.
(4) Sõltumatu esindamise üksus on organisatsioon, kes oma ainsa või peamise eesmärgina teostab rohkem kui ühe õiguste omaja õigusi nende õiguste omajate kollektiivse kasu huvides ning:
1) ei ole otseselt ega kaudselt, tervikuna ega osaliselt õiguste omajate kontrolli all;
2) on korraldatud tulunduslikel alustel.
(5) Õiguste omaja käesoleva peatüki tähenduses on isik või üksus, kes ei ole kollektiivse esindamise organisatsioon ja kes omab autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi või kellel on õigus osale õigustest saadavast tasust.
(6) Liige käesoleva peatüki tähenduses on õiguste omaja või õiguste omajaid esindav üksus, sealhulgas teised kollektiivse esindamise organisatsioonid ja õiguste omajate ühendused, kes on vastu võetud kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmeks ning täidavad nende liikmesuse nõudeid.
(7) Õigustest saadav tasu käesoleva peatüki tähenduses on tasu, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiguste omajate nimel ja mida saadakse kas ainuõigusest või õigusest tasule.
(8) Haldustasu käesoleva peatüki tähenduses on summa, mida kollektiivse esindamise organisatsioon õigustest saadavast tasust või selle tasu investeerimisest saadavast tulust võtab, maha arvab või tasaarvestab selleks, et katta autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise teenuse kulud.
(9) Esindusleping käesoleva peatüki tähenduses on kollektiivse esindamise organisatsioonide vaheline leping, millega üks kollektiivse esindamise organisatsioon annab teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile loa või volituse nende õiguste teostamiseks, mida ta esindajana teostab, kaasa arvatud muusikateoste internetis kasutamise õiguse Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimiseks.
Leht 28 / 44 Autoriõiguse seadus
(10) Kasutaja käesoleva peatüki tähenduses on isik, kes teeb toiminguid, mille jaoks on vaja õiguste omaja luba või millega seoses tuleb õiguste omajale maksta tasu, ja kes ei toimi tarbijana.
(11) Repertuaar käesoleva peatüki tähenduses on teosed või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektid, millega seotud õigusi teostab kollektiivse esindamise organisatsioon.
(12) Muusikateoste internetis kasutamise õigused käesoleva peatüki tähenduses on käesoleva seaduse § 13 1., 9. ja 91. lõikes sätestatud ning muusikateenuse internetipõhiseks osutamiseks vajalikud õigused.
(13) Euroopa riigiülese litsentsilepinguga antakse luba muusikateose internetis kasutamiseks rohkem kui ühe
Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga liitunud riigi territooriumil.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 77. Teatamiskohustus
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes sõlmib muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid ning peab vastama käesoleva seaduse § 79192. lõikes märgitud nõuetele, peab esitama enne tegevuse alustamist majandustegevusteate.
(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 15 sätestatud andmetele teave nende õiguste omajate kategooriate kohta, kelle õigusi kollektiivselt teostatakse, ning teave majandustegevusteate esitaja poolt teostatavate õiguste või nende kategooriate kohta.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 78. Sätete kohaldamine
(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse üksuste suhtes, mida kontrollib otseselt või kaudselt, täielikult või osaliselt kollektiivse esindamise organisatsioon, tingimusel, et nende üksuste tegevuse sisu on õiguste kollektiivne teostamine.
(2) Sõltumatu esindamise üksuse tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 77, 7912ja 7914,
§ 7915punkte 1, 2, 4, 5 ja 6 ning §-e 7926ja 7927. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 79. Õiguste kollektiivse teostamise printsiibid
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioonid tegutsevad seaduste ja organisatsiooni põhikirja alusel nende õiguste omajate huvides, kelle õigusi nad teostavad, ega sea neile kohustusi, mis ei ole õiguste omajate õiguste ja huvide kaitsmiseks või nende õiguste tõhusaks teostamiseks objektiivselt vajalikud.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus saada kõikidelt isikutelt neile kättesaadavat teavet õiguste eseme ja selle kasutamisega seotud asjaolude kohta, mis on vajalik õigustest saadava tasu kogumiseks ning õiguste omajatele saadaolevate summade jaotamiseks ja väljamaksmiseks. Nimetatud teave tuleb kasutajal esitada kollektiivse esindamise organisatsioonile hiljemalt 10 päeva pärast vastava päringu saamist õiguste kollektiivse teostamise tavasid arvestavas vormis, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Õiguste teostamine kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu on kohustuslik teose ja autoriõigusega kaasneva õiguse objekti taasedastamisel kaabellevivõrgus ja käesoleva seaduse § 1337. lõikes, § 14 6. ja
7. lõikes, §-des 15, 27 ja 671ning § 68 4. lõikes nimetatud juhtudel.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõiget ei kohaldata teose ja autoriõigusega kaasneva õiguse objekti taasedastamisel kaabellevivõrgus, kui õiguste omaja on televisiooni- ja raadioteenuse osutaja.
(5) Õiguste omaja ei saa oma õigusi teostada ajal, kui kollektiivse esindamise organisatsioon teostab kas vastavalt seadusele või tehingust tulenevalt selle õiguste omaja autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi.
(6) Kollektiivse esindamise organisatsioon kaitseb ning teostab õiguste omajate neid õigusi, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kollektiivselt teostab, muu hulgas kohtus ja muudes institutsioonides.
(7) Õiguste omajate õiguste ning seaduslike huvide ilmse rikkumise juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus esindada kõiki õiguste omajaid ilma volituseta.
Autoriõiguse seadus Leht 29 / 44
(8) Kollektiivse esindamise organisatsioon peab mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigi õiguste omaja esindamiseks lepingu sõlmima samadel tingimustel teiste enda poolt esindatavate õiguste omajatega.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 791. Kollektiivse esindamise organisatsiooni liikme garantiid
(1) Kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirjaga või selle alusel kinnitatud dokumendiga peavad õiguste omajatele olema tagatud järgmised õigused, millest kollektiivse esindamise organisatsioon peab õiguste omajat teavitama enne õiguste teostamiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimist:
1) õigus enda valitud kollektiivse esindamise organisatsiooniga kokku leppida, et see teostaks õigusi, õiguste kategooriaid või haldaks eri liiki teoseid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte õiguste omaja valitud territooriumil, sõltumata kollektiivse esindamise organisatsiooni või õiguste omaja kodakondsusest, elukoha- või asukohaliikmesriigist ning tingimusel, et kollektiivse esindamise organisatsioonil ei ole objektiivseid põhjuseid õiguste teostamisest keeldumiseks;
2) õigus sõlmida litsentsilepinguid õiguste, õiguste kategooriate või eri liiki teoste autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks;
3) käesoleva paragrahvi punktist 1 tulenevalt õiguste omaja õigus lõpetada kollektiivse esindamise organisatsiooniga sõlmitud leping või nõuda kollektiivse esindamise organisatsioonilt talle üle antud õiguste või õiguste kategooriate tagastamist ühe või mitme teoseliigi, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või enda valitud territooriumide osas, tingimusel, et õiguste omaja teatab sellest ette mõistliku aja jooksul, mis ei ületa kuut kuud;
4) kui õiguste omajal on saada tasusid kasutamise eest, mis toimus enne lepingu lõpetamise või õiguste tagastamise jõustumist või litsentsilepingu alusel, mis sõlmiti enne kõnealuse lõpetamise või tagastamise
jõustumist, säilivad käesoleva seaduse §-st 798, § 7991.–8. lõikest, §-dest 7912, 7914, 7922ning § 8712. ja
3. lõikest tulenevad õiguste omaja õigused;
5) kollektiivse esindamise organisatsioonid ei piira käesoleva paragrahvi punktides 3 ja 4 sätestatud õiguste
teostamist nõudega anda lepingu lõpetamisest tulenevalt või tagastamisele kuulumise tõttu õiguste või õiguste
kategooriate teostamine ning eri liiki teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide haldamine üle teisele
kollektiivse esindamise organisatsioonile, välja arvatud käesoleva seaduse § 79 3. lõikes nimetatud juhtudel;
6) kui õiguste omaja lepib kollektiivse esindamise organisatsiooniga kokku oma õiguste teostamises, annab ta
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku eraldi iga õiguse või õiguste kategooria, eri liiki teose
või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud tähtaega kohaldatakse, kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei ole otsustanud, et kõnealune lõpetamine või õiguste tagastamine jõustub üksnes majandusaasta lõpus.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 792. Kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmesuse eeskirjad
(1) Kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirjas või põhikirja alusel kinnitatud dokumendis sisalduvad liikmesuse eeskirjad tuginevad objektiivsetele, ühtsetele ja võrdsetele alustele. Kui kollektiivse esindamise organisatsioon keeldub õiguste omajat liikmeks võtmast, annab ta oma otsuse kohta õiguste omajale selge põhjenduse.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsiooni põhikirjas või põhikirja alusel kinnitatud dokumendis sätestatakse asjakohased ja tõhusad mehhanismid liikmete osalemiseks organisatsiooni otsustusprotsessis. Eri kategooria liikmete esindus otsustusprotsessis peab olema õiglane ja tasakaalus.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsioon võimaldab oma liikmetel endaga suhelda, sealhulgas oma liikmeõigusi teostada, elektrooniliste sidevahendite abil.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 793. Kollektiivse esindamise organisatsiooni mitteliikmest õiguste omaja garantiid
Õiguste omajatele, kellel on kollektiivse esindamise organisatsiooniga seadusest või tehingust tulenev otsene õigussuhe, kuid kes ei ole selle liikmed, kohaldub käesoleva seaduse § 7923. lõikes, §-s 7914, § 79233. lõikes ning § 8712. ja 3. lõikes sätestatu.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 794. Kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete üldkoosolek
(1) Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas. (2) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) suuniste andmine õiguste omajate saadaolevate summade jaotamiseks, mittejaotatavate summade
kasutamiseks, õigustest saadava tasu ja selle investeerimisest saadava mis tahes tulu investeerimiseks, õigustest
saadavast tasust ja õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulust tehtavate mahaarvamiste
tegemiseks ja riskijuhtimise kujundamiseks;
Leht 30 / 44 Autoriõiguse seadus
2) nõusoleku andmine kinnisasja võõrandamiseks või koormamiseks tehtavateks tehinguteks;
3) nõusoleku andmine laenulepingu sõlmimiseks või tagatise andmise tehingu tegemiseks;
4) käesoleva seaduse § 79161. lõike alusel esitatud läbipaistvusaruande heakskiitmine;
5) käesoleva seaduse § 7952. lõike ning § 796alusel esitatud aruannete heakskiitmine.
(3) Üldkoosolek võib käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2 ja 3 nimetatud küsimuste otsustamise delegeerida kollektiivse esindamise organisatsiooni järelevalvefunktsiooni täitvale organile. Samuti võib järelevalvefunktsiooni täitvale organile delegeerida käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 nimetatud suuniste andmise riskijuhtimise kujundamiseks.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 795. Järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsiooni organite üle
(1) Kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevuse üle järelevalvefunktsiooni teostavas organis peavad olema kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete eri kategooriad esindatud õiglaselt ja tasakaalustatult.
(2) Järelevalvefunktsiooni täitva organi iga liige esitab üldkoosolekule igal aastal huvide konfliktide kohta aruande, mis sisaldab käesoleva seaduse §-s 796nimetatud teavet.
(3) Järelevalvefunktsiooni täitev organ annab vähemalt kord aastas oma kohustuste täitmisest ülevaate üldkoosolekul.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 796. Kollektiivse esindamise organisatsiooni juhatuse liikme aruanne
Kollektiivse esindamise organisatsiooni juhatuse liige peab üldkoosolekule igal aastal esitama eraldi aruande, mis sisaldab järgmist teavet:
1) kõik kollektiivse esindamise organisatsiooniga seotud huvid;
2) kollektiivse esindamise organisatsioonilt saadud mis tahes tasu, sealhulgas pensioniskeemidest saadud
hüvitised, mitterahalised hüvitised ja muud liiki hüvitised, mis on saadud eelneva majandusaasta jooksul;
3) summad, mille kõnealune isik on kollektiivse esindamise organisatsioonilt saanud õiguste omajana eelneva
majandusaasta jooksul;
4) avaldus tegeliku või võimaliku konflikti kohta isiklike ja kollektiivse esindamise organisatsiooni huvide
vahel või kollektiivse esindamise organisatsiooni ees võetud kohustuste ja mis tahes muu füüsilise või juriidilise
isiku ees võetud kohustuste vahel.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 797. Õigustest saadava tasu kogumine ja kasutamine
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioonil ei ole lubatud kasutada õigustest saadavat tasu ega õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulu muul eesmärgil kui vaid õiguste omajatele jaotamiseks, välja arvatud, kui üldkoosolekult saadud suuniste kohaselt on mahaarvamised lubatud käesoleva seaduse
§ 7942. lõike punkti 1 kohaselt.
(2) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon investeerib õigustest saadavat tasu või õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulu, peab ta seda tegema vastavalt üldkoosolekult saadud suunistele nende õiguste omajate huvides, kelle õigusi ta teostab.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 798. Mahaarvamised
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon peab õiguste omajat teavitama halduskuludest ja muudest mahaarvamistest, mida õigustest saadavast tasust tehakse, ning õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulust tehtavatest mahaarvamistest enne, kui kollektiivse esindamise organisatsioon saab vastavalt sõlmitud kokkuleppele õiguste omajate õigusi teostama asuda.
(2) Mahaarvamised seoses kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt õiguste omajatele või nende nõusolekul osutatavate teenustega peavad olema mõistlikud ning kehtestatud objektiivsetel alustel.
(3) Haldustasud ei või ületada põhjendatud ja dokumenteeritud kulusid, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kannab autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise eesmärgil.
(4) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon osutab õigustest saadavast tasust või õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulust tehtavatest mahaarvamistest rahastatavaid sotsiaal-, kultuuri- või haridusteenuseid, siis osutatakse selliseid teenuseid niisugustel õiglastel alustel, mis hõlmavad eelkõige juurdepääsu kõnealustele teenustele ja nende ulatust.
Autoriõiguse seadus Leht 31 / 44
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 799. Õiguste omajate saadaolevate summade jaotamine
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab ja maksab õiguste omajatele saadaolevad summad välja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt üheksa kuu möödudes selle majandusaasta lõpust, kui õigustest saadav tasu koguti.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaega ei kohaldata, kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei saa sellest kinni pidada objektiivsetel põhjustel, mis on seotud eelkõige kasutajate aruandluse, õiguste ja õiguste omajate kindlakstegemise või teoseid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte käsitleva teabe ning õiguste omajate kokkuviimisega.
(3) Kui õiguste omajate saadaolevaid summasid ei ole võimalik jaotada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, kuna õiguste omajate isikut või asukohta ei suudeta kindlaks teha ning kõnealuse tähtaja kohta käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud erand ei kohaldu, hoitakse nimetatud summasid kollektiivse esindamise organisatsiooni raamatupidamisarvestuses eraldi.
(4) Kollektiivse esindamise organisatsioon peab võtma kõik vajalikud meetmed, et õiguste omajate isikut ja asukohta kindlaks teha. Eelkõige teeb kollektiivse esindamise organisatsioon hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja möödumist kättesaadavaks teabe teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kohta, mille üht või mitut õiguste omajat ei ole kindlaks tehtud, järgmistele isikutele:
1) õiguste omajad, keda ta esindab, ning
2) kõik kollektiivse esindamise organisatsioonid, kellega ta on sõlminud esinduslepingud.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud teave hõlmab järgmist, eeldusel et see on kättesaadav:
1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti pealkiri;
2) õiguste omaja nimi;
3) asjaomase kirjastaja või tootja nimi;
4) mis tahes muu asjaomane kättesaadav teave, mis võib olla abiks õiguste omaja kindlakstegemisel.
(6) Kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud meede jääb tulemuseta, teeb kollektiivse esindamise organisatsioon selle teabe üldsusele oma veebilehe kaudu või muul viisil teatavaks ühe aasta jooksul pärast käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud tähtpäeva.
(7) Kui õiguste omajate saadaolevaid summasid ei ole võimalik jaotada, loetakse kolme aasta möödudes selle majandusaasta lõpust, kui õigustest saadav tasu koguti, need summad mittejaotatavateks eeldusel, et kollektiivse esindamise organisatsioon on võtnud kõik käesoleva paragrahvi 4. ja 6. lõikes nimetatud meetmed õiguste omajate isikute ja asukoha kindlakstegemiseks.
(8) Kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt kogutud mittejaotatavaid summasid võib organisatsioon kasutada sama kategooria õiguste omajate üldistes huvides kooskõlas käesoleva seaduse § 7942. lõike punktiga 1.
(9) Kollektiivse esindamise organisatsioon maksab § 79103. lõike alusel teiselt kollektiivse esindamise organisatsioonilt saadud summad õiguste omajale, kelle õigusi ta teostab, välja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue kuu möödudes nende saamisest.
(10) Käesoleva paragrahvi 9. lõikes nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei saa sellest kinni pidada objektiivsetel põhjustel, mis on seotud eelkõige kasutajate aruandluse, õiguste ja õiguste omajate kindlakstegemise või teoseid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte käsitleva teabe ning õiguste omajate kokkuviimisega.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7910. Õiguste teostamine teise kollektiivse esindamise organisatsiooni nimel
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon kohtleb võrdselt kõiki õiguste omajaid, kelle õigusi ta esinduslepingu alusel teostab, seda eelkõige tariifide, haldustasude ning õigustest saadava tasu kogumist ja õiguste omajate saadaolevate summade jaotamist käsitlevate tingimuste kohaldamisel.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon ei tee tasust, mis saadakse õigustest, mida ta teostab esinduslepingu alusel, või nendest õigustest saadava tasu investeerimisest saadavast tulust muid mahaarvamisi peale haldustasude, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab ja maksab asjaomased summad teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele välja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt üheksa kuu möödudes selle majandusaasta lõpust, kui õigustest saadav tasu koguti.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei saa sellest kinni pidada objektiivsetel põhjustel, mis on seotud eelkõige kasutajate aruandluse, õiguste ja
Leht 32 / 44 Autoriõiguse seadus
õiguste omajate kindlakstegemise või teoseid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte käsitleva teabe ning õiguste omajate kokkuviimisega.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7911. Kasutajatega lepingu sõlmimise tingimused
(1) Õiguste kasutamiseks litsentsilepingu sõlmimise tingimused põhinevad objektiivsetel, võrdsetel ja ühtsetel alustel. Litsentsilepingu sõlmimisel ei nõuta kollektiivse esindamise organisatsioonilt kasutajatega juba kokku lepitud tingimuste kohaldamist analoogia põhjal selliste internetipõhiste teenuste suhtes, mis on olnud Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis üldsusele kättesaadavad vähem kui kolm aastat.
(2) Õiguste omajad peavad õiguste kasutamise eest saama kohast tasu. Ainuõiguste ja tasu saamise õiguste mõistlike tariifide määramisel peab arvestama järgmiste asjaoludega:
1) kaubeldavate õiguste majanduslik väärtus;
2) teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamise laad ja ulatus;
3) kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt osutatava teenuse majanduslik väärtus.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsioon võimaldab kasutajatel edastada endale teavet elektrooniliste sidevahendite kaudu.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7912. Õiguse omajale tema õiguste teostamise kohta antav teave
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon teeb vähemalt kord aastas igale õiguste omajale, kellele ta tegi teabega seotud perioodil makseid, kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
1) kõik kontaktandmed, mida õiguste omaja on lubanud kollektiivse esindamise organisatsioonil kasutada õiguste omaja isiku ja asukoha kindlakstegemiseks;
2) õigustest saadav tasu, mis on õiguste omajale eraldatud;
3) kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt õiguste omajale makstud summad teostatavate õiguste
kategooriate ja kasutusliikide kaupa;
4) ajavahemik, mille jooksul õiguste omajale eraldatud ja makstud summade aluseks olevaid õigusi kasutati,
välja arvatud juhul, kui kasutajate aruandlusega seotud objektiivsetel põhjustel ei saa kollektiivse esindamise
organisatsioon seda teavet esitada;
5) mahaarvatud haldustasud;
6) muud mahaarvamised, mis ei ole seotud haldustasudega;
7) õigustest saadav tasu, mis on õiguste omajale mis tahes ajavahemiku kohta eraldatud, kuid mida ei ole veel
välja makstud.
(2) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon eraldab õigustest saadavat tasu ja organisatsiooni liikmeteks on üksused, kes vastutavad õigustest saadava tasu jaotamise eest õiguste omajatele, edastab kollektiivse esindamise organisatsioon üksustele käesoleva paragrahvi 1. lõikes osutatud teabe, kui üksustel seda teavet ei ole. Üksused teevad vähemalt kord aastas igale õiguste omajale, kellele nad eraldasid õigustest saadavat tasu või tegid makseid teabega seotud perioodil, kättesaadavaks vähemalt käesoleva paragrahvi 1. lõikes osutatud teabe.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7913. Teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile esinduslepingu alusel õiguste teostamise kohta antav teave
Kollektiivse esindamise organisatsioonile, kelle nimel teine kollektiivse esindamise organisatsioon esinduslepingu alusel õigusi teostab, esitatakse kord aastas vähemalt järgmine teave:
1) eraldatud õigustest saadav tasu, teostatavate õiguste kategooriate ja kasutusliikide kaupa summad, mis kollektiivse esindamise organisatsioon on välja maksnud tema poolt esinduslepingu alusel teostatavate õiguste eest, ja õiguste omajale eraldatud õigustest saadav tasu, mida ei ole mis tahes ajavahemiku kohta veel välja makstud;
2) mahaarvatud haldustasud;
3) muud mahaarvamised, mis ei ole seotud haldustasudega kooskõlas käesoleva seaduse § 79102.–4. lõikega;
4) teave esinduslepinguga hõlmatud repertuaari kuuluvate teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste
objektidega seotud litsentside andmise või sellest keeldumise kohta;
5) üldkoosolekul vastuvõetud otsused, mis on seotud õiguste teostamisega esinduslepingu alusel.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7914. Õiguste omajale, teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile ja kasutajale nende nõudmisel antav teave
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon teeb põhjendatud taotluse olemasolul viivitamata elektroonilises vormis kättesaadavaks teabe teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kohta, mille suhtes kollektiivse
Autoriõiguse seadus Leht 33 / 44
esindamise organisatsioon õigusi teostab, ja õiguste omaja ning õiguste teostamise territooriumi. Kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus nõuda käesolevas lõikes nimetatud kohustuse täitmiseks tehtavate mõistlike kulutuste hüvitamist.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teabe esitamine teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kohta on kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevuse ulatuse tõttu põhjendamatult keeruline, tuleb teha kättesaadavaks teave vähemalt teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide liikide kohta, samuti teostatavate õiguste ning nende teostamise territooriumide kohta.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7915. Teabe avalikustamine
Kollektiivse esindamise organisatsioon avalikustab vähemalt järgmise teabe ning ajakohastab seda oma veebilehel:
1) organisatsiooni põhikiri ja põhikirja alusel kinnitatud dokumendid käesoleva seaduse § 7911. lõikest ning
§ 7921. ja 2. lõikest tuleneva teabega;
2) standardsed litsentsilepingud ja kohaldatavad standardtariifid koos soodustustega;
3) juhatuse liikmed;
4) õiguste omajate saadaolevate summade jaotamise üldpõhimõtted;
5) haldustasude määramise üldpõhimõtted;
6) üldpõhimõtted, mis hõlmavad õigustest saadavast tasust või selle investeerimisest saadud tulust tehtavaid
muid kui haldustasudega seotud mahaarvamisi;
7) loetelu organisatsiooni sõlmitud esinduslepingutest ning kollektiivse esindamise organisatsioonide nimed,
kellega need esinduslepingud on sõlmitud;
8) mittejaotatavate summade kasutamise üldpõhimõtted;
9) käesoleva seaduse § 871 2.–4. lõikes ning teistes seadustes ettenähtud kaebuste esitamise ja vaidluste lahendamise võimalused;
10) käesoleva seaduse § 79161. lõike alusel koostatud ning üldkoosolekul heakskiidetud läbipaistvusaruanne. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7916. Läbipaistvusaruanne
(1) Kollektiivse esindamise organisatsiooni juhatus koostab hiljemalt kaheksa kuud pärast eelmise majandusaasta lõppu läbipaistvusaruande, mis sisaldab käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel kehtestatud, valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud teavet. Nimetatud teave esitatakse kollektiivse esindamise organisatsiooni üldkoosolekule.
(2) Valdkonna eest vastutav ministerkehtestab määrusega nõuded läbipaistvusaruandes esitatavale teabele. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud teave peab sisaldama:
1) kollektiivse esindamise organisatsiooni õigusliku ja juhtimisstruktuuri üldist kirjeldust;
2) teavet litsentsilepingute sõlmimisest keeldumise kohta;
3) finantsteavet õigustest saadava tasu, kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt õiguste omajatele
esitatavate teenuste kulude ja õiguste omajate saadaolevate summade kohta ning teiste kollektiivse esindamise
organisatsioonidega seotud suhete kohta;
4) eriaruannet sotsiaal-, kultuuri- ja haridusteenuste osutamise eesmärgil majandusaasta jooksul mahaarvatud
summade kohta.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7917. Kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamine
(1) Kui kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamiseks ei ole õiguse omaja sõlminud lepingut kollektiivse esindamise organisatsiooniga, on õiguste omajat volitatud esindama organisatsioon, kes esindab sama kategooria õiguste omajaid.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kollektiivse esindamise organisatsioone on mitu, võib õiguste omaja valida, keda neist volitada ennast esindama.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel esindataval õiguste omajal on samad õigused ja kohustused kui sellel õiguste omajal, keda kollektiivse esindamise organisatsioon liikme- või muu lepingu alusel esindab.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel esindatav õiguste omaja võib nõuda kollektiivse esindamise organisatsiooni ja kaabellevi operaatori vahelisest lepingust tulenevate õiguste tunnustamist ja õigustele vastavate kohustuste täitmist kolme aasta jooksul alates teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti sisaldava raadio- ja televisioonisaate taasedastamise päevast.
(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget ei kohaldata televisiooni- ja raadioteenuse osutaja saate suhtes. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
Leht 34 / 44 Autoriõiguse seadus
§ 7918. Satelliidi kaudu edastamise õiguse teostamine
(1) Satelliidi kaudu teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti edastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 7917juhul, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja edastab teost üldsusele satelliidi kaudu ja samal ajal ka maapealse süsteemi kaudu.
(2) Õiguse omajal, keda kollektiivse esindamise organisatsioon esindab käesoleva seaduse §-s 7917sätestatud korras, on igal ajal õigus nõuda sellise esindamise lõpetamist ja teostada oma õigusi individuaalselt või kollektiivselt.
(3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata audiovisuaalse teose suhtes. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
2. jagu
Muusikateoste internetis kasutamise õiguste
Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimine
kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7919. Euroopa riigiülene litsentsileping ja selle töötlemine
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioonil, kes sõlmib muusikateoste internetis kasutamise õiguste osas Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid, peab olema piisav suutlikkus töödelda elektrooniliselt tõhusal ja läbipaistval viisil selliste lepingute haldamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas repertuaari kindlaksmääramisel ja selle kasutamise jälgimisel, kasutajatele arvete esitamisel, õigustest saadava tasu kogumisel ning õiguste omajate saadaolevate summade jaotamisel.
(2) Muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid saab sõlmida kollektiivse esindamise organisatsioon, kes vastab vähemalt järgmistele tingimustele:
1) suutlikkus määrata täpselt kindlaks muusikateosed või nende osad, mille esindajana tegutsemiseks on kollektiivse esindamise organisatsioonil sõlmitud kokkulepe;
2) suutlikkus määrata igal asjaomasel territooriumil täpselt kindlaks iga sellise muusikateose või selle osaga seonduvad õigused või nende osad ning vastavad õiguste omajad, kelle esindamiseks või mille esindajana tegutsemiseks on kollektiivse esindamise organisatsioonil sõlmitud kokkulepe;
3) suutlikkus kasutada kordumatuid tunnuseid õiguste omajate ja muusikateoste tuvastamiseks, võttes võimaluse piires arvesse mittesiduvaid valdkonnastandardeid ja rahvusvahelisel, Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna tasandil välja kujunenud tavasid;
4) suutlikkus kasutada asjakohaseid vahendeid selleks, et teha kindlaks ja kõrvaldada õigeaegselt ja tõhusalt vastuolud andmetes, mis on muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid sõlmivate teiste kollektiivse esindamise organisatsioonide valduses.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7920. Internetipõhist muusikarepertuaari käsitlev teave
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes sõlmib muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid, annab internetipõhiste muusikateenuste osutajatele, õiguste omajatele, kelle õigusi ta teostab, ja teistele kollektiivse esindamise organisatsioonidele põhjendatud taotlusel elektroonilises vormis asjakohast teavet, mille abil on võimalik kindlaks teha internetipõhine muusikarepertuaar, mille suhtes ta õigusi teostab. Teave hõlmab:
1) muusikateoseid, mille suhtes õigusi teostatakse;
2) täies ulatuses või osaliselt õigusi, mida teostatakse;
3) hõlmatud territooriume.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes sõlmib muusikateose internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid, kehtestab sellise korra, mis võimaldab õiguste omajatel, teistel kollektiivse esindamise organisatsioonidel ja internetipõhise muusikateenuse osutajatel taotleda käesoleva seaduse
§ 79192. lõikes või käesoleva paragrahvi 1. lõikes osutatud andmete parandamist juhul, kui nimetatud isikud leiavad asjakohaste tõendite alusel, et nende muusikateoste internetis kasutamise õigusi käsitlevad andmed on ebatäpsed. Kui nimetatud väited on piisavalt põhjendatud, peab kollektiivse esindamise organisatsioon vastavad andmed viivitamata ajakohastama.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsioon annab õiguste omajale, kelle muusikateosed sisalduvad tema repertuaaris, võimaluse edastada asjakohast teavet elektroonilises vormis. Võimaluse korral võetakse
Autoriõiguse seadus Leht 35 / 44
arvesse sellealaseid mittesiduvaid valdkonnastandardeid või rahvusvahelisel, Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna tasandil välja kujunenud teabevahetustavasid.
(4) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon lepib käesoleva seaduse §-de 7923ja 7924alusel teise kollektiivse esindamise organisatsiooniga kokku muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimises, kohaldab vastava loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon käesoleva paragrahvi 3. lõike sätteid ka neile õiguste omajatele, kelle muusikateosed sisalduvad loa andnud kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaaris, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7921. Täpne ja õige aruandlus ning arveldamine
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon kontrollib, kuidas kasutab nende muusikateoste või muusikateoste osade, mille suhtes ta õigusi teostab, internetis kasutamise õigusi internetipõhise muusikateenuse osutaja, kellega ta on sõlminud kõnealuste õiguste Euroopa riigiülese litsentsilepingu.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon annab internetipõhise muusikateenuse osutajale võimaluse esitada muusikateoste internetis kasutamise õiguste tegeliku teostamise aruanne elektroonilises vormis. Kollektiivse esindamise organisatsioon võimaldab vähemalt ühe sellise aruandlusmeetodi kasutamist, milles võetakse
arvesse kõnealuste andmete elektroonilise vahetamise mittesiduvaid valdkonnastandardeid või rahvusvaheliselt, Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna tasandil väljakujunenud tavasid. Kollektiivse esindamise organisatsioon võib keelduda internetipõhise teenuse osutajalt tema enda vormingus aruannete vastuvõtmisest, kui organisatsioon võimaldab esitada aruannet elektroonilise andmevahetuse valdkonnastandardit kasutades.
(3) Kollektiivse esindamise organisatsioon esitab internetipõhise teenuse osutajale arved elektroonilises vormis. Kollektiivse esindamise organisatsioon võimaldab vähemalt ühe sellise aruandlusmeetodi kasutamist, milles võetakse arvesse kõnealuste andmete elektroonilise vahetamise mittesiduvaid valdkonnastandardeid
või rahvusvaheliselt, Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna tasandil väljakujunenud tavasid. Arvel
määratakse käesoleva seaduse § 79192. lõikele vastavas tingimuste loetelus nimetatud andmete alusel kindlaks teosed ja õigused, mille täielikuks või osaliseks kasutamiseks sõlmitakse litsentsilepinguid, ning õiguste tegelik kasutamine niivõrd, kui see on võimalik internetipõhise teenuse osutaja esitatud teabe ja teabe esitamisel kasutatud vormingu põhjal. Internetipõhise teenuse osutaja ei tohi keelduda arve vastuvõtmisest selle vormingu tõttu, kui kollektiivse esindamise organisatsioon kasutab valdkonnastandardit.
(4) Kollektiivse esindamise organisatsioon esitab internetipõhise teenuse osutajale arve täpselt ja viivitamata pärast seda, kui on esitatud aruanne asjaomase muusikateose internetis kasutamise õiguse tegeliku teostamise kohta, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik internetipõhise teenuse osutajast tulenevatel põhjustel.
(5) Kollektiivse esindamise organisatsioon kehtestab asjakohase korra, millega võimaldatakse internetipõhise teenuse osutajal vaidlustada arve täpsus, sealhulgas juhul, kui internetipõhise teenuse osutaja saab ühelt või mitmelt kollektiivse esindamise organisatsioonilt arveid sama muusikateose samade internetis kasutamise õiguste eest.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7922. Täpsed ja õigeaegsed väljamaksed õiguste omajatele
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioon, kes sõlmib muusikateose internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid, jaotab kõnealustest litsentsilepingutest tulenevaid õiguste omajate saadaolevaid summasid täpselt ja viivitamata pärast seda, kui on esitatud aruanne teose tegeliku kasutamise kohta, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik internetipõhise teenuse osutajast tulenevatel põhjustel.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon annab õiguste omajale koos iga käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel tehtud väljamaksega vähemalt järgmise teabe:
1) ajavahemik, mille jooksul õiguste omajate saadaolevate summade aluseks olevaid õigusi kasutati, ja territooriumid, kus nimetatud õigusi kasutati;
2) kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt kogutud summad, tehtud mahaarvamised ja jaotatud summad iga internetis kasutamise õiguse kohta, mis on seotud muusikateose või selle osadega, mille suhtes kollektiivse esindamise organisatsioon õiguste omajate õigusi teostab;
3) summad, mille kollektiivse esindamise organisatsioon on õiguste omajate jaoks igalt internetipõhise teenuse osutajalt kogunud, maha arvanud ja jaotanud.
(3) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon sõlmib käesoleva seaduse §-de 7923ja 7924alusel teise kollektiivse esindamise organisatsiooniga esinduslepingu muusikateose internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimiseks, jaotab loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud summad täpselt ja viivitamata ning edastab käesoleva paragrahvi 2. lõikes osutatud teabe loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioonile. Loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioon vastutab nende summade jaotamise ja sellise teabe edastamise eest õiguste omajatele, kui kollektiivse esindamise organisatsioonid ei ole kokku leppinud teisiti.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
Leht 36 / 44 Autoriõiguse seadus
§ 7923. Kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelised Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimist käsitlevad lepingud
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioonide vaheline esindusleping, millega üks kollektiivse esindamise organisatsioon lubab teisel kollektiivse esindamise organisatsioonil sõlmida Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid oma muusikarepertuaari kuuluvate muusikateoste kasutamiseks internetis, peab olema sõlmitud lihtlitsentsina.
(2) Loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon peab käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel saadud internetis kasutamise õigusi teostama ühtsetel ja võrdsetel alustel.
(3) Loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioon teatab oma liikmetele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud lepingu põhitingimused, sealhulgas lepingu kestuse ja loa saanud kollektiivse esindamise organisatsiooni osutatavate teenuste maksumuse.
(4) Loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon teatab loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioonile põhitingimused, mille alusel internetis kasutamise õiguste kasutamiseks litsentsilepinguid sõlmitakse, sealhulgas kasutamise viisi, kõik sätted, mis on litsentsitasuga seotud või seda mõjutavad, litsentsilepingu tähtaja, aruandeperioodid ja hõlmatud territooriumid.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7924. Kohustus esindada teist kollektiivse esindamise organisatsiooni Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimise eesmärgil
(1) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon, kes ei sõlmi Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid
oma repertuaari kuuluvate muusikateoste kasutamiseks internetis, esitab teisele kollektiivse esindamise
organisatsioonile taotluse sõlmida esindusleping kõnealuste õiguste teostamiseks, on taotluse saanud
kollektiivse esindamise organisatsioon kohustatud selle rahuldama juhul, kui ta juba sõlmib Euroopa
riigiüleseid litsentsilepinguid ühe või mitme teise kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaari kuuluvate
muusikateoste samasse kategooriasse kuuluvate internetis kasutamise õiguste teostamiseks.
(2) Taotluse saanud kollektiivse esindamise organisatsioon vastab taotluse esitanud kollektiivse esindamise organisatsioonile kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta.
(3) Taotluse saanud kollektiivse esindamise organisatsioon haldab taotluse esitanud kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaari samadel tingimustel kui enda repertuaari.
(4) Kui esinduslepinguga on saadud luba teise kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaari puudutavate õiguste teostamiseks Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimisel, lisab loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon loa andnud kollektiivse esindamise organisatsiooni repertuaari kõigile pakkumistele, mis on suunatud internetipõhise teenuse osutajatele.
(5) Haldustasu teenuse eest, mida loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon osutab loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioonile, ei või ületada mõistlikke kulusid, mida loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioon kandis.
(6) Loa andnud kollektiivse esindamise organisatsioon teeb loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioonile kättesaadavaks oma muusikarepertuaari käsitleva teabe, mis on vajalik muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimiseks. Kui teave on ebapiisav või esitatud vormingus, mis ei võimalda loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioonil täita käesoleva
jao nõudeid, on loa saanud kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda selliste mõistlike kulude hüvitamist, mida ta kandis selliseid nõudeid täites, või jätta oma pakkumistest välja sellised teosed, mille kohta nimetatud teave on ebapiisav või kasutamiskõlbmatu.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7925. Muusikateoste internetis kasutamise õigusi käsitlev erand raadio- ja televisiooniprogrammide puhul
Käesoleva jao sätteid ei kohaldata sellise kollektiivse esindamise organisatsiooni suhtes, kes sõlmib litsentsilepinguid muusikateoste internetis kasutamise õiguste teostamiseks, mida vajab televisiooni- või raadioteenuse osutaja oma programmi üldsusele kättesaadavaks tegemiseks või taasedastamiseks kaabellevivõrgu kaudu.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
3. jagu
Riiklik järelevalve
Autoriõiguse seadus Leht 37 / 44
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7926. Riiklik järelevalve
Käesoleva peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Justiitsministeerium. [RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7927. Riikliku järelevalve erimeetmed
Käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks võib korrakaitseorgan kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 7928. Riikliku järelevalve erisused
(1) Kui Justiitsministeerium leiab, et teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis asuva, kuid Eestis tegutseva kollektiivse esindamise organisatsiooni tegevus võib olla vastuolus selle riigi, kus kollektiivse esindamise organisatsioon asub, riigisisese õiguse sätetega, mis on
vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.03.2014, lk 72–98) sätestatud nõuete alusel, võib ta edastada kogu asjakohase teabe selle riigi pädevale asutusele, kus kõnealune kollektiivse esindamise organisatsioon asub.
(2) Justiitsministeeriumile käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud põhjusel teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigist laekunud taotlusele peab vastama kolme kuu jooksul.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
X. peatükk
ÕIGUSTE KAITSE
[RT I 2002, 63, 387- jõust. 01.09.2002]
§ 80. Andmebaasi tegija õiguste kaitse
(1) [Kehtetu -RT I 2002, 63, 387- jõust. 01.09.2002]
(2) Andmebaasi tegija õiguste (VIII1 peatükk) kaitsele kohaldatakse autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2002, 63, 387- jõust. 01.09.2002]
§ 801. Piraatkoopia
[Kehtetu -RT I, 12.07.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
§ 802. Piraatkoopiaga kauplemine
[Kehtetu -RT I, 12.07.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
§ 803. Tehniline kaitsemeede
(1) Autorid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad võivad oma õiguste kaitseks teosele või kaasnevate õiguste objektile lisada tehnilisi kaitsemeetmeid.
(2) Tehniline kaitsemeede käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes tehnoloogia, seade või komponent, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasiga käesoleva seaduse 81. peatüki mõistes seotud toiminguid, milleks autoriõiguse omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või andmebaasi tegija käesoleva seaduse 81. peatüki mõistes ei ole luba andnud.
(3) Tehnilise kaitsemeetmega kontrollivad õiguste omajad kaitstud teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil (krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil). Kaitse alla kuuluvad õiguste omajate poolt vabatahtlikult rakendatud tehnilised kaitsemeetmed, sealhulgas vabatahtlike lepingute täitmiseks rakendatud meetmed.
(4) Käesoleva seaduse §-ga 18, § 19 punktidega 2, 3, 5 ja 6 ning §-dega 20 ja 23 lubatud teose ja § 75 1. lõike punktides 1, 2, 5 ja 6 lubatud autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti vaba kasutamise juhtudel peab
Leht 38 / 44 Autoriõiguse seadus
õiguste omaja kohaldama oma teosele või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile selliseid meetmeid, mis võimaldavad teose vabaks kasutamiseks õigustatud isikul kasutada teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ulatuses, mis on vajalik vabaks kasutamiseks seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimusel, et vabaks kasutamiseks õigustatud isikutel oleks seaduslik juurdepääs kaitstud teosele või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile. Kui teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti vabaks kasutamiseks õigustatud
isik ning õiguste omaja ei saavuta mõistliku aja jooksul kokkulepet vastavate meetmete kohaldamise osas,
on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti vabaks kasutamiseks õigustatud isikul õigus pöörduda
autoriõiguse asjatundjate komisjoni poole käesoleva seaduse §-s 87 toodud tingimustel.
[RT I 2008, 18, 123- jõust. 15.05.2008]
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõiget ei kohaldata nende teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide suhtes, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks lepingu alusel sellisel viisil, et isik saab neid kasutada individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata arvutiprogrammidele. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 804. Õiguste teostamist käsitlev teave
(1) Autorid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad võivad avaldatud teostele või kaasnevate õiguste objektidele lisada õiguste teostamist käsitlevat teavet.
(2) Õiguste teostamist käsitlev teave käesoleva seaduse tähenduses on õiguste omajate esitatav mis tahes teave, mis määratleb teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi käesoleva seaduse 81. peatüki mõistes või nende kasutamise tingimused, identifitseerib autori, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või andmebaasi tegija 81. peatüki mõistes, samuti loetakse õiguste teostamist käsitlevaks teabeks sellist informatsiooni sisaldavaid numbreid või koode.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui õiguste teostamist käsitlev teave kuulub teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi käesoleva seaduse 81. peatüki mõistes juurde või esitatakse samal ajal nende üldsusele suunamisega.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 81. [Kehtetu -RT I 2002, 53, 336- jõust. 01.07.2002]
X1. peatükk
VASTUTUS
§ 811. [Kehtetu -RT I 2007, 13, 69- jõust. 15.03.2007]
§ 812.–§ 816. [Kehtetud -RT I, 12.07.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
§ 817. Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse
(1) Autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda:
1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
3) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.
(2) Kui teos või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekt on autoriõigusakte rikkudes avalikustatud, reprodutseeritud, levitatud, muudetud jne, võib õigustatud isik nõuda:
1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamist esialgsel kujul;
2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmist spetsiifiliste vahenditega või
3) piraatkoopia hävitamist.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2 ja 3 sätestatut ei kohaldata arhitektuuriteose suhtes.
(4) Piraatkoopia üleandmine autorile, autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale või nende esindajale ei ole lubatud.
[RT I 2007, 13, 69- jõust. 15.03.2007]
Autoriõiguse seadus Leht 39 / 44
§ 82.–§ 84. [Kehtetud -RT I 2002, 63, 387- jõust. 01.09.2002]
§ 841. [Kehtetu -RT I 2007, 13, 69- jõust. 15.03.2007]
XI. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE [RT I 1999, 10, 156- jõust. 15.02.1999]
§ 85. Piraatkoopia tuvastamine ja selle edasise käibe tõkestamine
(1) Tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses lähtutakse teose koopia käsitamisel piraatkoopiana:
1) autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või
2) autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest.
(2) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata karistuse kohaldamisest.
(3) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata asjaolust, kellele see piraatkoopia kuulus. (4) Arhitektuuriteose ebaseadusliku koopia suhtes konfiskeerimist ei kohaldata.
(5) Konfiskeeritud piraatkoopia hävitatakse.
(6) Heauskselt piraatkoopia soetanud isikul on õigus esitada kohtusse hagi temale piraatkoopia müünud või muul viisil üle andnud isiku vastu.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 86. Konfiskeeritud arvutisüsteemi edasine käitlemine
[Kehtetu -RT I, 31.12.2016, 2- jõust. 01.02.2017]
§ 87. Autoriõiguse komisjon
(1) Justiitsministeeriumi juurde luuakse autoriõiguse komisjon (edaspidi komisjon), mis tegutseb asjatundjate komisjoni õigustes. Vabariigi Valitsus nimetab komisjoni liikmed viieaastaseks perioodiks. Komisjon:
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
1) jälgib autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavust Eesti Vabariigi poolt võetud
rahvusvahelistele kohustustele;
2) analüüsib autoriõigusaktide kohaldamise praktikat;
3) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid autoriõigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks ning ühinemiseks
rahvusvaheliste lepingutega;
4) lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi
poolte lepitamise teel;
41) lahendab lepitamise teel lepitusseaduses sätestatud korras käesoleva seaduse § 803 4. lõike alusel esitatud avaldusi teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti teatud vaba kasutamise juhtude võimaldamiseks kohaldatavate meetmete osas. Kui vastavasisulise vaidluse lahendamiseks on üks pool autoriõiguse asjatundjate komisjoni poole pöördunud, on pooled kohustatud astuma läbirääkimistesse komisjoni vahendusel ja pidama läbirääkimisi heas usus. Pooled ei tohi vältida läbirääkimistesse astumist ega läbirääkimisi takistada ilma mõjuva põhjuseta;
[RT I 2009, 59, 385- jõust. 01.01.2010]
5) täidab muid Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid.
(11) Autoriõiguse komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses. Komisjonis toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Vaidluse lahendamisel autoriõiguse komisjoni poolt tegutseb komisjon koosseisus, mille sõltumatus ja erapooletus on väljaspool mõistlikku kahtlust. Vajadusel kaasatakse valdkonna eest vastutava ministri korraldusega komisjoni tegevusse sõltumatuid eksperte väljastpoolt komisjoni.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(12) [Kehtetu -RT I 2009, 59, 385- jõust. 01.01.2010] (2) [Kehtetu -RT I 2008, 59, 330- jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu -RT I 2008, 18, 123- jõust. 15.05.2008] (4) [Kehtetu -RT I 2005, 39, 308- jõust. 01.01.2006]
Leht 40 / 44 Autoriõiguse seadus
§ 871. Läbirääkimised ja vaidluste lahendamine kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu teostatavate õiguste puhul
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
(1) Käesoleva seaduse § 79 3. lõikes nimetatud juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioon ja kasutaja kohustatud astuma läbirääkimistesse ja pidama läbirääkimisi heas usus. Pooled ei tohi vältida läbirääkimistesse astumist ega tohi läbirääkimisi takistada ilma mõjuva põhjuseta.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut kohaldatakse ka siis, kui kollektiivse esindamise organisatsiooni poole pöördub kaebusega selle liige, samuti õiguste omaja või teine kollektiivse esindamise organisatsioon, kelle õigusi kollektiivse esindamise organisatsioon teostab esinduslepingu alusel, ning kui pöördumine on seotud õiguste teostamise volituse, liikmesuse tingimuste, õiguste omajate saadaolevate summade kogumise, mahaarvamiste ning jaotamisega.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul vastab kollektiivse esindamise organisatsioon kaebuse esitajale kirjalikult. Kaebuse tagasilükkamise korral on kollektiivse esindamise organisatsioon kohustatud esitama põhjendused.
(4) Kui käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud juhtudel ei ole pooled saavutanud kokkulepet, on ühel või mõlemal poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks lepitaja poole. Lepitajaks võib olla autoriõiguse komisjon või poolte valitud üks või mitu isikut, kes vastavad lepitusseaduse §-s 3 nimetatud tingimustele. Menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 88. Enne käesoleva seaduse jõustumist loodud teoste ja teoste esitajate, fonogrammitootjate ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajate poolt loodud resultaatide kaitse
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(1) Käesolev seadus laieneb ka nendele teostele ja teose esitajate, fonogrammitootjate ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajate poolt loodud resultaatidele, mis on loodud enne 1992. aasta 12. detsembrit.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(2) Käesoleva seadusega teoste ja teose esitajate, fonogrammitootjate ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajate poolt loodud resultaatide kasutamisele kehtestatud nõuded ei laiene juhtumitele, mil nende kasutamine leidis aset enne 1992. aasta 12. detsembrit.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(3) Teoste osas, mille autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, kaitseb teose autorsust, autori nime ning autori au ja väärikust Justiitsministeerium (§ 44 1. lõige). Seda sätet kohaldatakse ka teoste esitajate suhtes (§ 74
4. lõige).
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 881. Seaduse mõnede sätete kohaldamine
(1) Käesoleva seaduse § 15 kohaldatakse samuti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni nende liikmesriikide suhtes, kes garanteerivad Eesti kodanikele või Eesti Vabariigis alaliselt elavatele isikutele analoogilise kaitse, mis vastab Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklile 14ter.
(2) Käesoleva seaduse autoriõiguse kohta käivaid sätteid kohaldatakse samuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu (Marrakeši lepingu) lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu kohaselt Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide kodanike ja seal alaliselt elavate isikute suhtes.
(3) Käesoleva seaduse § 15 kohaldatakse nende Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide suhtes, kes garanteerivad Eesti kodanikele või Eesti Vabariigis alaliselt elavatele isikutele analoogilise kaitse, mis vastab Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklile 14ter.
(31) Käesoleva seaduse IV peatüki „Autori varaliste õiguste teostamise piiramine (teose vaba kasutamine)“ 4. jao „Orbteose kasutamine“ sätteid kohaldatakse iga käesoleva seaduse §-s 272nimetatud teose või fonogrammi suhtes, mis on käesoleva seaduse alusel 2014. aasta 29. oktoobril või pärast seda kaitstud.
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
(32) Käesoleva seaduse §-de 277ja 278kohaldamisel liidetakse 2014. aasta 29. oktoobrist kuni 31. detsembrini kogutud teave orbteose staatuse osalise või täieliku tühistamise kohta 2015. aasta jooksul kogutud vastavale teabele ning tasu suurus määratakse ja tasu makstakse välja 2015. aasta jooksul kogutud teabe menetlemise käigus.
Autoriõiguse seadus Leht 41 / 44
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
(4) Käesoleva seaduse § 741 ei kohaldata Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni ja Maailma
Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide suhtes.
(5) Käesoleva seaduse § 67 2. lõike punktide 1-3 ja 7 ning teisi käesoleva seaduse nimetatud paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi kodanikud.
(6) Käesoleva seaduse § 70 1. lõike punktide 1 ja 4 ning teisi käesoleva seaduse nimetatud paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse fonogrammitootjate suhtes, kes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi kodanikud, või juriidiliste isikute suhtes, mille asukoht on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigis.
(7) Käesoleva seaduse § 73 1. lõike punktide 1, 2, 4 ja 5 ning teisi käesoleva seaduse nimetatud paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutajate suhtes, mille peakorter on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi territooriumil.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(8) Käesoleva seaduse § 671, § 68 5.–8. lõike, § 74 1. lõike ning § 76 3. lõike sätteid kohaldatakse esituste salvestiste ja fonogrammide suhtes, millega seonduvad esitajaõigused ja fonogrammitootja õigused olid enne nimetatud sätete jõustumist kehtinud seaduse kohaselt 2011. aasta 31. oktoobri seisuga 2013. aasta
1. novembril endiselt kaitstud, ning esituste salvestiste ja fonogrammide suhtes, mis on tehtud pärast 2011. aasta
31. oktoobrit.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
(9) Käesoleva seaduse §-s 791nimetatud õigustest peab kollektiivse esindamise organisatsioon temaga vastava kokkuleppe sõlminud õiguste omajaid teavitama hiljemalt 2016. aasta 10. oktoobriks.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
(10) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon ei sõlmi muusikateoste internetis kasutamise õiguste Euroopa riigiüleseid litsentsilepinguid ega volita teist kollektiivse esindamise organisatsiooni esinduslepinguga kõnealuste õiguste teostamiseks hiljemalt 2017. aasta 10. aprilliks, võib õiguste omaja, kes on kollektiivse esindamise organisatsioonile andnud loa nimetatud õiguste teostamiseks või õigused loovutanud, nõuda litsentsilepingu muutmist või õiguste tagastamist nii, et õiguste omajale jääks õigus teostada muusikateoste internetis kasutamise õigusi kõigil territooriumidel. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei pea hõlmama muusikateoste internetis kasutamise õigust Eesti Vabariigi territooriumil.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
(11) Kui lepingus ei ole selgelt sätestatud teisiti, jääb leping, mille kollektiivse esindamise organisatsioon on oma majandus- ja kutsetegevuse käigus sõlminud enne 2016. aasta 10. aprilli, kehtima ka pärast käesoleva seaduse §-de 76–7928ja 871jõustumist.
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
§ 882. Enne 2013. aasta 1. novembrit sõlmitud loovutamise või üleandmise lepingu pikenemine ja muutmine
(1) Kui lepingus ei ole selgelt sätestatud teisiti, jääb käesoleva seaduse § 68 5. lõikes nimetatud leping, mis on sõlmitud enne 2013. aasta 1. novembrit, jõusse ka pärast käesoleva seaduse § 671, § 68 5.–8. lõike, § 74 1. lõike ja § 76 3. lõike jõustumist.
(2) Loovutamise või üleandmise lepingut, mille alusel teose esitajal on õigus saada korrapärast sissetulekut
ja mis on sõlmitud enne 2013. aasta 1. novembrit, võib pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest
avaldamisest, või kui sellist avaldamist ei toimu, pärast 50 aasta möödumist fonogrammi õiguspärasest üldsusele
suunamisest muuta.
[RT I, 14.06.2013, 3- jõust. 01.11.2013]
§ 89. Seaduse rakendusaktid
(1) Käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatud autoriõiguste rakendamiseks võib Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister anda määrusi.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(11) [Kehtetu -RT I 2002, 92, 527- jõust. 18.11.2002]
(12) Käesoleva seaduse § 13 6. lõige jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril. (13) [Kehtetu -RT I 2006, 28, 210- jõust. 30.06.2006]
Leht 42 / 44 Autoriõiguse seadus
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada nõuded autoriõigusega kaasnevate õiguste teatud objektide käibe dokumenteerimisele.
(3) Käesoleva seaduse § 133 lõikes 8 sätestatud tasu ülempiiri arvestatakse eelneva kalendriaasta tasude väljamaksmisel alates 2005. aastast.
[RT I 2005, 37, 287- jõust. 01.07.2005]
XII. peatükk SÄTTED, MIS JÕUSTUVAD ÜHINEMISEL EUROOPA LIIDUGA [RT I 2004, 30, 208- jõust. 01.05.2004]
§ 90. Andmebaaside kaitse
(1) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis autori poolt või tema loal, lõpeb käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktis 2 sätestatud autori õigus kontrollida selle andmebaasi koopia edasimüüki Euroopa Liidus.
(2) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis andmebaasi tegija poolt või tema loal lõpeb käesoleva seaduse § 754 2. lõike punktis 2 sätestatud andmebaasi tegija õigus kontrollida selle andmebaasi koopia edasimüüki Euroopa Liidus.
(3) Käesoleva seaduse VIII1 peatüki sätteid kohaldatakse samuti juhul, kui:
1) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Euroopa Liidu
territooriumil alaliselt elav isik;
2) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on äriühing, mis on asutatud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi
seadusele ja mille registreeritud asukoht, juhatus või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidu territooriumil. Kui
äriühingul on Euroopa Liidu territooriumil ainult registreeritud asukoht, peab sellise äriühingu tegevus olema
Euroopa Liidu ühe liikmesriigi majandusega tõhusalt ja püsivalt seotud.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 91. Arvutiprogrammide kaitse
Pärast arvutiprogrammi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis autori poolt või tema loal lõpeb käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktis 2 sätestatud autori õigus arvutiprogrammi koopia levitamisele Euroopa Liidus, välja arvatud õigus programmi või selle koopia rentimisele.
[RT I 2004, 30, 208- jõust. 01.05.2004]
§ 92. Tähtajad
(1) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kehtib autoriõigus Euroopa Liidus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus, kuid mitte üle käesoleva seaduse § 38 1. lõikes nimetatud tähtaja.
(2) Käesoleva seaduse §-s 74 ettenähtud tähtajad kehtivad ka autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, juhul, kui Euroopa Liidu liikmesriigid tagavad neile kaitse. Nimetatud õigused kehtivad tähtaja jooksul, mille näeb ette selle riigi seadus, mille kodanikuks on õiguste omaja, kuid mitte üle §-s 74 ettenähtud tähtaja, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Käesoleva seaduse VI peatükis ning §-des 74 ja 757 sätestatud kaitse tähtajad kehtivad kõigi teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kohta, mida kaitstakse vähemalt ühes Euroopa Liidu liikmesriigis. [RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 93. Autoriõigusega kaasnevad õigused
(1) Käesoleva seaduse § 741 ja peatükki VIII1 kohaldatakse samuti Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ja alaliste elanike suhtes ning juriidiliste isikute suhtes, kelle asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister informeerib Euroopa Liidu Komisjoni igast kavatsusest kehtestada uusi autoriõigusega kaasnevaid õigusi, nimetades nende kehtestamise peamised põhjused ja kaitse kehtivuse kavandatava tähtaja.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
Autoriõiguse seadus Leht 43 / 44
§ 94. Rentimise ja levitamise õigus
Käesoleva seaduse VIII peatükis ettenähtud õigus teose levitamisele lõpeb vaid juhul, kui autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti esimene müük on toimunud Euroopa Liidu territooriumil õiguste omaja poolt või tema nõusolekul, välja arvatud õigus teose rentimisele, mis ei lõpe.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 95. Satelliidi kaudu edastamine
(1) Satelliidi kaudu edastamise akt leiab aset ainult selles liikmesriigis, kus programmi sisaldavad signaalid sisestatakse televisiooni- ja raadioteenuse osutaja kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
(2) Kui satelliidi kaudu edastamise akt toimub Euroopa Liidu liikmeks mitteolevas riigis, mis ei paku sellist kaitse taset nagu on sätestatud käesolevas seaduses, siis:
1) kui programmi sisaldavad signaalid antakse satelliidile edasi Euroopa Liidu liikmesriigis paiknevast maajaamast, loetakse, et satelliidi kaudu edastamise akt on toimunud selles liikmesriigis ja käesolevas seaduses sätestatud õigused on realiseeritavad selle isiku vastu, kes juhib seda maajaama;
2) kui ei kasutata Euroopa Liidu liikmesriigis paiknevat maajaama, kuid liikmesriigis moodustatud televisiooni- või raadioteenuse osutaja on tellinud satelliidi kaudu edastamise akti, siis loetakse, et see akt on toimunud selles liikmesriigis, milles sellel televisiooni- või raadioteenuse osutajal on tema põhiline asukoht Euroopa Ühenduses ja käesolevas seaduses sätestatud õigused on realiseeritavad selle televisiooni- või raadioteenuse osutaja vastu.
[RT I, 06.01.2011, 1- jõust. 16.01.2011]
§ 96. Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu
Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu käesoleva seaduse tähenduses on teisest Euroopa Liidu liikmesriigist edastatud ja üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud tele- või raadioprogrammi samaaegne, muutumatu ja
täielik taasedastamine traatside või õhu, sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel.
[RT I 2004, 71, 500- jõust. 29.10.2004]
§ 97. Käesoleva peatüki kohaldamine Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (European Free Trade
Association – EFTA) riikidele
Käesolevat peatükki kohaldatakse vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule Euroopa majanduspiirkonna territooriumil, mis lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele hõlmab Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi.
[RT I 2004, 30, 208- jõust. 01.05.2004]
§ 98. Käesoleva peatüki jõustumine
Käesoleva peatüki sätted jõustuvad eraldi seadusega. [RT I 2004, 30, 208- jõust. 01.05.2004]
1 Nõukogu direktiiv 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (EÜT L 122, 17.05.1991, lk 114–118); nõukogu direktiiv 92/100/EMÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (EÜT L 346, 27.11.1992, lk 120–125);
nõukogu direktiiv 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta (EÜT L 248, 06.10.1993, lk 134–140);
nõukogu direktiiv 93/98/EMÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja ühtlustamine (EÜT L 290, 24.11.1993, lk 141–145);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.03.1996, lk 459–467);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 167, 22.06.2001, lk 230–239);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral (ELT L 272, 13.10.2001, lk 240–244);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (ELT L 372, 27.12.2006, lk 12–18), muudetud direktiiviga 2011/77/EL (ELT L 265, 11.10.2011, lk 1–5); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT
L 299, 27.10.2012, lk 5–12);
[RT I, 29.10.2014, 2- jõust. 30.10.2014]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.03.2014, lk 72–98).
[RT I, 01.04.2016, 2- jõust. 10.04.2016]
Leht 44 / 44 Autoriõiguse seadus
Loi sur le droit d’auteur*
(du 11 novembre 1992, modifiée en dernier lieu par la loi du 15 février 2000)
TABLE DES MATIÈRES**
Article
Chapitre Ier : Dispositions générales 1erObjet de la loi sur le droit d’auteur................................
Législation sur le droit d’auteur .................................... 2 Champ d’application de la loi sur le droit d’auteur ....... 3
Chapitre II : Œuvres protégées par le droit d’auteur Œuvres auxquelles s’applique le droit d’auteur............. 4 Résultats d’activités intellectuelles auxquels la présente loi n’est pas applicable.................................... 5 Existence du droit d’auteur indépendamment de la destination, de la valeur, du mode d’expression et du mode de fixation des œuvres......................................... 6 Point de départ de la protection au titre du droit d’auteur ......................................................................... 7 Droit d’auteur sur les œuvres qui ne sont pas mises à la disposition du public et sur les œuvres mises à la disposition du public ..................................................... 8 Œuvres publiées ............................................................ 9 Œuvres représentées ou exécutées en public, exposées en public et communiquées au public ........................... 10 [Abrogé; 09.12.1999] ................................................... 101
Communication de l’œuvre au public par satellite ........ 102
Retransmission par câble............................................... 103
Chapitre III : Droits découlant de la création de l’œuvre Contenu du droit d’auteur ............................................. 11 Droit moral.................................................................... 12 Droits patrimoniaux ...................................................... 13 Exercice des droits patrimoniaux de l’auteur ................ 131
Droit de l’auteur à une rémunération ............................ 14 Rémunération au titre de la revente d’œuvres des arts visuels ........................................................................... 15 Droit d’auteur et droit de propriété................................ 16
Chapitre IV : Limitations à l’exercice des droits patrimoniaux de l’auteur (libre utilisation des œuvres)
1. Dispositions fondamentales Limitation des droits patrimoniaux de l’auteur ............. 17 Libre utilisation de l’œuvre à des fins privées............... 18
2. Utilisation de l’œuvre sans le consentement de l’auteur et sans versement d’une rémunération Libre reproduction de l’œuvre à des fins scientifiques, aux fins de l’enseignement, dans un but d’information et à des fins juridiques et administratives...................... 19 Reproduction d’œuvres par les bibliothèques, les services d’archives ou les musées ................................. 20 Libre utilisation de reproductions d’œuvres situées dans un lieu public ........................................................ 201
[Abrogé; 21.01.1999] ................................................... 21 Libre représentation ou exécution publique de l’œuvre 22 Utilisation d’enregistrements éphémères par les organismes de radiodiffusion ........................................ 23 Libre utilisation de programmes d’ordinateur ............... 24 Décompilation de programmes d’ordinateur................. 25 Libre utilisation des bases de données........................... 251
3. Utilisation d’œuvres sans le consentement de l’auteur mais moyennant le versement d’une rémunération Utilisation d’œuvres audiovisuelles et d’enregistrements sonores d’œuvres à des fins privées . 26 Rémunération au titre de l’utilisation d’œuvres audiovisuelles et d’enregistrements sonores d’œuvres à des fins privées ........................................................... 27
Chapitre V :
Chapitre VI :
Chapitre VII : 1.
2.
Chapitre VIII :
Reproduction des œuvres par des procédés reprographiques............................................................. 271
Titulaires du droit d’auteur Auteur de l’œuvre ......................................................... 28 Présomption de la qualité d’auteur................................ 29 Œuvres de collaboration et œuvres de coauteurs........... 30 Droit d’auteur sur les œuvres collectives ...................... 31 Droit d’auteur sur l’œuvre créée dans le cadre d’un contrat de travail............................................................ 32 Droit d’auteur sur les œuvres audiovisuelles................. 33 Droit d’auteur des compilateurs .................................... 34 Droit d’auteur sur les œuvres dérivées .......................... 35 Droits des héritiers ........................................................ 36 Droit d’auteur des ayants cause autres que les héritiers de l’auteur ..................................................................... 37
Durée du droit d’auteur Durée de la protection au titre du droit d’auteur............ 38 Durée du droit d’auteur sur les œuvres de collaboration et les œuvres de coauteurs ....................... 39 Durée du droit d’auteur sur les œuvres anonymes et pseudonymes................................................................. 40 Durée du droit d’auteur sur les œuvres collectives, les œuvres créées en cours d’emploi, les œuvres audiovisuelles et les œuvres à publication échelonnée.. 41 [Abrogé; 09.12.1999] ................................................... 42 Point de départ de la protection au titre du droit d’auteur ......................................................................... 43 Durée illimitée de la protection de la qualité d’auteur, du nom de l’auteur, de son honneur et de sa réputation et du titre de l’œuvre ..................................................... 44 Utilisation d’œuvres après l’expiration du droit d’auteur ......................................................................... 45
Exploitation des œuvres Dispositions fondamentales Exploitation des œuvres par des tiers ............................ 46
Contrat d’auteur Autorisation d’exploiter l’œuvre ................................... 47
Définition du contrat d’auteur ....................................... 48 Forme du contrat d’auteur............................................. 49 Contrat d’auteur type .................................................... 50 Conclusion du contrat d’auteur ..................................... 51 Durée du contrat d’auteur.............................................. 52 Point de départ de l’exploitation des œuvres................. 53 Restrictions relatives à l’exploitation de l’œuvre par un tiers........................................................................... 54 Rémunération de l’auteur.............................................. 55 Contrat d’auteur portant sur la création d’œuvres nouvelles (contrat de commande).................................. 56 Droits cédés contractuellement aux utilisateurs d’œuvres........................................................................ 57 Responsabilité de l’auteur ou de son ayant cause en cas de violation du contrat d’auteur .............................. 58 Responsabilité de l’utilisateur de l’œuvre en cas de violation du contrat d’auteur ......................................... 59 Indemnisation................................................................ 60 Droits de l’auteur en cas de restructuration et de dissolution d’organismes............................................... 61
Droits des artistes interprètes ou exécutants, des producteurs de phonogrammes et des organismes de radiodiffusion (droits connexes) Définition des droits connexes ...................................... 62 Champ d’application des droits connexes ..................... 63 Définition de l’artiste interprète ou exécutant ............... 64 Droits de l’artiste interprète ou exécutant ..................... 65 Droit moral de l’artiste interprète ou exécutant............. 66 Droits patrimoniaux de l’artiste interprète ou exécutant 67 Autorisation d’exploitation des prestations ................... 68 Définition du producteur de phonogrammes ................. 69 Droits du producteur de phonogrammes ....................... 70
Symbole indiquant le caractère protégé des phonogrammes .............................................................. 71 Rémunération au titre de l’utilisation de phonogrammes .............................................................. 72 Droits des organismes de radiodiffusion ....................... 73 Droits du producteur de la première fixation d’un film. 731
Durée des droits connexes............................................. 74 Droits connexes sur les œuvres inédites et les éditions critiques ou scientifiques............................................... 741
Limitation des droits connexes...................................... 75
Chapitre VIII1 : Droits des fabricants des bases de données Objet du présent chapitre .............................................. 751
Définition de la base de données................................... 752
Fabricant de la base de données .................................... 753
Droits du fabricant d’une base de données.................... 754
Droits et obligations de l’utilisateur légitime de la base de données..................................................................... 755
Limitation des droits du fabricant de la base de données ......................................................................... 756
Durée de la protection des droits du fabricant de la base de données............................................................. 757
Chapitre IX : Exercice collectif des droits Organisations représentant les auteurs, les artistes interprètes ou exécutants, les producteurs de phonogrammes, les organismes de radiodiffusion et les autres titulaires de droits ............................................... 76 Activités des organisations de gestion collective .......... 77 Garanties reconnues aux membres des organisations de gestion collective...................................................... 78 Gestion par les organisations de gestion collective des droits pour la retransmission par câble.......................... 79 Exercice des droits de radiodiffusion par les organisations de gestion collective................................ 791
Chapitre X : Protection des droits et responsabilité Principes généraux de responsabilité ............................ 80 Copies pirates................................................................ 801
Sanction civile du droit d’auteur et des droits connexes 81 Sanction pénale du droit d’auteur et des droits connexes........................................................................ 82 Responsabilité administrative des personnes morales ... 83 Procédure applicable aux affaires d’infractions administratives commises par des personnes morales... 84
Chapitre XI : Application de la loi Identification des copies pirates et mesures visant à empêcher leur circulation.............................................. 85 Sort des systèmes informatiques saisis.......................... 86 Comité du droit d’auteur ............................................... 87 Négociations et règlement des litiges en matière de droits gérés exclusivement par les organisations de gestion collective........................................................... 871
Protection des œuvres et du fruit du travail des artistes interprètes ou exécutants, des producteurs de phonogrammes et des organismes de radiodiffusion créés avant l’entrée en vigueur de la présente loi .......... 88 Application de certaines dispositions de la présente loi 881
Textes d’application...................................................... 89
Chapitre XII : Dispositions dont l’entrée en vigueur est subordonnée à l’adhésion à l’Union européenne Protection des bases de données.................................... 90 Protection des programmes d’ordinateur....................... 91 Durée de la protection ................................................... 92 Droits connexes............................................................. 93 Droit de location et droit de prêt ................................... 94 Communication au public par satellite .......................... 95 Retransmission par câble............................................... 96 Application du présent chapitre aux pays membres de l’Association européenne de libreéchange (AELE) ..... 97 Entrée en vigueur du présent chapitre ........................... 98
CHAPITRE IER
DISPOSITIONS GENERALES
Objet de la loi sur le droit d’auteur
1 er .— 1) La loi sur le droit d’auteur a pour objet de garantir le progrès constant de la
culture et la protection des réalisations culturelles, le développement de l’industrie du droit d’auteur et du commerce international, ainsi que d’instaurer en faveur des auteurs, des artistes interprètes ou exécutants, des producteurs de phonogrammes, des organismes de radiodiffusion, des producteurs de premières fixations de films, des fabricants de bases de données et des autres personnes visées dans la présente loi des conditions propices à la création et à l’exploitation des œuvres et autres réalisations culturelles.
[09.12.1999]
2) La loi sur le droit d’auteur détermine
1. la protection du droit spécifique (droit d’auteur) des auteurs d’œuvres littéraires, artistiques et scientifiques sur le produit de leur activité créatrice;
2. les catégories de personnes pouvant acquérir des droits sur les œuvres littéraires, artistiques et scientifiques, créées par les auteurs, et les droits qui leur sont reconnus;
3. les droits des artistes interprètes ou exécutants, des producteurs de phonogrammes et des organismes de radiodiffusion (droits connexes);
31. les droits des fabricants de bases de données et les conditions d’exercice et de protection de ces droits;
[09.12.1999]
32. les droits connexes des producteurs de premières fixations de films et des autres personnes visées dans la présente loi;
[09.12.1999]
4. les restrictions frappant l’exercice du droit d’auteur et des droits connexes dans le cadre de l’utilisation d’œuvres au profit de la société;
5. les garanties d’exercice du droit d’auteur et des droits connexes et leur protection.
3) (Abrogé; 09.12.1999)
Législation sur le droit d’auteur
2.— 1) La législation sur le droit d’auteur de la République d’Estonie se compose de la présente loi, d’autres textes législatifs élaborés sur la base de la présente loi et d’autres dispositions de portée légale émanant du Gouvernement, des ministères et des administrations de la République.
2) En cas de conflit entre la législation sur le droit d’auteur et un traité international auquel la République d’Estonie a adhéré, ce sont les dispositions du traité international qui s’appliquent.
[09.12.1999]
3) Les dispositions de la présente loi sont sans préjudice de l’application des autres textes de loi adoptés dans le domaine de la propriété intellectuelle.
[09.12.1999]
Champ d’application de la loi sur le droit d’auteur
3.— 1) La loi sur le droit d’auteur s’applique
1. aux œuvres dont l’auteur est ressortissant de la République d’Estonie ou y a sa résidence permanente;
2. aux œuvres publiées pour la première fois sur le territoire de la République d’Estonie ou, s’il s’agit d’œuvres non publiées, existant sur ledit territoire, quelle que soit la nationalité ou la résidence permanente du créateur de l’œuvre;
3. aux œuvres que la République d’Estonie est tenue de protéger en vertu des traités internationaux auxquels elle est partie.
[09.12.1999]
2) La loi sur le droit d’auteur est également applicable aux œuvres publiées pour la première fois dans un autre pays et aux œuvres qui ne sont pas publiées mais qui existent sur le territoire de ce pays, dont l’auteur est une personne ayant sa résidence permanente ou son siège sur le territoire d’un autre pays et auxquelles n’est pas applicable le point 3 de l’alinéa 1) du présent article, à condition que l’autre pays en question accorde une protection similaire aux œuvres des auteurs de la République d’Estonie et aux œuvres publiées pour la première fois en République d’Estonie.
3) (Abrogé; 09.12.1999)
CHAPITRE II ŒUVRES PROTEGEES PAR LE DROIT D’AUTEUR
Œuvres auxquelles s’applique le droit d’auteur
4.— 1) Le droit d’auteur s’applique aux œuvres littéraires, artistiques et scientifiques.
2) Aux fins de la présente loi, “œuvre” s’entend de toute production originale résultant de l’activité créatrice d’une personne dans le domaine littéraire, artistique ou scientifique, qui a été exprimée sous une forme objective et qui peut être perçue et reproduite sous cette forme soit directement, soit au moyen d’un dispositif technique. Une œuvre est originale si elle est la création intellectuelle de son auteur.
[09.12.1999]
3) Les œuvres auxquelles s’applique le droit d’auteur comprennent
1. les œuvres écrites, qu’il s’agisse de romans ou d’œuvres n’appartenant pas au domaine de la fiction, d’œuvres politiques, d’œuvres pédagogiques, etc.;
[21.01.1999]
2. les œuvres scientifiques et les œuvres de vulgarisation, écrites ou à trois dimensions (monographies, articles, rapports de recherche scientifique, plans, schémas, modèles, maquettes, tests, etc.);
[21.01.1999]
3. les programmes d’ordinateur, qui sont protégés en tant qu’œuvres littéraires. La protection s’applique à toutes les formes d’expression d’un programme d’ordinateur;
[09.12.1999]
4. les discours, conférences, comptes rendus, sermons et autres œuvres composées de mots et exprimées verbalement (œuvres orales);
[21.01.1999]
5. les scénarios et synopsis, les livrets;
[21.01.1999]
6. les œuvres dramatiques et dramaticomusicales;
[21.01.1999]
7. les compositions musicales avec et sans texte d’accompagnement;
[21.01.1999]
8. les œuvres chorégraphiques et les pantomimes;
[21.01.1999]
9. les œuvres audiovisuelles (art. 33);
[09.12.1999]
10. (abrogé; 09.12.1999)
11. les œuvres de peinture, des arts graphiques et de typographie, les dessins, les illustrations;
[21.01.1999]
12. les productions scéniques et les décors de théâtre;
[21.01.1999]
13. les œuvres de sculpture;
[21.01.1999]
14. les représentations graphiques ayant trait à l’architecture (dessins, croquis, schémas, figures, plans, projets, etc.), les lettres explicatives, textes et programmes interprétant le contenu d’un projet, les ouvrages plastiques se rapportant à l’architecture (maquettes, modèles, etc.), les œuvres d’architecture et de paysagisme (édifices, parcs, espaces verts, etc.) et les ensembles et complexes urbains;
[21.01.1999]
15. les œuvres des arts appliqués;
[21.01.1999]
16. les œuvres de design, y compris les dessins et modèles de mode;
[21.01.1999]
17. les œuvres photographiques et les œuvres exprimées par un procédé analogue à la photographie, les diapositives et les diaporamas;
[21.01.1999]
18. les œuvres cartographiques (topographiques, géographiques, géologiques, etc., cartes géographiques, atlas, maquettes);
[21.01.1999]
19. les projets de textes de portée légale;
[21.01.1999]
191. les normes et projets de normes;
[22.02.1999]
20. les opinions, comptes rendus, avis d’experts, etc.;
[21.01.1999]
21. les œuvres dérivées, à savoir traductions, adaptations d’une œuvre originale, modifications (arrangements) et autres transformations d’une œuvre;
[21.01.1999]
22. les recueils d’œuvres et les recueils d’informations (y compris les bases de données). Aux fins de la présente loi, “base de données” s’entend d’un recueil d’œuvres, de données ou d’autres éléments indépendants disposés de manière systématique ou méthodique et accessibles individuellement par des moyens électroniques ou autres. Ce terme ne s’entend pas des programmes d’ordinateur utilisés dans la fabrication ou le fonctionnement des bases de données. Conformément à la présente loi, les bases de données qui, par le choix ou la disposition des matières, constituent une création intellectuelle propre à leur auteur, sont protégées comme telle par le droit d’auteur et aucun autre critère ne s’applique;
[09.12.1999]
23. autres œuvres.
[21.01.1999]
4) L’auteur jouit aussi du droit d’auteur en ce qui concerne les phases intermédiaires de la création de l’œuvre (ébauches, projets, plans, dessins, chapitres, etc.), à condition que cellesci satisfassent aux conditions énoncées à l’alinéa 2) du présent article.
[09.12.1999]
5) Le titre original de l’œuvre bénéficie de la même protection que l’œuvre proprement dite.
6) La protection de l’œuvre par le droit d’auteur est présumée, sauf circonstances manifestes contraires tenant à la présente loi ou à d’autres textes législatifs portant sur le droit d’auteur. La charge de la preuve incombe à la personne qui conteste la protection de l’œuvre par le droit d’auteur.
[09.12.1999]
Résultats d’activités intellectuelles auxquels la présente loi
n’est pas applicable
5. La présente loi n’est pas applicable :
1. aux idées, images, notions, théories, procédés, systèmes, méthodes, conceptions, principes, découvertes, inventions et autres résultats de la création intellectuelle décrits, expliqués ou exprimés d’une autre manière dans une œuvre;
2. aux expressions du folklore;
3. aux textes de portée légale et documents administratifs (lois, décrets, règlements, statuts, instructions, ordonnances) ni à leurs traductions officielles;
4. aux décisions de justice ni à leurs traductions officielles;
5. aux symboles officiels de l’État et aux symboles d’organisations (drapeaux, armoiries, décorations, médailles, insignes, etc.) ni aux billets de banque;
6. aux nouvelles du jour;
7. aux simples faits et données;
[09.12.1999]
8. aux idées et principes sur lesquels sont fondés les éléments d’un programme d’ordinateur, notamment les interfaces utilisateur.
[09.12.1999]
Existence du droit d’auteur indépendamment de la destination, de la valeur,
du mode d’expression et du mode de fixation des œuvres
6. La destination, la valeur, le mode particulier d’expression ou le mode de fixation ne peuvent en aucun cas être invoqués comme motif de refus du droit d’auteur.
Point de départ de la protection au titre du droit d’auteur
7.— 1) L’œuvre est protégée dès sa création.
2) L’œuvre est réputée créée dès lors qu’elle est exprimée sous une forme objective qui permet de la percevoir, de la reproduire ou de la fixer.
[09.12.1999]
3) La jouissance ou l’exercice du droit d’auteur ne peuvent être subordonnés à l’enregistrement ou au dépôt de l’œuvre ni à l’accomplissement d’autres formalités.
Droit d’auteur sur les œuvres qui ne sont pas mises à la disposition
du public et sur les œuvres mises à la disposition du public
8. Le droit d’auteur s’applique aux œuvres qui ne sont pas mises à la disposition du public de même qu’aux œuvres qui sont mises à la disposition du public (publiées, représentées ou exécutées en public, exposées en public et communiquées au public). Le terme “public” désigne tout groupe indéterminé de personnes étrangères au cercle de la famille et de son entourage immédiat.
[09.12.1999]
Œuvres publiées
9.— 1) L’œuvre est réputée publiée si un ou plusieurs exemplaires, reproduits sous quelque forme que ce soit, sont mis à la disposition du public, avec le consentement de l’auteur, en quantité suffisante pour permettre au public de se familiariser avec l’œuvre ou de l’acquérir. La publication de l’œuvre comprend l’impression, la mise en vente d’originaux, la distribution, le prêt et la location et la mise à la disposition du public de toute autre manière, à titre gratuit ou onéreux.
[21.01.1999]
11) (Abrogé; 09.12.1999)
12) (Abrogé; 09.12.1999)
2) L’œuvre stockée dans un système informatique accessible au public est réputée publiée.
3) La représentation ou l’exécution d’une œuvre dramatique, dramaticomusicale ou musicale, la présentation d’une œuvre audiovisuelle, la récitation publique d’une œuvre littéraire, la radiodiffusion ou la transmission par câble d’une œuvre littéraire ou artistique, l’exposition d’une œuvre d’art et la construction d’une œuvre d’architecture ne constituent pas une publication, sauf dans les cas visés à l’alinéa 2) du présent article.
[09.12.1999]
Œuvres représentées ou exécutées en public, exposées en public
et communiquées au public [09.12.1999]
10.— 1) L’œuvre est réputée avoir été représentée ou exécutée si elle a été récitée, jouée, dansée, représentée ou exécutée de toute autre manière, soit directement, soit au moyen d’un dispositif ou procédé technique.
2) L’œuvre est réputée avoir été exposée si l’original ou un exemplaire en a été présenté directement ou au moyen d’un film, d’une diapositive, d’une image télévisée ou de tout autre dispositif ou procédé technique.
3) L’œuvre est réputée avoir été communiquée au public si elle a été rendue publique par diffusion à la radio, à la télévision, par satellite ou par câble ou par tout autre moyen, exception faite de la distribution d’exemplaires de l’œuvre.
[09.12.1999]
4) La représentation ou exécution publique, la présentation publique ou la communication au public de l’œuvre comprennent :
[09.12.1999]
1. le fait de mettre l’œuvre à la disposition du public dans un lieu ouvert au public ou dans un lieu qui n’est pas ouvert au public mais où un nombre important de personnes étrangères au cercle de la famille et de son entourage immédiat sont présentes;
[21.01.1999]
2. la communication ou la retransmission de l’œuvre au public au moyen de tout dispositif ou procédé technique, que l’œuvre soit ou non effectivement perçue par le public.
[21.01.1999; 09.12.1999]
10 1 . [Abrogé; 09.12.1999]
Communication de l’œuvre au public par satellite
10 2 .— 1) Aux fins de la présente loi, “satellite” s’entend de tout satellite de
communication fonctionnant sur des bandes de fréquence réservées à la radiodiffusion de signaux pour réception par le public ou réservées à la communication individuelle non publique, à condition que la réception individuelle se fasse dans des conditions comparables à celles du premier cas.
2) Aux fins de la présente loi, “communication au public par satellite” s’entend de l’acte d’introduction, sous le contrôle et la responsabilité de l’organisme de radiodiffusion, de signaux porteurs de programmes destinés à être captés par le public dans une chaîne ininterrompue de communication conduisant au satellite et revenant vers la terre.
3) La communication au public par satellite a lieu uniquement dans l’État dans lequel, sous le contrôle et la responsabilité de l’organisme de radiodiffusion, les signaux porteurs de
programmes sont introduits dans une chaîne ininterrompue de communication conduisant au satellite et revenant vers la terre.
4) Lorsque les signaux porteurs de programmes sont diffusés sous forme codée, il y a communication au public par satellite à condition que le dispositif de décodage de l’émission soit mis à la disposition du public par l’organisme de radiodiffusion ou avec son consentement.
[09.12.1999]
Retransmission par câble
10 3 . Aux fins de la présente loi, “retransmission par câble” s’entend de la
retransmission simultanée, inchangée et intégrale par câble ou par un système de diffusion par ondes ultracourtes pour la réception par le public d’une transmission initiale, sans fil ou avec fil, notamment par satellite, d’émissions de télévision ou de radio destinées à être captées par le public.
[09.12.1999]
CHAPITRE III DROITS DECOULANT DE LA CREATION DE L’ŒUVRE
Contenu du droit d’auteur
11.— 1) L’auteur jouit du droit d’auteur dès la création de l’œuvre. Le droit d’auteur comprend le droit moral et les droits patrimoniaux.
[09.12.1999]
2) Le droit moral de l’auteur est indissociable de la personne de l’auteur et ne peut être transmis.
[09.12.1999]
3) Les droits patrimoniaux de l’auteur sont transmissibles, soit séparément, soit dans leur totalité, à titre gratuit ou onéreux.
4) Le droit moral et les droits patrimoniaux de l’auteur ne peuvent être frappés de restrictions que dans les cas prévus par la présente loi.
[09.12.1999]
Droit moral [09.12.1999]
12.— 1) L’auteur de l’œuvre jouit du droit :
1. de revendiquer publiquement sa qualité de créateur de l’œuvre et de se faire attribuer la paternité de celleci en exigeant que la qualité d’auteur soit associée à sa personne et à son nom lors de toute utilisation de l’œuvre (droit à la paternité de l’œuvre);
2. de déterminer de quelle manière son nom devra être indiqué lors de l’utilisation de son œuvre : mention du patronyme, indication de la marque de l’auteur ou d’un nom d’emprunt (pseudonyme), ainsi que de ne pas révéler son nom (œuvre anonyme) [droit au respect du nom de l’auteur];
3. d’apporter ou d’autoriser autrui à apporter toute modification à son œuvre, au titre de celleci ou à l’indication du nom de l’auteur, ainsi que de s’opposer aux modifications apportées sans son consentement (droit au respect de l’intégrité de l’œuvre);
4. d’autoriser l’adjonction, à son œuvre, d’œuvres d’autres auteurs (illustrations, préfaces, postfaces, commentaires, explications, parties nouvelles, etc.) [droit d’apporter des adjonctions à l’œuvre];
5. de s’opposer à toute déformation et autre altération de l’œuvre proprement dite, du titre de celleci ou de la mention du nom de l’auteur, ainsi qu’à toute présentation déformée de l’auteur ou de son œuvre qui serait préjudiciable à son honneur et à sa réputation (droit à la protection de l’honneur et de la réputation de l’auteur);
6. de déterminer le moment auquel l’œuvre est prête à être représentée ou exécutée en public (droit de divulguer l’œuvre);
7. de réviser et de modifier et d’améliorer l’œuvre de l’auteur rendue publique (droit de modification de l’œuvre);
8. d’exiger qu’il soit mis fin à l’utilisation de l’œuvre (droit de retrait de l’œuvre);
9. d’exiger la suppression de la mention du nom de l’auteur sur l’œuvre utilisée.
2) Les droits définis aux points 7, 8 et 9 de l’alinéa 1) du présent article sont exercés aux frais de l’auteur, qui est tenu d’indemniser l’utilisateur de l’œuvre du préjudice subi de ce fait.
Droits patrimoniaux
13.— 1) L’auteur jouit du droit exclusif d’exploiter son œuvre de quelque manière que ce soit, d’autoriser ou d’interdire l’exploitation de l’œuvre de la même manière par des tiers et de tirer profit de cette exploitation, sauf dans les cas prévus au chapitre IV de la présente loi. L’auteur a notamment le droit d’autoriser ou d’interdire :
[09.12.1999]
1. la reproduction de son œuvre (droit de reproduction de l’œuvre). “Reproduction” s’entend de la réalisation d’une ou plusieurs copies temporaires ou permanentes de l’œuvre ou d’une partie de l’œuvre sous toute forme ou par tout moyen;
[09.12.1999]
2. la distribution de l’original ou d’exemplaires de son œuvre (droit de distribution). “Distribution” s’entend du transfert du droit de propriété de l’original ou d’exemplaires de l’œuvre (vente, cadeau, etc.) ou de toute autre forme de distribution au public, y compris la location et le prêt, à l’exception de la location et du prêt d’œuvres d’architecture et d’œuvres des arts appliqués. Ce droit est épuisé et des exemplaires de l’œuvre peuvent être distribués sans l’autorisation de l’auteur si celuici ou le titulaire du droit a vendu des exemplaires de l’œuvre, sauf dans les cas visés à l’alinéa 2) du présent article;
[09.12.1999]
3. (abrogé; 09.12.1999)
4. la traduction de son œuvre (droit de traduction de l’œuvre);
5. la réalisation d’adaptations, d’arrangements et d’autres transformations de l’œuvre (droit d’adaptation de l’œuvre);
6. la publication de ses œuvres en recueils et leur présentation sous forme de collections systématiques (droit de compilation);
7. la représentation ou exécution de l’œuvre en public dans le cadre d’une prestation en direct ou transmise par des moyens techniques (droit de représentation ou d’exécution publique);
8. la présentation de l’œuvre au public (droit de présentation); l’expression “présentation de l’œuvre” désigne le fait de montrer l’original ou un exemplaire de l’œuvre directement ou au moyen d’un film, d’une diapositive, d’une image télévisée ou de tout autre dispositif ou procédé technique;
9. la communication de l’œuvre par la radio, la télévision, le câble, le satellite ou au moyen d’autres dispositifs techniques (droit de communication de l’œuvre);
[09.12.1999]
10. la mise à exécution de son projet architectural de la manière prévue par la loi;
11. la mise à exécution de son projet d’œuvre de design, des arts appliqués, etc.
2) L’auteur jouit du droit exclusif d’autoriser ou d’interdire la location ou le prêt d’exemplaires de ses œuvres au public, même lorsque le droit de distribution est épuisé (point 2 de l’alinéa 1)), sauf dans les cas prévus à l’alinéa 6) du présent article.
[09.12.1999]
3) Aux fins de la présente loi, “location” s’entend de la mise à disposition d’une œuvre, d’exemplaires de cette œuvre ou de tout autre résultat visé dans la présente loi, pour une durée limitée et en vue d’un bénéfice économique ou commercial direct ou indirect.
[09.12.1999]
4) Aux fins de la présente loi, “prêt” s’entend de la mise à disposition d’une œuvre, d’exemplaires de cette œuvre ou de tout autre résultat visé dans la présente loi en vue de leur utilisation par des établissements ouverts au public, pendant une durée limitée et sans rechercher un bénéfice économique ou commercial direct ou indirect.
[09.12.1999]
5) La première vente d’un exemplaire d’une base de données conformément au point 2 de l’alinéa 1) du présent article emporte épuisement du droit de contrôler la revente de l’exemplaire.
[09.12.1999]
6) L’auteur n’a pas le droit d’interdire le prêt d’exemplaires de ses œuvres par des bibliothèques publiques, mais il a le droit d’obtenir, conformément à la procédure prévue par la loi, une rémunération équitable pour ce prêt. La liste des bibliothèques publiques qui versent une rémunération pour le prêt, le montant de cette rémunération et les conditions de son paiement sont fixés par le Gouvernement de la République.
[09.12.1999]
Exercice des droits patrimoniaux de l’auteur
13 1 .— 1) L’auteur exerce ses droits patrimoniaux indépendamment ou par
l’intermédiaire d’organismes de gestion collective (chapitre IX).
2) L’œuvre ne peut être communiquée au public que si la personne qui organise sa communication au public a été préalablement autorisée à cet effet par l’auteur, son ayant
cause ou l’organisme de gestion collective qui le représente. Si plusieurs personnes organisent la communication de l’œuvre au public, l’une d’elles doit demander l’autorisation avec l’accord des autres.
3) La procédure visée à l’alinéa 2) du présent article s’applique également si l’œuvre doit être communiquée au public par des moyens techniques (lecteur de disques, de cassettes ou de disques compacts [CD], etc.) dans un lieu ouvert au public.
4) L’œuvre ne peut être communiquée par radio, télévision, câble ou satellite ou par d’autres moyens techniques que si la personne qui communique l’œuvre a été préalablement autorisée à cet effet par l’auteur, son ayant cause ou l’organisme de gestion collective qui le représente.
5) La procédure visée à l’alinéa 2) du présent article s’applique également si l’œuvre communiquée par les moyens énoncés à l’alinéa 4) du présent article doit être communiquée par radio, télévision ou câble dans un lieu ouvert au public ou de telle manière que chacun puisse avoir accès à l’œuvre de l’endroit et au moment qu’il choisit.
6) Aux fins des alinéas 3) et 5), “lieu ouvert au public” s’entend de l’espace, du bâtiment ou du local public ou destiné à l’usage du public ou auquel son propriétaire donne accès (rue, place, parc, installation sportive, place des fêtes, place de marché, zone de loisirs, théâtre, cinéma, club, discothèque, magasin, restaurant, société de services, moyen de transport public, hôtel, motel, etc.).
[09.12.1999]
Droit de l’auteur à une rémunération
14.— 1) L’auteur a droit à une rémunération au titre de l’utilisation de son œuvre par des tiers (rémunération de l’auteur), sauf dans les cas prévus par la présente loi.
[21.01.1999]
2) Le montant de la rémunération, y compris le droit de location, ainsi que ses modalités de perception et de versement sont déterminés par contrat entre l’auteur et l’utilisateur de l’œuvre ou, sous réserve de l’autorisation de l’auteur, entre l’organisme de gestion collective représentant les auteurs ou toute autre personne et l’utilisateur de l’œuvre, auquel cas les dispositions des articles 76.3) et 77.3) de la présente loi doivent être appliquées.
[21.01.1999; 09.12.1999]
3) Il est interdit d’utiliser l’œuvre avant la conclusion d’un contrat tel que visé à l’alinéa 2) du présent article.
[21.01.1999]
4) Si les parties parviennent à un accord sur la rémunération mais que le débiteur n’exécute pas une partie ou la totalité de son obligation avant la date d’échéance, celuici doit cesser d’utiliser l’œuvre, sauf s’il en a convenu autrement avec le créancier.
[21.01.1999]
5) Toute violation de l’alinéa 4) du présent article est réputée constituer une exploitation de l’œuvre sans le consentement de l’auteur ou du titulaire du droit d’auteur.
[21.01.1999]
6) Lorsque l’auteur cède ses droits patrimoniaux à un producteur d’œuvres audiovisuelles ou l’autorise à exploiter (y compris à louer) l’original ou un exemplaire d’une œuvre audiovisuelle, ou lorsque cette cession ou cette autorisation est présumée, l’auteur
conserve le droit d’obtenir une rémunération équitable de la part du télédiffuseur, du loueur commercial ou de toute autre personne qui utilise l’œuvre audiovisuelle. Toute convention contraire est nulle.
[09.12.1999]
7) Lorsque l’auteur cède à un producteur de phonogrammes le droit de louer un exemplaire d’un phonogramme ou l’autorise à cet effet, ou lorsque cette cession ou cette autorisation est présumée, l’auteur conserve le droit d’obtenir une rémunération équitable de la part du loueur commercial. Toute convention contraire est nulle.
[09.12.1999]
Rémunération au titre de la revente d’œuvres des arts visuels
15.— 1) En cas de revente de l’original d’une œuvre des arts visuels lors d’une vente publique ou par un établissement commercial ou un organisme culturel, l’auteur a droit à une part égale à cinq pour cent du produit total de la transaction.
2) Dans les 10 jours qui suivent la date de la vente, la rémunération visée à l’alinéa 1) du présent article doit être intégralement versée par la personne qui a organisé la revente de l’œuvre, sur le compte bancaire de l’organisme de gestion collective qui représente les auteurs.
[21.01.1999; 09.12.1999]
Droit d’auteur et droit de propriété
16.— 1) L’auteur ou ses ayants cause sont investis du droit d’auteur, quel que soit le titulaire du droit de propriété sur l’objet matériel auquel l’œuvre est incorporée. Les modalités d’exercice des droits patrimoniaux de l’auteur ou de ses ayants cause sont définies d’entente entre l’auteur ou ses ayants cause et le propriétaire.
2) L’auteur d’une œuvre des arts visuels a le droit d’exiger, afin de faire une copie de son œuvre, d’avoir accès à l’original de cette œuvre qu’une autre personne détient en pleine propriété ou a en sa possession.
3) Avec l’autorisation du propriétaire, l’auteur peut modifier, compléter ou transformer de toute autre manière son œuvre des arts visuels, d’architecture, des arts appliqués, de design, etc.
CHAPITRE IV LIMITATIONS A L’EXERCICE DES DROITS PATRIMONIAUX
DE L’AUTEUR (LIBRE UTILISATION DES ŒUVRES)
1. Dispositions fondamentales
Limitation des droits patrimoniaux de l’auteur
17. L’utilisation d’une œuvre sans le consentement de l’auteur et sans versement d’une rémunération n’est autorisée que dans les cas expressément prévus aux articles 18 à 25 de la présente loi, à titre d’exception, nonobstant les articles 13 à 15 de la présente loi mais à condition que cela ne porte pas atteinte à l’exploitation de l’œuvre ni ne cause un préjudice injustifié aux intérêts légitimes de l’auteur.
[09.12.1999]
Libre utilisation de l’œuvre à des fins privées
18.— 1) Une œuvre licitement publiée peut être reproduite à des fins privées sans le consentement de l’auteur et sans versement d’une rémunération.
[09.12.1999]
2) Les œuvres suivantes ne peuvent pas être reproduites à des fins privées sans le consentement de l’auteur et sans versement d’une rémunération :
1. œuvres d’architecture revêtant la forme d’un édifice;
2. œuvres des arts visuels de tirage limité;
3. bases de données électroniques;
[09.12.1999]
4. programmes d’ordinateur, à l’exception des cas prévus aux articles 24 et 25 de la présente loi;
5. autres œuvres, si la reproduction porte atteinte à l’exploitation de l’œuvre ou cause un préjudice aux intérêts légitimes de l’auteur.
3) Une œuvre audiovisuelle ou un enregistrement sonore de l’œuvre peut être utilisé à des fins privées conformément aux dispositions des articles 26 et 27 de la présente loi.
4) L’alinéa 1) du présent article n’est pas applicable aux personnes morales.
2. Utilisation de l’œuvre sans le consentement de l’auteur
et sans versement d’une rémunération
Libre reproduction de l’œuvre à des fins scientifiques,
aux fins de l’enseignement, dans un but d’information
et à des fins juridiques et administratives
19. Sous réserve de l’obligation d’indiquer le nom de l’auteur de l’œuvre, s’il figure sur l’œuvre, le titre de l’œuvre et la source de l’œuvre publiée, les actes suivants peuvent être accomplis sans le consentement de l’auteur et sans versement d’une rémunération :
1. résumer ou citer dans une autre œuvre des œuvres licitement publiées, dans une mesure raisonnable et sous réserve de l’obligation de donner une idée exacte de l’œuvre résumée ou citée dans un ensemble, y compris résumer et citer des articles de journaux et de périodiques sous forme de revue de presse;
2. utiliser une œuvre ou des parties d’une œuvre licitement publiée à titre d’illustration pour l’enseignement ou la recherche scientifique, dans la mesure justifiée par le but à atteindre et à condition que cette utilisation n’ait pas un but commercial;
[09.12.1999]
3. reproduire par procédé reprographique des articles licitement publiés dans des journaux, revues ou autres périodiques et des extraits d’œuvres publiées, aux seules fins de l’enseignement ou de la recherche scientifique dans des établissements d’enseignement ou de recherche dont les activités n’ont pas de but commercial;
[09.12.1999]
31. reproduire et distribuer dans la presse des articles publiés dans des journaux, des revues ou autres périodiques sur des sujets d’actualité dans les domaines de l’économie, de la
politique ou de la religion, ou communiquer des émissions de radio et de télévision du même caractère au public par radio, télévision ou câble, sauf si l’auteur de l’œuvre ou le titulaire du droit d’auteur a expressément conservé le droit de reproduction ou de communication;
[09.12.1999]
32. aux fins de la communication d’événements récents, reproduire partiellement et mettre à la disposition du public des œuvres littéraires et artistiques vues ou entendues au cours de l’événement, au moyen de la photographie, de la cinématographie, de la radio, de la télévision ou du câble, mais sous la forme et dans la mesure requises par l’objet de cette communication;
[09.12.1999]
4. (abrogé; 21.01.1999)
5. (abrogé; 21.01.1999)
6. (abrogé; 21.01.1999)
7. aux fins de la communication d’informations concernant des événements récents, reproduire dans la presse des discours, conférences, sermons et allocutions prononcés en public au cours d’une procédure judiciaire et d’autres œuvres orales, au moyen de la cinématographie, de la radio, de la télévision ou du câble mais dans la mesure requise par l’objet de cette communication. Le droit de publier des recueils d’œuvres prononcées en public visé dans la présente disposition appartient à l’auteur;
8. reproduire une œuvre aux fins d’une procédure judiciaire ou administrative ou dans un but de sécurité publique et dans la mesure justifiée par ces objectifs;
[09.12.1999]
9. publier en braille ou par tout autre procédé technique adapté à l’usage des aveugles des œuvres ayant déjà été mises à la disposition du public, exception faite des œuvres qui ont été spécialement créées pour être reproduites par de tels moyens à l’usage des aveugles.
Reproduction d’œuvres par les bibliothèques,
les services d’archives ou les musées [09.12.1999]
20.— 1) Est autorisée, sans le consentement de l’auteur et sans versement d’une rémunération, la reproduction en un seul exemplaire d’une œuvre figurant dans les fonds ou la collection d’une bibliothèque, d’un service d’archives ou d’un musée, si cette reproduction vise :
[09.12.1999]
1. à remplacer l’original ou un exemplaire de l’œuvre qui a été perdu, détruit ou rendu inutilisable ou, en cas de danger imminent, en faire une copie pour assurer la préservation de l’œuvre. Il y a danger imminent si une œuvre ou un exemplaire de l’œuvre est le (la) seul(e) que possède la bibliothèque, le service d’archives ou le musée et que la cessation de son prêt ou de sa présentation est contraire aux statuts de la bibliothèque, du service d’archives ou du musée;
[09.12.1999]
2. à remplacer l’original ou un exemplaire de l’œuvre qui appartenait à la collection permanente d’une autre bibliothèque, d’un autre service d’archives ou d’un autre musée si l’œuvre est perdue, détruite ou rendue inutilisable.
2) La reproduction de l’œuvre dans les conditions prévues à l’alinéa 1) du présent article est autorisée à condition que les activités de la bibliothèque, du service d’archives ou du musée en question ne tendent, ni directement ni indirectement, à la réalisation de profits commerciaux et qu’il soit impossible d’obtenir un nouvel exemplaire de l’œuvre.
3) Les bibliothèques, services d’archives et musées ont le droit de reproduire des œuvres ou des parties de ces œuvres qui appartiennent à leurs fonds ou à leurs collections à la demande de personnes physiques qui souhaitent les utiliser à des fins privées (article 18.1)).
[09.12.1999]
4) Les bibliothèques, services d’archives et musées ont le droit de reproduire des œuvres ou des parties de ces œuvres qui appartiennent à leurs fonds ou à leurs collections à la demande d’un tribunal ou d’une administration aux fins visées au point 8 de l’article 19 de la présente loi.
[09.12.1999]
5) Les activités visées aux alinéas 3) et 4) du présent article ne doivent pas avoir un but commercial.
[09.12.1999]
Libre utilisation de reproductions d’œuvres
situées dans un lieu public
20 1 . Les œuvres d’architecture, les œuvres des arts visuels, les œuvres des arts
appliqués ou les œuvres photographiques qui sont situées en permanence dans un lieu public peuvent être reproduites par tout moyen, à l’exception de la copie par contact mécanique, et communiquées au public, sans le consentement de l’auteur et sans versement d’une rémunération, sauf au cas où ces œuvres sont l’objet principal de la reproduction en question et si celleci vise directement à permettre la réalisation de profits commerciaux. Si les œuvres susvisées portent le nom de leur auteur, celuici doit être indiqué lorsque la reproduction est communiquée au public.
[09.12.1999]
21. [Abrogé; 21.01.1999]
Libre représentation ou exécution publique de l’œuvre
22. Sous réserve de l’obligation d’indiquer le nom de l’auteur de l’œuvre, celleci peut, sans le consentement de l’auteur et sans versement d’une rémunération, être représentée ou exécutée en public dans un établissement d’enseignement, au cours des activités d’enseignement de cet établissement, par le personnel enseignant et les élèves de celuici, à condition que l’auditoire soit composé du personnel enseignant et des élèves ou d’autres personnes directement liées à l’établissement d’enseignement où a lieu la représentation ou exécution publique (parents, tuteurs, précepteurs, etc.).
Utilisation d’enregistrements éphémères par
les organismes de radiodiffusion
23.— 1) Un organisme de radiodiffusion peut, sans le consentement de l’auteur et sans verser de rémunération distincte, effectuer un enregistrement éphémère de l’œuvre, qu’il a le droit de radiodiffuser à condition de procéder à cet enregistrement par ses propres moyens et pour ses propres émissions.
2) L’organisme de radiodiffusion est tenu de détruire tout enregistrement visé à l’alinéa 1) du présent article dans les 30 jours qui suivent la réalisation de celuici, sauf convention contraire avec l’auteur de l’œuvre ainsi enregistrée.
[21.01.1999]
3) Un enregistrement éphémère au sens du présent article n’est pas soumis à l’obligation de destruction s’il revêt une grande valeur culturelle. Dans ce cas, l’enregistrement est conservé sans le consentement de l’auteur dans les archives de l’organisme de radiodiffusion en tant qu’œuvre de caractère strictement documentaire. La décision concernant les œuvres à conserver est prise par l’organisme de radiodiffusion ou, en cas de litige, par le Conseil des archives.
[26.06.1996; 25.03.1998]
Libre utilisation de programmes d’ordinateur
24.— 1) Sauf stipulation contraire, l’utilisateur légitime d’un programme d’ordinateur a le droit, sans le consentement de l’auteur du programme et sans verser de rémunération supplémentaire, de reproduire, traduire, adapter ou transformer de toute autre manière le programme et de reproduire les résultats obtenus, à condition que cela soit nécessaire :
1. pour que le programme puisse être utilisé dans le but et avec la ou les machines pour lesquels il a été acquis, dans la mesure prévue lors de l’acquisition;
2. pour corriger des erreurs du programme.
[21.01.1999]
2) L’utilisateur légitime d’un programme d’ordinateur a le droit de faire des copies de sauvegarde du programme sans le consentement de l’auteur du programme ou de son ayant cause et sans verser de rémunération supplémentaire, à condition que ces copies soient nécessaires pour utiliser le programme d’ordinateur ou pour remplacer un programme qui a été perdu, détruit ou rendu inutilisable.
[09.12.1999]
3) L’utilisateur légitime d’un programme d’ordinateur a le droit, sans le consentement de l’auteur du programme et sans verser de rémunération supplémentaire, d’observer, d’étudier ou de vérifier le fonctionnement du programme afin de déterminer les idées et principes sur lesquels repose un élément donné du programme, s’il le fait en accomplissant tout acte de chargement, d’affichage, d’exécution, de transmission ou de stockage qu’il a le droit d’accomplir.
[09.12.1999]
4) (Abrogé; 09.12.1999)
5) Toute clause contractuelle portant atteinte à l’exercice des droits visés aux alinéas 2) ou 3) est nulle.
[09.12.1999]
Décompilation de programmes d’ordinateur
25.— 1) L’utilisateur légitime d’un programme d’ordinateur a le droit, sans le consentement de l’auteur et sans verser de rémunération supplémentaire, de reproduire et de traduire le programme si cela est indispensable afin d’obtenir les renseignements nécessaires
pour assurer l’interfonctionnement d’un programme créé indépendamment du programme original avec d’autres programmes, sous réserve que les conditions suivantes soient réunies :
1. ces actes sont accomplis par l’utilisateur légitime du programme ou, au nom de ce dernier, par une personne autorisée à cet effet;
[09.12.1999]
2. les renseignements nécessaires pour assurer l’interfonctionnement des programmes n’ont pas déjà été mis à la disposition des personnes visées au point 1 du présent alinéa;
3. les actes susmentionnés ne sont accomplis qu’à l’égard des parties du programme original nécessaires pour assurer l’interfonctionnement des programmes.
[21.01.1999]
2) Les renseignements obtenus dans les conditions prévues à l’alinéa 1) du présent article ne peuvent être utilisés :
1. à d’autres fins que d’assurer l’interfonctionnement du programme créé de façon indépendante;
2. pour être communiqués à un tiers, à moins que cela ne soit nécessaire pour assurer l’interfonctionnement du programme créé de façon indépendante;
3. pour élaborer, fabriquer ou commercialiser un programme d’expression sensiblement identique ou pour commettre d’autres actes portant atteinte aux droits de l’auteur du programme original.
3) Toute clause contractuelle qui porte atteinte à l’exercice des droits visés au présent article est nulle.
[09.12.1999]
Libre utilisation des bases de données
25 1 . L’utilisateur légitime de l’original ou d’un exemplaire d’une base de données est
autorisé, sans le consentement de l’auteur et sans le paiement d’une rémunération supplémentaire, à accomplir tout acte nécessaire pour accéder au contenu de la base de données et utiliser normalement ce contenu. Si l’utilisateur légitime est autorisé à utiliser une partie seulement de la base de données, la présente disposition ne s’applique qu’à la partie correspondante de l’original ou d’un exemplaire de la base de données. Toute clause contractuelle qui porte atteinte à l’exercice de ce droit est nulle.
[09.12.1999]
3. Utilisation d’œuvres sans le consentement de l’auteur
mais moyennant le versement d’une rémunération
Utilisation d’œuvres audiovisuelles et d’enregistrements sonores
d’œuvres à des fins privées
26.— 1) Une œuvre audiovisuelle ou l’enregistrement sonore d’une œuvre peut être reproduit à des fins privées (recherche scientifique, études, etc.) sans le consentement de l’auteur. L’auteur ainsi que l’artiste interprète ou exécutant de l’œuvre et le producteur du phonogramme ont droit à une rémunération équitable au titre de l’utilisation de l’œuvre ou du phonogramme (article 27).
[09.12.1999]
2) L’alinéa 1) du présent article n’est pas applicable aux personnes morales.
Rémunération au titre de l’utilisation d’œuvres audiovisuelles et
d’enregistrements sonores d’œuvres à des fins privées
27.— 1) Afin d’assurer le dédommagement des auteurs ainsi que des artistes interprètes ou exécutants et des producteurs de phonogrammes au titre de l’utilisation des œuvres dans les conditions visées à l’article 26, une rémunération appropriée est versée par les fabricants et importateurs de matériel de reproduction privée (magnétophones, magnétoscopes, etc.) et de supports vierges d’enregistrement audiovisuel (bandes, cassettes, etc.). La rémunération est répartie équitablement entre les auteurs, les artistes interprètes ou exécutants et les producteurs de phonogrammes, selon l’utilisation qui est faite des œuvres et des phonogrammes.
2) Les modalités de collecte et de versement de la rémunération visée à l’alinéa 1) du présent article sont déterminées par le Gouvernement de la République.
[09.12.1999]
3) Le Ministère de la culture fixe chaque année le montant de la rémunération, d’entente avec les fabricants et les importateurs visés à l’alinéa 1) du présent article et avec les organismes de gestion collective représentant les auteurs.
[09.12.1999]
31) Le Ministère de la culture approuve les modalités de répartition de la rémunération visée à l’alinéa 1) du présent article au plus tard trois mois après la fin de l’exercice budgétaire, après avoir au préalable obtenu l’approbation des représentants des auteurs, des interprètes ou exécutants et des producteurs de phonogrammes.
[09.12.1999]
4) La rémunération visée à l’alinéa 1) du présent article n’est pas perçue sur le matériel et les supports vierges d’enregistrement audiovisuel :
1. qui ont été exportés;
2. qui sont réservés à un usage professionnel;
3. qui servent à faire des enregistrements destinés aux malvoyants ou aux malentendants;
4. auxquels ne s’appliquent pas les dispositions de la loi exigeant le versement d’une rémunération.
5) L’organisme de gestion collective représentant les auteurs qui a été désigné pour percevoir la rémunération visée à l’alinéa 1) du présent article est habilité à se faire remettre par les services des douanes et les services de statistiques ainsi que par les fabricants et importateurs tous éléments d’information nécessaires à la perception de la rémunération.
[09.12.1999]
Reproduction des œuvres par des procédés reprographiques
27 1 .— 1) Les auteurs et éditeurs ont droit à une rémunération équitable pour la
reproduction de leurs œuvres par des procédés reprographiques (photocopie ou reproduction par tout autre procédé analogue sur support papier ou sur tout autre support similaire) de leurs œuvres (point 1 de l’alinéa 1) de l’article 13). Le montant de la rémunération est fixé sur la base du volume de l’œuvre, du nombre de copies effectuées et du prix par page copiée.
2) La rémunération visée à l’alinéa 1) du présent article est versée par les personnes qui réalisent des copies des œuvres littéraires, artistiques et scientifiques protégées par la présente loi (opérateurs de machines).
3) Les modalités de calcul, de collecte et de répartition de la rémunération visée à l’alinéa 1) du présent article sont fixées par le Gouvernement de la République.
4) La rémunération visée à l’alinéa 1) du présent article est collectée par un organisme de gestion collective désigné par le Ministère de la culture. L’organisme a le droit de recevoir des opérateurs de machines toutes les informations nécessaires à la perception de la rémunération.
[09.12.1999]
CHAPITRE V TITULAIRES DU DROIT D’AUTEUR
Auteur de l’œuvre
28.— 1) L’auteur est titulaire à titre originaire du droit moral et des droits patrimoniaux sur son œuvre, sauf disposition contraire de la présente loi pour ce qui concerne les droits patrimoniaux.
[09.12.1999]
2) L’œuvre a pour auteur la ou les personnes physiques qui l’ont créée.
3) Une personne morale ne peut être titulaire du droit d’auteur sur une œuvre que dans les cas prévus par la présente loi.
4) Le droit d’auteur n’appartient à l’État que dans les cas prévus par la présente loi.
[09.12.1999]
Présomption de la qualité d’auteur
29.— 1) Sauf preuve contraire, la personne qui publie une œuvre sous son nom ou sous son pseudonyme ou sa marque d’auteur généralement connus est présumée être l’auteur de l’œuvre. La charge de la preuve incombe à la personne qui conteste la qualité d’auteur.
2) L’auteur d’une œuvre publiée anonymement, sous un pseudonyme ou sous sa marque d’auteur jouit du droit d’auteur sur l’œuvre. Jusqu’au moment où l’auteur révèle sa véritable identité et justifie de sa qualité, ses droits patrimoniaux sont exercés par la personne qui a licitement publié l’œuvre.
[21.01.1999]
3) La personne qui représente l’auteur dans les cas visés à l’alinéa 2) du présent article conserve les droits acquis alors qu’elle assurait cette représentation, sauf convention contraire conclue avec l’auteur.
Œuvres de collaboration et œuvres de coauteurs
30.— 1) Le droit d’auteur sur une œuvre créée par deux personnes ou plus dans le cadre d’une activité créatrice commune appartient conjointement aux coauteurs.
2) Une œuvre créée en commun peut constituer un tout indivisible (œuvre de collaboration) ou être constituée de parties indépendantes les unes des autres (œuvre de
coauteurs). Une partie d’une œuvre est réputée indépendante si elle peut être utilisée séparément des autres parties de l’œuvre.
3) Chaque coauteur jouit du droit d’auteur sur la partie indépendante qu’il a créée et peut utiliser cette partie de l’œuvre de façon indépendante. Cette utilisation ne doit cependant pas léser les intérêts des autres coauteurs au regard de l’exploitation de l’œuvre commune.
4) Les relations entre les collaborateurs pour l’exercice du droit d’auteur, y compris la répartition de la rémunération, sont régies dans le cadre d’un accord. En l’absence d’accord, le droit d’auteur sur l’œuvre est exercé conjointement par tous les auteurs et la rémunération est répartie entre eux à parts égales.
5) Chacun des collaborateurs et des coauteurs peut exercer des poursuites ou prendre d’autres mesures pour protéger l’œuvre commune et faire cesser toute violation du droit d’auteur.
6) Le fait de conseiller les auteurs, de diriger la publication, de réviser l’œuvre, de dessiner des graphiques, schémas, etc., ainsi que de fournir toute autre assistance technique aux auteurs n’est pas considéré comme une collaboration à l’œuvre.
7) Lors de la création d’une œuvre en cours d’emploi dans le cadre d’un contrat de travail, le groupe d’auteurs collaborant à l’œuvre ne peut être constitué qu’avec le consentement préalable de tous les intéressés. Un refus justifié de participer aux travaux d’un groupe d’auteurs n’est pas considéré comme une violation des conditions d’emploi.
Droit d’auteur sur les œuvres collectives
31.— 1) Une œuvre collective est une œuvre composée de contributions de différents auteurs ayant été fondues dans un ensemble unitaire, qui a été créée à l’initiative et sous la direction d’une personne physique ou morale et qui est rendue publique sous le nom de cette personne (ouvrages de référence, collections d’ouvrages scientifiques, journaux, revues et autres périodiques, etc.).
2) Sauf stipulation contraire, la personne à l’initiative et sous la direction de laquelle l’œuvre collective a été créée et sous le nom de laquelle elle a été rendue publique jouit du droit d’auteur sur cette œuvre.
3) Sauf stipulation contraire, les auteurs des œuvres constituant une œuvre collective (contributions) jouissent du droit d’auteur sur leurs œuvres et peuvent les exploiter séparément. Les auteurs des contributions ne sont pas assimilés aux collaborateurs ou aux coauteurs.
Droit d’auteur sur l’œuvre créée dans le cadre d’un contrat de travail
[09.12.1999]
32.— 1) L’auteur d’une œuvre créée en cours d’emploi dans le cadre d’un contrat de travail ou dans l’exécution de fonctions de service public jouit du droit d’auteur sur cette œuvre, mais les droits patrimoniaux de l’auteur afférents à l’exploitation de l’œuvre aux fins et dans la mesure définies dans les conditions d’emploi sont, sauf stipulation contraire, transmis à l’employeur.
[09.12.1999]
2) L’auteur ne peut exploiter indépendamment l’œuvre créée en cours d’emploi aux fins prévues dans les conditions d’emploi qu’avec le consentement préalable de l’employeur,
en indiquant le nom de celuici. Dans ce cas, l’auteur a droit à une rémunération au titre de l’exploitation de son œuvre.
3) L’auteur peut exploiter indépendamment l’œuvre créée en cours d’emploi à des fins qui ne sont pas prévues dans les conditions d’emploi, sauf disposition contraire du contrat de travail. À l’occasion de toute utilisation de l’œuvre dans ces conditions, le nom de l’employeur doit être indiqué.
4) Dans les cas prévus par la loi, l’auteur d’une œuvre créée en cours d’emploi perçoit au titre de l’exploitation de cette œuvre une rémunération indépendamment de son salaire. Le versement d’une rémunération à l’auteur peut aussi être convenu entre l’employeur et l’auteur.
5) L’auteur d’un programme d’ordinateur ou d’une base de données qui crée le programme ou la base de données en cours d’emploi ou en suivant les instructions qui lui sont données par son employeur jouit du droit d’auteur sur le programme ou la base de données, mais l’employeur jouit, sauf convention contraire, de l’autorisation exclusive d’exercer tous les droits patrimoniaux.
[09.12.1999]
6) Les droits patrimoniaux sur une œuvre créée dans l’exercice de fonctions de service public sont transférés à l’État, sauf convention contraire. Les droits sont exercés par l’administration nationale qui a commandé l’œuvre ou supervisé sa création.
[09.12.1999]
Droit d’auteur sur les œuvres audiovisuelles
33.— 1) Une œuvre audiovisuelle est une œuvre composée d’images, accompagnées ou non de sons, liées entre elles et formant une séquence, qui est destinée à être projetée au moyen de dispositifs techniques appropriés (films de cinéma, téléfilms, vidéofilms, etc.).
2) Le droit d’auteur sur une œuvre audiovisuelle appartient à l’auteur et aux collaborateurs ou coauteurs de l’œuvre — réalisateur, scénariste, dialoguiste, auteur de l’œuvre musicale créée spécialement pour l’œuvre audiovisuelle, opérateur de prises de vues et décorateur. Les droits patrimoniaux du réalisateur, du scénariste, du dialoguiste, de l’opérateur de prises de vues et du décorateur sont transférés au producteur de l’œuvre sauf stipulation contraire. Les droits patrimoniaux de l’auteur de l’œuvre musicale utilisée dans l’œuvre audiovisuelle ne sont pas transférés au producteur, que l’œuvre ait été ou non créée spécialement pour l’œuvre audiovisuelle.
[09.12.1999]
3) Le producteur de l’œuvre est la personne physique ou morale qui a financé ou dirigé la création de l’œuvre et dont le nom est indiqué dans l’œuvre audiovisuelle.
[21.01.1999]
4) La personne dont le nom est indiqué dans l’œuvre audiovisuelle est présumée jusqu’à preuve contraire être le producteur de celleci. La charge de la preuve incombe à la personne qui conteste la qualité du producteur.
5) Les réalisateurs, les scénaristes et les compositeurs ainsi que les auteurs du synopsis, des dialogues et du texte de présentation, les décorateurs, les opérateurs de prises de vues, les chorégraphes, les ingénieurs du son et les autres personnes ayant participé à la création d’une œuvre audiovisuelle jouissent du droit d’auteur sur leur œuvre constituant une partie indépendante de l’œuvre audiovisuelle et pouvant être utilisée indépendamment de l’œuvre
dans son ensemble. Les droits patrimoniaux sur ces œuvres peuvent, sauf stipulation contraire, être exercés indépendamment, à condition que cette utilisation ne soit pas préjudiciable à l’exploitation de l’œuvre dans son ensemble.
Droit d’auteur des compilateurs
34.— 1) Quiconque, en faisant preuve de créativité dans le choix et la disposition des matières, crée un recueil (le compilateur) jouit du droit d’auteur sur ce recueil.
[09.12.1999]
2) Les résultats d’activités intellectuelles auxquels la présente loi n’est pas applicable (article 5) peuvent être librement modifiés et agencés par le compilateur.
3) Les œuvres qui ne sont plus protégées par le droit d’auteur peuvent être librement modifiées et agencées par le compilateur, de manière compatible avec les dispositions de l’article 44 de la présente loi.
4) Les œuvres protégées par le droit d’auteur ne peuvent être réunies d’une façon systématique dans un recueil, sous leur forme originale ou sous une forme modifiée, qu’avec le consentement de l’auteur ou de ses héritiers, sauf dans les cas prévus au chapitre IV de la présente loi. Le compilateur est tenu de respecter les droits de l’auteur des œuvres incluses dans le recueil.
5) L’édition d’un recueil par une personne donnée ne s’oppose pas à ce que d’autres personnes utilisent le même matériel pour la création de recueils indépendants, dans la mesure compatible avec les dispositions des alinéas 1) et 4) du présent article.
6) Un recueil créé par une personne donnée peut être transformé par d’autres personnes, sous réserve du droit d’auteur du compilateur ayant créé le recueil original.
Droit d’auteur sur les œuvres dérivées
35.— 1) L’auteur d’une œuvre dérivée de celle d’un autre auteur jouit du droit d’auteur sur son œuvre.
2) Une œuvre dérivée, y compris la transformation d’une œuvre narrative en œuvre dramatique ou en scénario, d’une œuvre dramatique ou d’un scénario en œuvre narrative, d’une œuvre dramatique en scénario et d’un scénario en œuvre dramatique, ne peut être créée que dans les conditions prévues au chapitre VII de la présente loi et sans préjudice des droits de l’auteur de l’œuvre originale.
[09.12.1999]
3) Quiconque a créé, d’après l’œuvre d’un autre auteur (l’œuvre originaire), une œuvre de conception autonome indépendante de l’œuvre originale jouit du droit d’auteur sur cette œuvre. Dans ce cas, le nom de l’auteur de l’œuvre originale, le titre de l’œuvre et la source doivent être indiqués.
4) Les dispositions de l’alinéa 1) du présent article s’étendent aux œuvres dont les auteurs sont inconnus (œuvres d’art populaire, œuvres anonymes, etc.), aux œuvres qui ne sont plus protégées par le droit d’auteur et aux résultats d’activités intellectuelles auxquels la présente loi n’est pas applicable (article 5).
Droits des héritiers
36.— 1) Le droit d’auteur est transmissible par voie successorale conformément aux dispositions générales du droit des successions, soit par l’effet de la loi soit en vertu de dispositions testamentaires.
2) Les droits patrimoniaux de l’auteur définis aux articles 13 à 15 de la présente loi sont transmissibles aux héritiers ab intestat jusqu’à l’expiration de la durée de validité du droit d’auteur, sauf disposition testamentaire contraire.
3) À moins que l’auteur n’en ait décidé autrement de son vivant, les prérogatives ciaprès du droit moral sont transmissibles à ses héritiers :
1. le droit d’autoriser l’adjonction, à l’œuvre, d’œuvres d’autres auteurs (illustrations, préfaces, postfaces, commentaires, explications, parties nouvelles, etc.) [droit d’apporter des adjonctions à l’œuvre];
2. le droit de s’opposer à toute déformation, transformation et autre altération de l’œuvre, du titre de celleci ou de l’indication du nom de l’auteur ainsi qu’à toute présentation déformée de l’auteur ou de son œuvre qui serait préjudiciable à l’honneur et à la réputation de ce dernier (droit à la protection de l’honneur et de la réputation de l’auteur);
3. le droit de mettre à la disposition du public une œuvre non publiée (droit de divulgation de l’œuvre).
4) L’auteur peut, selon les modalités applicables à la désignation de l’exécuteur testamentaire, désigner la personne qui sera chargée de veiller au respect de l’intégrité de son œuvre ainsi qu’à la protection de son honneur et de sa réputation après sa mort. La personne ainsi désignée est investie de cette mission sa vie durant.
5) Le droit d’auteur transféré à l’État par voie successorale est exercé par le Ministère de la culture.
[09.12.1999]
Droit d’auteur des ayants cause autres que les héritiers de l’auteur
37. Seuls les droits patrimoniaux de l’auteur sont transmissibles, sur la base d’un contrat conclu avec l’auteur ou dans les cas expressément prévus par la présente loi, aux personnes physiques ou morales qui ne sont pas les héritiers de l’auteur.
CHAPITRE VI DUREE DU DROIT D’AUTEUR
Durée de la protection au titre du droit d’auteur
38.— 1) Le droit d’auteur produit ses effets pendant la vie de l’auteur et 70 ans après sa mort, quelle que soit la date à laquelle l’œuvre a été licitement mise à la disposition du public, sauf dans les cas prévus aux articles 39 à 42 de la présente loi.
[09.12.1999]
2) (Abrogé; 09.12.1999)
21) Lorsque le pays d’origine d’une œuvre, au sens de l’alinéa 4) de l’article 5 de la Convention de Berne pour la protection des œuvres littéraires et artistiques, est un pays tiers, et que l’auteur de l’œuvre n’est pas ressortissant de la République d’Estonie et n’y a pas sa
résidence permanente, la durée de la protection au titre du droit d’auteur correspond à la durée prescrite par la législation du pays d’origine, dans la limite de la durée prévue à l’alinéa 1).
[09.12.1999]
Durée du droit d’auteur sur les œuvres de collaboration
et les œuvres de coauteurs
39. Le droit d’auteur sur une œuvre créée en commun par deux personnes ou plus (article 30) produit ses effets jusqu’à l’expiration d’une période de 70 ans après la mort du dernier survivant des collaborateurs ou coauteurs.
[09.12.1999]
Durée du droit d’auteur sur les œuvres anonymes
et pseudonymes
40. Le droit d’auteur sur une œuvre anonyme ou pseudonyme produit ses effets pendant 70 ans après que l’œuvre a été licitement mise à la disposition du public. Si, au cours de cette période, l’auteur de l’œuvre révèle son identité ou si sa qualité d’auteur est établie d’une autre manière, les dispositions des articles 38 et 39 sont applicables.
[09.12.1999]
Durée du droit d’auteur sur les œuvres collectives, les œuvres créées
en cours d’emploi, les œuvres audiovisuelles et
les œuvres à publication échelonnée [09.12.1999]
41. — 1) Le droit d’auteur sur une œuvre collective (article 31) ou une œuvre créée en cours d’emploi (article 32) produit ses effets pendant 70 ans après que l’œuvre a été licitement mise à la disposition du public.
[09.12.1999]
11) Le droit d’auteur sur une œuvre audiovisuelle (article 33) produit ses effets pendant 70 ans après la mort du dernier auteur survivant (réalisateur, scénariste, dialoguiste, auteur d’une œuvre musicale créée spécialement pour être utilisée dans l’œuvre audiovisuelle).
[09.12.1999]
2) Si une œuvre visée à l’alinéa 1) du présent article n’a pas été mise à la disposition du public dans les 70 années suivant sa création, le droit d’auteur y relatif produit ses effets pendant 70 ans après la création de l’œuvre.
[09.12.1999]
3) En cas de publication échelonnée d’une œuvre (en plusieurs volumes, parties, fascicules ou numéros, etc.) et si le droit d’auteur produit ses effets à compter du moment où l’œuvre a été licitement mise à la disposition du public, la protection au titre du droit d’auteur de chaque partie prend fin 70 ans après que cette partie a été licitement mise à la disposition du public.
[09.12.1999]
4) Le droit d’auteur sur les œuvres indépendantes comprises dans une œuvre collective, une œuvre créée dans le cadre d’un contrat de travail ou une œuvre audiovisuelle qui n’ont pas été mises à la disposition du public de façon anonyme ou sous un pseudonyme produit ses effets pendant la durée prévue à l’alinéa 1) de l’article 38 de la présente loi.
[09.12.1999]
42. [Abrogé; 09.12.1999]
Point de départ de la protection au titre du droit d’auteur
43. La durée de la protection prévue aux termes du présent chapitre est calculée à compter du 1er janvier qui suit soit la mort de l’auteur (alinéa 1) de l’article 38 et article 39), soit le moment où l’œuvre a été licitement mise à la disposition du public ou la création de l’œuvre (alinéa 2) de l’article 38, articles 40, 41 et 42).
Durée illimitée de la protection de la qualité d’auteur, du nom
de l’auteur, de son honneur et de sa réputation et du titre de l’œuvre
44.— 1) La qualité d’auteur d’une œuvre, le nom de l’auteur ainsi que son honneur et sa réputation sont protégés sans limitation de durée.
2) À l’expiration de la durée de validité du droit d’auteur, le titre de l’œuvre ne peut être utilisé par un autre auteur d’une œuvre de même genre si cette utilisation est de nature à induire le public en erreur en ce qui concerne la paternité des œuvres.
Utilisation d’œuvres après l’expiration du droit d’auteur
45. Une œuvre dont la protection a pris fin peut être librement utilisée par quiconque, sous réserve des dispositions de l’article 44 de la présente loi et de la loi sur la protection du patrimoine (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559).
[09.12.1999]
CHAPITRE VII EXPLOITATION DES ŒUVRES
1. Dispositions fondamentales
Exploitation des œuvres par des tiers
46.— 1) L’exploitation d’une œuvre par des tiers n’est autorisée qu’au cas où l’auteur a cédé ses droits patrimoniaux ou avec son autorisation, sous réserve des cas visés au chapitre IV de la présente loi.
2) La cession par l’auteur de ses droits patrimoniaux ou l’autorisation d’exploiter l’œuvre doit être constatée par écrit, sauf dans les cas prévus à l’alinéa 2) de l’article 49 de la présente loi.
3) La cession par l’auteur de ses droits patrimoniaux ou l’autorisation d’exploiter l’œuvre peut être limitée quant à certains droits et quant à la destination, la durée et l’étendue de l’exploitation de l’œuvre ainsi qu’en ce qui concerne le territoire et les modes et procédés d’exploitation.
Autorisation d’exploiter l’œuvre
47.— 1) L’autorisation d’exploiter l’œuvre confère la possibilité de mener des activités relevant des droits de l’auteur.
[09.12.1999]
2) Lorsqu’il accorde cette autorisation, l’auteur peut se réserver des droits comparables à ceux qui ont été concédés à l’autre partie ainsi que la possibilité de concéder des droits comparables à un tiers (licence non exclusive) ou renoncer à l’exercice des droits patrimoniaux ainsi concédés dans la mesure et dans les conditions précisées dans le contrat (licence exclusive).
[09.12.1999]
3) La personne à qui a été concédé le droit d’exploiter une œuvre ne peut autoriser un tiers à exploiter cette même œuvre (cession de la licence, souslicence) qu’avec le consentement préalable de l’auteur.
2. Contrat d’auteur
Définition du contrat d’auteur
48.— 1) Un contrat d’auteur est une convention relative à l’exploitation d’une œuvre, conclue entre l’auteur ou son ayant cause et la personne qui souhaite exploiter cette œuvre, en vertu de laquelle l’auteur ou son ayant cause cède à l’autre partie ses droits patrimoniaux ou lui accorde l’autorisation d’exploiter l’œuvre dans la mesure et selon les modalités prévues aux termes du contrat.
2) Un contrat d’auteur peut porter sur l’exploitation d’une œuvre existante ou sur la création et l’exploitation d’une œuvre nouvelle.
Forme du contrat d’auteur
49.— 1) Le contrat d’auteur doit être conclu par écrit.
2) La forme écrite n’est pas obligatoire en cas de concession d’une licence non exclusive, y compris dans le cas des contrats relatifs à la publication d’œuvres dans des périodiques ou des ouvrages de référence ainsi qu’en ce qui concerne les diffusions isolées d’œuvres orales à la radio ou à la télévision.
[09.12.1999]
Contrat d’auteur type
50.— 1) Des contrats d’auteur types concernant des modes particuliers d’exploitation des œuvres peuvent être établis d’entente entre une organisation de gestion collective représentant les auteurs et des organisations réunissant les utilisateurs d’œuvres.
[09.12.1999]
2) Un contrat d’auteur peut comporter des clauses qui ne sont pas prévues par la présente loi ni par le contrat d’auteur type. Les clauses qui placent l’auteur dans une position moins favorable que celles qui résultent de la présente loi ou du contrat type sont nulles et sont remplacées par les clauses prévues par la loi ou par celles du contrat type.
Conclusion du contrat d’auteur
51.— 1) Le contrat d’auteur est réputé être conclu si l’auteur ou son ayant cause et la personne qui souhaite exploiter l’œuvre sont parvenus à s’entendre sur toutes les clauses essentielles du contrat dans la forme prescrite à l’article 49 de la présente loi.
2) Les clauses essentielles du contrat d’auteur précisent, selon le genre d’œuvre en cause :
1. l’œuvre à exploiter, qui doit faire l’objet d’une description exacte (genre, longueur, titre, etc.);
2. le domaine d’exploitation de l’œuvre (étendue, destination, mode et procédés d’exploitation);
3. le territoire sur lequel l’œuvre sera exploitée;
4. la durée du contrat d’auteur et la date à laquelle l’œuvre peut commencer à être exploitée;
5. les droits cédés ou concédés;
6. le type d’autorisation (licence exclusive ou non exclusive), et le droit éventuel de concéder des souslicences;
7. les restrictions relatives à l’exploitation de l’œuvre par un tiers;
8. le montant de la rémunération de l’auteur ainsi que les dates et modes de paiement de celleci;
9. les responsabilités des parties en cas d’inexécution des clauses du contrat;
10. tout autre élément sur lequel l’une des parties demande la conclusion d’un accord.
3) Le contrat d’auteur peut prévoir des pénalités en cas de retard dans l’exécution du contrat ou en cas d’inexécution ou d’exécution non satisfaisante du contrat.
Durée du contrat d’auteur
52. La durée du contrat d’auteur est fixée d’entente entre les parties.
Point de départ de l’exploitation des œuvres
53.— 1) Dans le cadre d’un contrat d’auteur, la personne qui souhaite exploiter une œuvre est tenue de commencer à l’exploiter de la manière et dans les délais stipulés au contrat, sauf dans le cas visé à l’alinéa 1) de l’article 56 de la présente loi.
2) L’exploitation de l’œuvre doit être comprise dans un délai de trois ans à compter du jour de la remise de l’œuvre par l’auteur à l’utilisateur.
3) Le contrat d’auteur type peut prévoir des délais inférieurs à ceux que fixe le présent article, compte tenu de la dimension de l’œuvre et de son mode d’exploitation.
Restrictions relatives à l’exploitation de l’œuvre par un tiers
54. Dans le cadre d’un contrat d’auteur prévoyant la cession des droits patrimoniaux ou la concession d’une licence exclusive, et sauf stipulation contraire, ni l’auteur ni son ayant cause ne jouit du droit d’autoriser un tiers à exploiter de la même manière l’œuvre ou une partie de l’œuvre visée dans le contrat sans le consentement écrit de l’autre partie intéressée.
Rémunération de l’auteur
55.— 1) Le mode de calcul de la rémunération de l’auteur (pourcentage du prix de vente de l’œuvre, somme forfaitaire, pourcentage des bénéfices tirés de l’exploitation de l’œuvre, etc.), son montant ainsi que la date et les modalités de paiement sont fixés d’entente entre les parties dans le contrat d’auteur.
2) Si les textes en vigueur en République d’Estonie fixent un taux minimal de rémunération de l’auteur, le taux de rémunération convenu dans le contrat d’auteur ne doit pas lui être inférieur.
Contrat d’auteur portant sur la création d’œuvres nouvelles
(contrat de commande)
56.— 1) Dans le cadre d’un contrat d’auteur portant sur la création d’une œuvre nouvelle, l’auteur est tenu de créer l’œuvre dans les conditions et à la date stipulées au contrat et de la remettre selon les modalités convenues à la personne qui l’a commandée, cette dernière étant tenue de verser à l’auteur la rémunération et de commencer à exploiter l’œuvre dans les délais prévus au contrat, sauf convention contraire entre les parties pour ce qui concerne l’exploitation de l’œuvre.
2) Sauf stipulation contraire, l’auteur est tenu de créer l’œuvre personnellement. Il ne lui est possible d’associer d’autres personnes à la création de l’œuvre ou de modifier la composition d’un groupe d’auteurs qu’avec le consentement préalable de la personne qui a commandé l’œuvre, qui doit être constaté dans un avenant au contrat.
3) La personne qui a commandé l’œuvre est tenue d’examiner celleci avant une date fixée dans le contrat et de notifier par écrit à l’auteur son acceptation ou son refus, pour les motifs prévus au contrat, de l’œuvre qui lui a été remise ou la nécessité d’apporter à cette œuvre, dans la mesure compatible avec les clauses du contrat, des modifications dont la nature doit être précisée. Si la notification écrite n’a pas été adressée à l’auteur dans les délais fixés dans le contrat, l’œuvre est réputée être acceptée par la personne qui l’a commandée.
4) Le montant de toute avance à valoir sur la rémunération de l’auteur prévue au contrat ainsi que les délais et modalités de versement de celleci sont fixés dans le contrat d’auteur.
Droits cédés contractuellement aux utilisateurs d’œuvres
57.— 1) La propriété d’un manuscrit, d’un croquis, d’un dessin, d’une bande magnétique, d’une disquette d’ordinateur ou de tout autre objet matériel grâce auquel l’œuvre peut être reproduite n’est transmise à l’utilisateur de l’œuvre que dans les cas expressément prévus au contrat.
2) Sauf stipulation contraire, la cession par l’auteur de l’original ou d’un exemplaire de son œuvre n’emporte pas cession de ses droits patrimoniaux ni autorisation d’exploiter l’œuvre.
3) Sauf stipulation contraire, une œuvre des arts plastiques créée en vertu d’un contrat de commande devient la propriété ou passe en la possession de la personne qui l’a commandée.
4) En vertu des alinéas 2) et 3) du présent article et sauf stipulation contraire, le propriétaire d’une œuvre jouit du droit de la présenter au public sans avoir à verser de rémunération distincte à l’auteur. Ce droit n’est pas reconnu aux personnes qui sont en possession de l’original ou d’un exemplaire de l’œuvre en vertu d’un contrat de location, de prêt, etc.
5) Si le contrat d’auteur a été conclu en vue de l’utilisation d’une œuvre littéraire ou artistique pour la réalisation d’une œuvre audiovisuelle, et sauf stipulation contraire, l’utilisateur de l’œuvre jouit du droit de projeter l’œuvre audiovisuelle en public au cinéma ou à la télévision, de la diffuser par câble ou par tout autre procédé technique, de doubler l’œuvre dans une autre langue, de la soustitrer ainsi que de la reproduire et de la distribuer. L’auteur
a droit à une rémunération équitable pour la location de l’œuvre (alinéa 6) de l’article 14). Les dispositions du présent alinéa ne sont pas applicables aux œuvres musicales.
[09.12.1999]
Responsabilité de l’auteur ou de son ayant cause en cas
de violation du contrat d’auteur
58.— 1) L’auteur ou son ayant cause est tenu de restituer la rémunération qui lui a été versée en vertu d’un contrat d’auteur si ce contrat est résilié par l’utilisateur de l’œuvre pour l’une au moins des raisons suivantes :
1. l’auteur ou son ayant cause n’a pas remis l’œuvre dans les délais fixés dans le contrat;
2. l’œuvre créée par l’auteur ne satisfait pas aux conditions du contrat;
3. l’auteur n’a pas effectué dans les délais, de la manière et dans la mesure convenus les modifications qui lui ont été demandées en vertu du contrat;
4. l’auteur n’a pas respecté l’obligation de réaliser l’œuvre personnellement;
5. l’auteur ou son ayant cause a violé les dispositions de l’article 54 de la présente loi.
2) Si l’auteur ne restitue pas volontairement la rémunération qui lui a été versée, il peut être mis en demeure de le faire par voie judiciaire.
3) Si l’utilisateur de l’œuvre ne peut apporter au tribunal la preuve de la responsabilité de l’auteur ou de son ayant cause en cas d’inexécution ou d’exécution non satisfaisante du contrat, la rémunération perçue en application du contrat est conservée par l’auteur.
Responsabilité de l’utilisateur de l’œuvre en cas
de violation du contrat d’auteur
59.— 1) Si l’utilisateur d’une œuvre n’exploite pas l’œuvre qu’il a acceptée ou ne commence pas à l’exploiter dans le délai fixé dans le contrat d’auteur, il est tenu de verser à l’auteur ou à son ayant cause le montant total de la rémunération prévue au contrat.
2) Dans les cas visés à l’alinéa 1) du présent article, l’auteur ou son ayant cause jouit du droit de résilier le contrat et d’exiger la restitution de l’original ou des exemplaires de l’œuvre qui ont été remis en vertu du contrat.
3) L’utilisateur de l’œuvre est dégagé de l’obligation de verser à l’auteur ou à son ayant cause la partie de la rémunération qui aurait dû être versée après le début de l’exploitation de l’œuvre s’il peut prouver que le défaut d’exploitation de l’œuvre est dû à des circonstances imputables à l’auteur ou à son ayant cause.
Indemnisation
60.— 1) Chacune des parties à un contrat d’auteur a le droit d’exiger de l’autre partie l’indemnisation de tout préjudice subi du fait de l’inexécution ou de l’exécution non satisfaisante du contrat par la faute de l’autre partie.
2) L’obligation de prouver la faute de l’autre partie et l’étendue du préjudice subi incombe à la partie qui demande à être indemnisée.
Droits de l’auteur en cas de restructuration
et de dissolution d’organismes
61.— 1) En cas de restructuration d’un organisme ayant commandé une œuvre ou exploitant une œuvre, les droits patrimoniaux qui ont été cédés par l’auteur, ou l’autorisation d’exploiter l’œuvre, sont transmis à l’ayant cause de l’organisme, qui assume les obligations découlant du contrat d’auteur.
2) À la dissolution ou à la mise en liquidation de l’organisme, l’auteur ou son ayant cause a droit au montant intégral de la rémunération prévue au contrat pour l’œuvre qui a été remise à l’organisme.
CHAPITRE VIII DROITS DES ARTISTES INTERPRETES OU EXECUTANTS,
DES PRODUCTEURS DE PHONOGRAMMES ET DES ORGANISMES DE RADIODIFFUSION
(DROITS CONNEXES) [09.12.1999]
Définition des droits connexes
62.— 1) L’artiste interprète ou exécutant, le producteur de phonogrammes, l’organisme de radiodiffusion, le producteur de la première fixation d’un film, la personne qui, après expiration de la protection au titre du droit d’auteur, publie ou met à la disposition du public licitement pour la première fois une œuvre jusqu’alors inédite, ainsi que la personne qui publie une édition critique ou scientifique d’une œuvre non protégée par le droit d’auteur jouissent des droits reconnus au présent chapitre sur le fruit de leur travail (objet de droits connexes).
[09.12.1999]
2) L’exercice des droits connexes ne limite pas l’exercice des droits reconnus à l’auteur ou à son ayant cause.
3) Aux fins du présent chapitre, on entend par “distribution” le fait de mettre à la disposition du public l’original ou des copies de l’objet de droits connexes par la vente ou par toute autre forme de cession du droit de propriété.
[09.12.1999]
4) Le droit de distribution visé au présent chapitre s’épuise et l’objet de droits connexes peut être distribué librement sans le consentement du titulaire et sans le versement d’une rémunération si la première vente de l’objet de droits connexes est effectuée par le titulaire ou avec son consentement.
[09.12.1999]
5) L’artiste interprète ou exécutant, le producteur de phonogrammes, l’organisme de radiodiffusion, le producteur de la première fixation d’un film, la personne qui, après l’expiration de la protection au titre du droit d’auteur, publie ou met à la disposition du public licitement pour la première fois une œuvre inédite, ainsi que la personne qui publie une édition critique ou scientifique d’une œuvre non protégée par le droit d’auteur peut céder les droits patrimoniaux prévus par le présent chapitre ou accorder une autorisation d’exploiter l’objet de droits connexes.
[09.12.1999]
Champ d’application des droits connexes
63.— 1) Les dispositions du présent chapitre sont applicables à l’artiste interprète ou exécutant dans les cas suivants :
1. l’artiste interprète ou exécutant est ressortissant de la République d’Estonie ou y a sa résidence permanente;
2. la représentation ou exécution de l’œuvre a eu lieu sur le territoire de la République d’Estonie;
3. la représentation ou exécution a été fixée sur un phonogramme protégé en vertu de l’alinéa 2) du présent article; ou
4. la représentation ou exécution non fixée sur un phonogramme a figuré dans une émission de radio ou de télévision susceptible d’être protégée en vertu de l’alinéa 3) du présent article.
2) Les dispositions du présent chapitre sont applicables au producteur de phonogrammes dans les cas suivants :
1. le producteur de phonogrammes est ressortissant de la République d’Estonie ou y a sa résidence permanente ou, dans le cas d’une personne morale, a son siège sur le territoire de la République d’Estonie;
[09.12.1999]
2. la première fixation des sons a eu lieu sur le territoire de la République d’Estonie; ou
3. le phonogramme a été publié pour la première fois sur le territoire de la République d’Estonie. Le terme “publication” désigne la mise à disposition du public d’exemplaires d’un phonogramme en quantité raisonnable.
3) Les dispositions du présent chapitre sont applicables à l’organisme de radiodiffusion dans les cas suivants :
1. l’organisme a son siège sur le territoire de la République d’Estonie;
2. l’émission est diffusée par un émetteur situé sur le territoire de la République d’Estonie.
[09.12.1999]
4) Les dispositions du présent chapitre sont applicables aux personnes physiques et morales ressortissant d’autres pays, conformément aux dispositions des traités internationaux auxquels la République d’Estonie est partie.
Définition de l’artiste interprète ou exécutant
64. Au sens de la présente loi, il faut entendre par “artistes interprètes ou exécutants” les acteurs, chanteurs, musiciens, danseurs et autres personnes ou groupes de personnes qui représentent, chantent, récitent, jouent au moyen d’un instrument ou exécutent de toute autre manière des œuvres littéraires ou artistiques ou des expressions du folklore ou qui dirigent d’autres personnes exécutant une œuvre, ainsi que les personnes qui exécutent des numéros de variétés, de cirque, de marionnettes, etc.
Droits de l’artiste interprète ou exécutant
65. L’artiste interprète ou exécutant jouit du droit moral ainsi que de droits patrimoniaux sur ses interprétations ou exécutions d’une œuvre.
Droit moral de l’artiste interprète ou exécutant [09.12.1999]
66. L’artiste interprète ou exécutant a droit
1. à la paternité de sa prestation;
2. au respect de son nom de scène;
3. au respect de l’intégrité de sa prestation;
4. à la protection de son honneur et de sa réputation par rapport à sa prestation.
Droits patrimoniaux de l’artiste interprète ou exécutant
67.— 1) L’artiste interprète ou exécutant d’une œuvre jouit du droit exclusif d’exploiter ses interprétations ou exécutions d’une œuvre et d’en autoriser ou d’en interdire l’exploitation par des tiers ainsi que du droit à une rémunération au titre de cette exploitation dans les conditions convenues entre les parties, sauf dans les cas prévus par la présente loi.
[09.12.1999]
2) Sont subordonnés au consentement de l’artiste interprète ou exécutant les actes suivants :
1. la fixation d’une prestation non fixée sur un disque, une bande sonore ou vidéo, un film ou par tout autre moyen;
2. la diffusion de la prestation à la radio ou à la télévision y compris par satellite, sauf si l’émission est faite à partir d’une fixation de la prestation ou si la prestation est rediffusée avec l’autorisation de l’organisme de radiodiffusion et de télévision qui en a assuré la première diffusion;
[09.12.1999]
3. la communication de la prestation au public par tout moyen technique en dehors de l’endroit où elle a lieu, sauf s’il s’agit d’une fixation transmise par radiodiffusion ou d’une prestation diffusée par radio ou télévision;
[09.12.1999]
4. l’utilisation séparée du son et de l’image, si ceuxci ont été fixés simultanément et constituent un ensemble indissociable;
5. la reproduction directe ou indirecte, temporaire ou permanente de la fixation d’une prestation;
[09.12.1999]
6. la distribution au public des fixations;
[09.12.1999]
7. la location ou le prêt de la fixation d’une prestation. Sauf stipulation contraire, la conclusion d’un contrat individuel ou collectif pour la création d’une œuvre audiovisuelle entraîne la cession au producteur (alinéa 3) de l’article 33) du droit de location. L’artiste
interprète ou exécutant conserve le droit à une rémunération équitable (alinéa 4) de l’article 68).
[09.12.1999]
3) L’artiste interprète ou exécutant peut autoriser d’autres personnes, y compris les organisations de gestion collective représentant les auteurs, à permettre l’accomplissement des actes visés à l’alinéa 2) du présent article.
[09.12.1999]
4) (Abrogé; 21.01.1999)
5) Lorsque des œuvres sont représentées ou exécutées dans le cadre d’un contrat de travail, les droits de l’artiste interprète ou exécutant sont déterminés d’entente entre les parties.
Autorisation d’exploitation des prestations
68.— 1) Tout artiste interprète ou exécutant qui autorise l’exploitation de ses prestations doit donner son consentement par écrit ou dans le cadre d’un contrat.
2) L’exploitation d’une œuvre interprétée ou exécutée par un groupe de personnes est subordonnée à l’autorisation de tous les membres du groupe. Le directeur de l’ensemble, le chef d’orchestre, le chef de chœur, le réalisateur ou toute autre personne habilitée à cette fin par le groupe peut accorder l’autorisation au nom de celuici.
3) Sauf stipulation contraire :
1. l’autorisation de diffuser une œuvre à la radio ou à la télévision n’emporte pas, pour l’organisme de radiodiffusion, l’autorisation de fixer la prestation ou d’autoriser d’autres organismes à radiodiffuser l’œuvre;
[09.12.1999]
2. l’autorisation de diffuser une œuvre à la radio ou à la télévision et de fixer la prestation n’emporte pas, pour l’organisme de radiodiffusion, le droit de reproduire la fixation;
[09.12.1999]
3. l’autorisation de fixer la prestation et de reproduire la fixation n’emporte pas le droit de diffuser cette fixation ou une copie de celleci à la radio ou à la télévision.
[09.12.1999]
4) Si l’artiste interprète ou exécutant a cédé le droit de louer l’original ou un exemplaire du phonogramme ou de l’œuvre audiovisuelle ou a concédé une licence en ce sens ou qu’une telle cession ou concession de licence peut être présumée, l’artiste interprète ou exécutant a droit à une rémunération équitable pour la location. Toute convention par laquelle il renonce à son droit à une rémunération équitable est nulle.
[09.12.1999]
Définition du producteur de phonogrammes [09.12.1999]
69. Au sens de la présente loi, il faut entendre par “producteur de phonogrammes” la personne physique ou morale qui a la première licitement enregistré les sons produits par une prestation ou d’autres sons.
[09.12.1999]
Droits du producteur de phonogrammes
70.— 1) Le producteur de phonogrammes a le droit exclusif d’autoriser ou d’interdire les actes suivants :
1. la reproduction directe ou indirecte, temporaire ou permanente de ses phonogrammes;
2. l’importation d’exemplaires de ses phonogrammes;
3. la distribution au public de ses phonogrammes;
4. la location ou le prêt d’exemplaires de ses phonogrammes.
[09.12.1999]
2) Le montant de la rémunération ainsi que les modalités de versement sont fixés d’entente entre le producteur de phonogrammes et l’utilisateur.
[09.12.1999]
Symbole indiquant le caractère protégé des phonogrammes
71. Afin de garantir ses droits et ceux des artistes interprètes ou exécutants dont les prestations sont fixées sur un phonogramme, le producteur de phonogrammes a le droit d’apposer sur les fixations réalisées à des fins commerciales ou sur leur étui le symbole P (lettre P entourée d’un cercle) accompagné de l’indication de l’année de la première publication du phonogramme. Ce symbole doit être accompagné du nom du producteur du phonogramme et des principaux artistes interprètes ou exécutants de l’œuvre fixée, à moins que ceuxci ne soient directement mentionnés sur le phonogramme ou sur son étui.
[09.12.1999]
Rémunération au titre de l’utilisation de phonogrammes
72. — 1) Si un phonogramme publié à des fins commerciales, ou un exemplaire de ce phonogramme, est utilisé pour une communication publique par radio ou télévision ou par tout procédé technique, l’artiste interprète ou exécutant de l’œuvre et le producteur du phonogramme ont le droit de recevoir de l’utilisateur du phonogramme une rémunération équitable, laquelle doit être remise au producteur du phonogramme en un seul versement.
[09.12.1999]
2) Le producteur du phonogramme reverse la moitié de la rémunération prévue à l’alinéa 1) du présent article aux artistes interprètes ou exécutants, sauf convention contraire conclue avec ceuxci.
[09.12.1999]
3) La rémunération versée par le producteur du phonogramme est répartie entre les artistes interprètes ou exécutants des œuvres fixées sur le phonogramme, ou affectée à des fins communes, conformément aux termes de la convention conclue entre les artistes interprètes ou exécutants.
[09.12.1999]
Droits des organismes de radiodiffusion
73.— 1) Les organismes de radiodiffusion ont le droit exclusif d’autoriser ou d’interdire les actes suivants :
1. la retransmission de leurs émissions;
2. la fixation de leurs émissions, qu’il s’agisse d’émissions de radio ou de télévision, y compris par câble ou par satellite;
3. la reproduction directe ou indirecte, temporaire ou permanente, de fixations de leurs émissions dans les conditions fixées au point 2 du présent alinéa;
4. la communication au public de leurs émissions si celleci se fait dans des lieux ouverts au public en contrepartie du versement d’un droit d’entrée;
5. la distribution au public de fixations de leurs émissions.
[09.12.1999]
2) Le montant de la rémunération exigible au titre de l’utilisation de la fixation d’une émission ainsi que les modalités de versement de celleci sont fixés d’entente entre l’organisme de radiodiffusion et l’utilisateur.
3) Les droits prévus à l’alinéa 1) du présent article ne concernent pas le câblodistributeur assurant la retransmission par câble des émissions d’organismes de radiodiffusion.
[09.12.1999]
Droits du producteur de la première fixation d’un film
73 1 .— 1) Le producteur de la première fixation d’un film a le droit exclusif d’autoriser
ou d’interdire les actes suivants :
1. la reproduction directe ou indirecte, temporaire ou permanente, de l’original ou de copies de son film;
2. la distribution au public de l’original ou de copies de son film;
3. la location ou le prêt de l’original ou de copies de son film.
2) Aux fins du présent article, on entend par “film” une œuvre audiovisuelle ou une séquence animée d’images, accompagnée ou non de son, qui ne constitue pas une œuvre.
[09.12.1999]
Durée des droits connexes
74.— 1) Les droits prévus au présent chapitre sont conférés pour une durée de 50 ans :
1. en ce qui concerne l’artiste interprète ou exécutant, à compter de la première représentation ou exécution de l’œuvre. Si une fixation de l’interprétation ou exécution est licitement publiée ou communiquée au public dans l’intervalle, les droits de l’artiste interprète ou exécutant viennent à expiration dans un délai de 50 ans à compter de la date de la publication ou de la communication au public, suivant celui de ces deux événements qui se produit en premier lieu;
2. en ce qui concerne le producteur de phonogrammes, à compter de la première fixation du phonogramme. Si un enregistrement du phonogramme est licitement publié ou
communiqué au public dans l’intervalle, les droits du producteur de phonogrammes viennent à expiration dans un délai de 50 ans à compter de la date de la publication ou de la communication au public, suivant celui de ces deux événements qui se produit en premier lieu;
3. en ce qui concerne les organismes de radiodiffusion, à compter de la première transmission d’une émission, que celleci se fasse par fil ou par ondes hertziennes, y compris par câble ou par satellite;
4. en ce qui concerne le producteur de la première fixation d’un film, à compter de la première fixation du film. Si le film est licitement publié ou communiqué au public dans l’intervalle, les droits du producteur de la première fixation viennent à expiration dans un délai de 50 ans à compter de la date de la publication ou de la communication au public, suivant celui de ces deux événements qui se produit en premier lieu.
[09.12.1999]
2) La durée de la protection est calculée à compter du 1er janvier de l’année suivant celle au cours de laquelle les actes visés à l’alinéa 1) du présent article ont été accomplis.
3) Les droits patrimoniaux connexes se transmettent par voie successorale pour la durée prévue au présent article.
4) La paternité de la prestation ainsi que le nom de scène de l’artiste interprète ou exécutant et son honneur et sa réputation sont protégés sans limitation de durée.
Droits connexes sur les œuvres inédites et les éditions
critiques ou scientifiques
74 1 .— 1) Quiconque, après expiration de la protection au titre du droit d’auteur, publie
ou communique au public licitement pour la première fois une œuvre inédite bénéficie d’une protection équivalente aux droits patrimoniaux de l’auteur (article 13), pendant une période de 25 ans à compter du moment où l’œuvre a été pour la première fois publiée ou communiquée au public.
2) Quiconque publie une édition critique ou scientifique d’une œuvre non protégée par le droit d’auteur bénéficie de droits sur la publication équivalant aux droits patrimoniaux d’un auteur (article 13), dans un délai de 30 ans à compter du moment où la publication a paru pour la première fois.
[09.12.1999]
Limitation des droits connexes
75.— 1) Il est permis, sans versement d’une rémunération, et sans l’autorisation de l’artiste interprète ou exécutant, du producteur de phonogrammes, de l’organisme de radiodiffusion, du producteur d’une première fixation d’un film, de la personne qui, après expiration du droit d’auteur, publie ou communique au public licitement pour la première fois une œuvre inédite ou de la personne publiant une édition critique ou scientifique d’une œuvre non protégée par le droit d’auteur, d’utiliser la prestation, le phonogramme, l’émission de radio ou de télévision ou sa fixation, ou encore le film, y compris au moyen d’une reproduction :
1. à des fins privées, sous réserve des dispositions des articles 26 et 27 de la présente loi;
2. à des fins exclusivement de recherche scientifique ou d’enseignement;
3. sous la forme de courts fragments destinés à figurer dans le compte rendu d’un événement d’actualité;
4. sous la forme de courts fragments destinés à répondre à un but d’information, sous réserve de l’obligation de donner une idée exacte de la prestation, du phonogramme ou de l’émission de radio ou de télévision;
5. dans le cas d’un organisme de radiodiffusion, pour réaliser, par ses propres moyens techniques et pour ses propres émissions, un enregistrement éphémère d’une prestation, d’une émission ou d’un phonogramme qu’il a le droit de radiodiffuser. Cet enregistrement et ses copies éventuelles doivent être détruits dans les 30 jours suivant leur réalisation, sous réserve de la possibilité d’en conserver un exemplaire unique à des fins d’archivage;
6. dans d’autres cas où les droits des auteurs des œuvres font l’objet de limitations en vertu des dispositions du chapitre IV de la présente loi.
[09.12.1999]
2) La libre utilisation prévue aux termes du présent article n’est autorisée qu’à la condition qu’il ne soit pas causé de préjudice injustifié aux intérêts légitimes de l’artiste interprète ou exécutant, du producteur de phonogrammes ou de l’organisme de radiodiffusion et qu’il ne soit pas porté atteinte à l’exploitation normale des prestations et productions en cause.
[09.12.1999]
CHAPITRE VIII1
DROITS DES FABRICANTS DES BASES DE DONNEES [09.12.1999]
Objet du présent chapitre
75 1 . L’objet du présent chapitre est d’assurer aux bases de données une protection
indépendante en établissant des droits spéciaux pour les fabricants de bases de données en vue de protéger les investissements qu’ils ont réalisés.
[09.12.1999]
Définition de la base de données
75 2 . Aux fins du présent chapitre, on entend par “base de données” une collection
d’œuvres, de données ou d’autres éléments disposés de manière systématique ou méthodique et accessibles individuellement par des moyens électroniques ou autres. Cette définition n’inclut pas les programmes d’ordinateur utilisés pour la constitution ou le fonctionnement de la base de données.
[09.12.1999]
Fabricant de la base de données
75 3 .— 1) Le fabricant de la base de données est la personne ayant réalisé un
investissement substantiel, évalué de façon qualitative ou quantitative, en vue de recueillir, d’obtenir, de vérifier, de disposer ou de présenter les données qui constituent le contenu de la base de données.
2) Les dispositions du présent chapitre sont applicables dans les cas suivants :
1. le fabricant de la base de données ou le titulaire des droits est ressortissant de la République d’Estonie ou y a sa résidence permanente;
2. le fabricant de la base de données ou le titulaire des droits est une société de droit estonien ayant son siège, son administration centrale ou son établissement principal sur le territoire de la République d’Estonie. Si la société en question a seulement son siège sur le territoire de la République d’Estonie, ses activités doivent avoir un lien réel et continu avec l’économie de l’Estonie;
3. la base de données doit être protégée en vertu d’un accord international auquel la République d’Estonie a souscrit.
[09.12.1999]
Droits du fabricant d’une base de données
75 4 .— 1) Le fabricant d’une base de données a le droit exclusif d’autoriser ou
d’interdire l’utilisation de la base de données selon les modalités prévues à l’alinéa 2) du présent article et d’obtenir en contrepartie de cette utilisation une rémunération convenue entre les parties, sous réserve des exceptions prévues au présent chapitre ou convenues d’entente entre les parties.
2) Sont subordonnés à l’autorisation du fabricant de la base de données :
1. l’extraction de la base de données ou d’une partie substantielle de celleci. On entend par “extraction” le transfert permanent ou temporaire de la totalité ou d’une partie substantielle du contenu de la base de données sur un autre support par quelque moyen et sous quelque forme que ce soit;
2. la réutilisation de la base de données ou d’une partie substantielle de celleci. On entend par “réutilisation” toute forme de mise à la disposition du public de la totalité ou d’une partie substantielle du contenu de la base de données par distribution de copies, par location, par transmission en ligne ou sous d’autres formes.
3) La première vente d’une copie d’une base de données par le fabricant de la base de données ou avec son autorisation épuise son droit d’autoriser ou d’interdire la revente de la base de données ou de la copie de celleci en vertu du point 2 de l’alinéa 2) du présent article.
4) Le droit exclusif visé à l’alinéa 2) du présent article appartient au fabricant de la base de données, que cette base de données ou son contenu soit ou non susceptible d’une protection au titre du droit d’auteur en vertu de la présente loi ou d’autres textes législatifs.
5) Le prêt public ne constitue pas un acte d’extraction ou de réutilisation d’une base de données ou d’une partie substantielle de celleci.
6) Le fabricant d’une base de données peut céder le droit visé à l’alinéa 2) du présent article ou accorder une autorisation pour les actes visés. Dans ce cas, les dispositions du chapitre VII de la présente loi sont applicables.
[09.12.1999]
Droits et obligations de l’utilisateur légitime
de la base de données
75 5 .— 1) L’utilisateur légitime d’une base de données mise à la disposition du public
de quelque façon que ce soit a le droit d’opérer des extractions et de réutiliser des parties de son contenu non substantielles, évaluées de façon qualitative ou quantitative, à quelque fin
que ce soit. Lorsque la personne est autorisée à utiliser une partie seulement de la base de données, les dispositions du présent alinéa ne s’appliquent qu’à cette partie.
2) L’utilisateur légitime d’une base de données mise à la disposition du public de quelque façon que ce soit ne doit pas porter préjudice au droit d’auteur ou aux droits connexes sur les œuvres ou les autres éléments contenus dans la base de données.
3) L’utilisateur légitime d’une base de données mise à la disposition du public de quelque façon que ce soit ne doit pas accomplir des actes entravant l’exploitation normale de la base de données ou causer un préjudice injustifié aux intérêts légitimes du fabricant de la base de données.
4) Toute disposition contractuelle qui compromet l’exercice par un utilisateur légitime de la base de données des droits prévus par le présent article est nulle.
[09.12.1999]
Limitation des droits du fabricant de la base de données
75 6 . L’utilisateur légitime d’une base de données licitement mise à la disposition du
public de quelque manière que ce soit peut, sans l’autorisation de l’auteur et sans versement d’une rémunération, extraire ou réutiliser une partie substantielle de cette base de données dans les cas suivants :
1. extraction à des fins privées du contenu d’une base de données non électronique;
2. extraction à des fins d’illustration de l’enseignement ou de recherche scientifique, à condition que la source soit indiquée et dans la mesure justifiée par le but non commercial à atteindre;
3. extraction ou réutilisation à des fins de sécurité publique ou aux fins d’une procédure administrative ou judiciaire dans la mesure justifiée par le but à atteindre.
[09.12.1999]
Durée de la protection des droits du fabricant
de la base de données
75 7 .— 1) Les droits du fabricant de la base de données produisent leurs effets à
compter de la date d’achèvement de la fabrication de la base de données, qui est la date à laquelle sa constitution a été terminée.
2) La protection des droits du fabricant de la base de données expire 15 ans après le 1er
janvier de l’année suivant l’achèvement.
3) Si la base de données a été mise à la disposition du public, de quelque façon que ce soit, pendant la période visée à l’alinéa 2) du présent article, la protection des droits du fabricant de la base de données vient à expiration 15 ans après le 1er janvier de l’année suivant le moment où la base de données a été mise à la disposition du public pour la première fois.
4) En cas de modification substantielle, évaluée de façon qualitative ou quantitative, apportée au contenu de la base de données, notamment à la suite d’additions, de suppressions ou de changements, qui ferait considérer qu’il s’agit d’un investissement substantiel, évalué de façon qualitative ou quantitative, les droits du fabricant de la base de données modifiée viennent à expiration 15 ans après le moment où les modifications ont été apportées. Dans ce cas, la durée de la protection est calculée de la façon prévue à l’alinéa 2) ou 3).
[09.12.1999]
CHAPITRE IX EXERCICE COLLECTIF DES DROITS
[21.01.1999]
Organisations représentant les auteurs, les artistes interprètes ou exécutants,
les producteurs de phonogrammes, les organismes de radiodiffusion
et les autres titulaires de droits
76.— 1) Les auteurs, les artistes interprètes ou exécutants, les producteurs de phonogrammes, les organismes de radiodiffusion et les autres titulaires de droit d’auteur et de droits connexes jouissent du droit de former, dans les conditions prévues par les textes en vigueur, des associations pour l’exercice collectif de leur droit d’auteur et des autres droits découlant de la présente loi et pour la défense de leurs intérêts professionnels et économiques. Ces organisations de gestion collective sont des associations à but non lucratif, fondées, gérées et dissoutes conformément à la loi sur les associations à but non lucratif (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658) sous réserve des exceptions prévues par la présente loi.
[21.01.1999]
2) Les droits sont exercés collectivement dans les domaines suivants :
1. représentation ou exécution publique d’œuvres musicales et littéraires;
2. communication d’œuvres musicales, littéraires et artistiques par radio, télévision, réseau câblé, satellite ou par tout autre moyen technique;
[09.12.1999]
3. perception et répartition de la rémunération due pour la revente d’œuvres des arts plastiques;
4. perception de la rémunération due au titre de l’utilisation privée des œuvres audiovisuelles et des enregistrements sonores;
5. retransmission par câble des émissions de radio et de télévision (y compris pour les œuvres contenues dans cellesci);
[09.12.1999]
6. reproduction d’enregistrements sonores d’œuvres musicales ou littéraires, et reproduction audiovisuelle d’œuvres musicales ou littéraires ou d’autres œuvres d’art;
7. reproduction dans des périodiques d’œuvres des arts plastiques et de photographies;
71. perception et versement d’une rémunération aux auteurs et aux artistes interprètes ou exécutants pour l’utilisation (y compris la location) des phonogrammes et des œuvres audiovisuelles;
[09.12.1999]
72. prêt de phonogrammes, de films et de programmes d’ordinateur;
[09.12.1999]
8. toute autre utilisation d’œuvres et d’objets de droits connexes.
[21.01.1999]
3) Les droits exercés dans les domaines visés aux points 3 à 5 et 71 de l’alinéa 2) du présent article sont exercés exclusivement par l’intermédiaire des organisations de gestion collective. Cellesci ont le droit de recevoir de toutes les personnes de droit public ou de droit privé, sous forme orale ou sous forme écrite, des renseignements exacts, dans la mesure de ce qui est nécessaire pour la perception et la répartition de la rémunération due au titre de l’utilisation des œuvres.
[21.01.1999; 09.12.1999]
4) Les organismes de radiodiffusion peuvent exercer de façon indépendante les droits relevant des domaines visés au point 5 de l’alinéa 2) du présent article. Aucune distinction n’est opérée suivant que ces droits sont concédés à l’organisme de radiodiffusion par la loi ou qu’ils lui ont été transmis par l’effet de la loi ou par contrat.
[09.12.1999]
Activités des organisations de gestion collective
77.— 1) Les organisations de gestion collective exercent et protègent les droits patrimoniaux et extrapatrimoniaux de leurs membres de la manière prescrite par leurs statuts et par les contrats d’affiliation, et ont notamment pour tâche :
1. d’accorder l’autorisation d’utiliser une œuvre ou un objet de droits connexes (interprétation ou exécution, phonogramme, émission de radio ou de télévision) par la conclusion d’un contrat approprié avec l’utilisateur;
2. de fixer le montant de la rémunération de l’auteur, de la redevance liée à la licence, de la rémunération de l’artiste interprète ou exécutant et de toute autre rémunération, en engageant des négociations si nécessaire;
3. de percevoir et de reverser la rémunération due pour l’utilisation d’œuvres ou d’objets de droits connexes;
4. de constituer et de gérer des fondations pour l’amélioration des conditions d’exercice de l’activité créatrice des auteurs et des artistes interprètes ou exécutants estoniens, pour l’organisation d’un régime de prévoyance sociale et pour la promotion des œuvres d’auteurs estoniens à l’étranger;
5. de défendre les droits des auteurs et des titulaires de droits connexes devant les tribunaux et auprès d’autres institutions;
6. de mener d’autres activités touchant à la protection de l’exercice du droit d’auteur et des droits connexes, conformément aux autorisations accordées par les auteurs.
2) En vertu de contrats spéciaux ou dans les cas prévus par la loi, les organisations de gestion collective peuvent aussi représenter des auteurs et des titulaires de droits connexes qui ne font pas partie de leurs membres.
3) Pendant la période où l’organisation de gestion collective a, en vertu de la loi ou par contrat, le droit de représenter des auteurs ou des titulaires de droits connexes, les auteurs ou titulaires de droits connexes ne peuvent exercer euxmêmes leurs droits.
4) En cas de violation manifeste des droits et des intérêts légitimes des auteurs ou des titulaires de droits connexes, les organisations de gestion collective sont habilitées à défendre sans autorisation spécifique tous les auteurs et titulaires de droits connexes.
5) Les organisations de gestion collective représentent les auteurs et titulaires de droits connexes étrangers sur la base d’accords bilatéraux ou multilatéraux conclus avec les organisations de gestion collective étrangères.
[21.01.1999]
Garanties reconnues aux membres des organisations
de gestion collective
78. Afin de prévenir toute restriction illicite ou abusive du droit d’auteur et des droits connexes :
1. toutes les décisions portant sur le montant de la rémunération (rémunération de l’auteur, redevance due au titre de la licence, rémunération de l’artiste interprète ou exécutant ou toute autre rémunération) ou sur le pourcentage déduit de ces montants pour couvrir les frais administratifs de l’organisation de gestion collective (commission), sur le mode de perception, de répartition et de versement des rémunérations, ainsi que sur l’affectation des montants perçus à des fins sociales ou culturelles, à la création de fondations et à d’autres fins répondant aux intérêts communs des membres de l’organisation de gestion collective doivent être prises en assemblée générale ou par des membres délégués par l’assemblée générale (assemblée des représentants ou réunion de l’administration centrale);
2. la rémunération perçue doit être répartie entre les auteurs et les titulaires de droits connexes en proportion, autant que possible, de l’utilisation effective des œuvres, après déduction d’un pourcentage, fixé conjointement par les membres de l’organisation, destiné à compenser les frais de gestion et autres frais engagés aux fins prévues au point 1 du présent article;
3. les membres de l’organisation de gestion collective doivent avoir la possibilité de recevoir régulièrement des renseignements complets sur toutes les activités de l’organisation, sur l’utilisation de leurs œuvres et sur la rémunération exigible à ce titre;
4. les mêmes règles sont applicables aux auteurs et titulaires de droits connexes étrangers qu’aux Estoniens;
5. les organisations de gestion collective étrangères avec lesquelles des accords bilatéraux ou multilatéraux ont été conclus doivent recevoir à leur demande tous renseignements nécessaires concernant la gestion des droits des auteurs et titulaires de droits connexes membres de ces organisations en Estonie.
[21.01.1999]
Gestion par les organisations de gestion collective des droits
pour la retransmission par câble
79.— 1) Pour la retransmission par câble (point 5 de l’alinéa 2) de l’article 76), les titulaires de droits, à l’exception toutefois des organismes de radiodiffusion, exercent leurs droits applicables exclusivement par l’intermédiaire des organisations de gestion collective visées à l’article 76 de la présente loi.
2) Au cas où un titulaire des droits visés à l’alinéa 1) du présent article, autre qu’un organisme de radiodiffusion, omet de conclure un contrat avec une organisation de gestion collective pour la gestion des droits du titulaire, l’organisation représentant les titulaires de droits de la même catégorie est autorisée à le représenter. En cas de pluralité d’organisations pour cette catégorie, le titulaire est libre de désigner celle de ces organisations qui sera autorisée à gérer ses droits.
3) En cas de contrat entre un câblodistributeur et une organisation de gestion collective, le titulaire de droits représenté en vertu de l’alinéa 2) du présent article a les mêmes droits et les mêmes obligations qu’un titulaire de droits représenté par cette organisation de gestion collective en vertu d’un contrat d’adhésion ou d’un autre type de contrat.
4) En cas de contrat entre un câblodistributeur et une organisation de gestion collective, le titulaire de droits représenté en vertu de l’alinéa 2) du présent article peut faire valoir ses droits dans un délai de trois ans à compter de la date de la retransmission comprenant l’objet des droits du titulaire visé à l’alinéa 1) du présent article.
[09.12.1999]
Exercice des droits de radiodiffusion par les organisations
de gestion collective
79 1 .— 1) Les dispositions des alinéas 2), 3) et 4) de l’article 79 de la présente loi sont
aussi applicables à l’exercice par l’auteur du droit de radiodiffusion par satellite de son œuvre, à condition que la communication au public par un organisme de radiodiffusion par satellite donne lieu à une diffusion terrestre simultanée par le même diffuseur.
2) Le titulaire représenté par une organisation de gestion collective en vertu de la procédure prévue à l’alinéa 1) du présent article a en tout temps le droit d’exiger que cette disposition cesse et d’exercer ses droits soit individuellement, soit collectivement.
3) Les alinéas 1) et 2) du présent article ne sont pas applicables aux œuvres audiovisuelles.
[09.12.1999]
CHAPITRE X PROTECTION DES DROITS ET RESPONSABILITE
[21.01.1999]
Principes généraux de responsabilité
80.— 1) L’atteinte au droit d’auteur ou aux droits connexes, la violation des droits concédés aux fabricants de bases de données par la présente loi ou par d’autres textes législatifs relatifs au droit d’auteur, et la violation de la législation sur le droit d’auteur donnent lieu à des sanctions civiles, pénales ou administratives.
2) Sauf dispositions contraires de la loi, les dispositions relatives à la protection du droit d’auteur et des droits connexes sont applicables à la protection des droits des fabricants de bases de données (chapitre VIII1).
[09.12.1999]
Copies pirates
80 1 . Aux fins de la présente loi, on entend par “copie pirate” la copie, sous quelque
forme que se soit, munie ou non de l’emballage correspondant, d’une œuvre ou d’un objet de droits connexes reproduits dans un pays quel qu’il soit sans l’autorisation de l’auteur de l’œuvre, du titulaire du droit d’auteur ou du titulaire des droits connexes.
[09.12.1999]
Sanction civile du droit d’auteur et des droits connexes
81.— 1) En cas d’atteinte au droit d’auteur ou aux droits connexes et de litige relatif à l’application de la présente loi ou d’autres législations relatives au droit d’auteur, chacune des parties a la faculté de recourir aux tribunaux.
2) Outre les mesures prévues à l’article 112 de la partie générale de la loi sur le code civil (RT I 1994, 53, 889; 89, 1516; 1995, 2628, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155), l’atteinte aux droits est sanctionnée au droit civil par :
1. une ordonnance enjoignant de verser des dommages et intérêts pour préjudice moral;
2. une ordonnance enjoignant de livrer les biens acquis par un acte constituant une atteinte;
3. la résiliation du contrat;
4. l’interdiction des activités constituant une atteinte.
3) En cas d’action engagée en vertu du point 2 de l’alinéa 2) du présent article par une personne ayant un intérêt ou son mandataire et jointe à une action pénale ou à une action pour infraction administrative par atteinte à la législation sur le droit d’auteur, si le tribunal décide la saisie des biens acquis du fait de l’infraction pénale ou administrative, le montant saisi ou un montant équivalant à la valeur des biens saisis doit être versé, par la même décision, à l’auteur de l’action civile.
4) Si, du fait d’une violation de la législation du droit d’auteur, une œuvre est communiquée au public, enregistrée, reproduite, distribuée, importée ou modifiée, etc., la personne ayant un intérêt légitime peut demander
1. la reconstitution de l’œuvre dans sa forme originale;
2. la modification des copies de l’œuvre par des moyens spécifiques; ou
3. la destruction des copies pirates.
5) Les dispositions des points 2 et 3 de l’alinéa 4) du présent article ne sont pas applicables aux œuvres d’architecture.
6) Il est interdit de remettre des copies pirates à l’auteur, au titulaire de droits connexes ou à leur mandataire.
[21.01.1999]
Sanction pénale du droit d’auteur et des droits connexes
82.— 1) En cas d’atteinte au droit d’auteur ou aux droits connexes ou de violation de la législation sur le droit d’auteur commise par une personne physique dans l’intérêt d’une personne morale, il est possible de tenir la personne physique pour pénalement responsable et la personne morale pour administrativement responsable.
2) L’importation ou l’exportation de copies pirates est réputée constituer une violation des règles douanières. La loi sur les douanes (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 97, 859; 102, 907) prévoit la responsabilité des personnes morales pour l’importation ou l’exportation de copies pirates.
3) Les dispositions des articles 83 et 84 de la présente loi et du code des infractions administratives (RT 1992, 29, 396; 1999, 41, 496; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843)
ainsi que les règles prévues par la présente loi constituent la base de la procédure relative aux infractions administratives commises par des personnes morales et non visées par l’alinéa 2) du présent article.
4) L’exécution d’une décision imposant une amende à une personne morale ayant commis une infraction administrative ainsi que des décisions rendues en vertu de l’alinéa 3) de l’article 81 de la présente loi se fait conformément au code de procédure (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845).
[21.01.1999]
Responsabilité administrative des personnes morales
83.— 1) L’atteinte au droit d’auteur ou aux droits connexes commise par une personne morale, de même que la violation de la législation sur le droit d’auteur commise par une personne morale, est passible, hormis les cas prévus aux alinéas 2) à 6) du présent article, d’une amende d’un montant de 20 000 à 50 000 couronnes estoniennes [krooni].
[21.01.1999]
2) Le commerce de copies pirates par une personne morale est passible d’une amende d’un montant de 50 000 à 100 000 couronnes estoniennes.
[21.01.1999]
3) L’exécution en public, la présentation publique ou la communication au public d’une œuvre au moyen de copies pirates par une personne morale est passible d’une amende d’un montant de 50 000 à 150 000 couronnes estoniennes.
[21.01.1999; 09.12.1999]
4) La fabrication, l’acquisition, la possession, l’utilisation, le transport, la vente ou la cession par une personne morale de tout dispositif ou équipement technique visant à neutraliser les mesures de protection mises en place contre la reproduction illicite d’œuvres ou contre la réception illicite de signaux transmis par satellite ou par câble est passible d’une amende d’un montant de 150 000 à 200 000 couronnes estoniennes.
[21.01.1999; 09.12.1999]
5) La possession à des fins commerciales ou l’utilisation par une personne morale d’un programme d’ordinateur lorsque le programme est installé dans un ordinateur sans le consentement de l’auteur ou du titulaire du droit d’auteur est passible d’une amende d’un montant de 7500 à 100 000 couronnes estoniennes par programme illicitement installé, jusqu’à concurrence de 500 000 couronnes estoniennes en tout.
[09.12.1999]
6) La reproduction par une personne morale d’une œuvre ou d’un objet de droits connexes sans le consentement de l’auteur de l’œuvre, du titulaire du droit d’auteur ou du titulaire des droits connexes est passible d’une amende d’un montant de 250 000 à 500 000 couronnes estoniennes.
[21.01.1999; 09.12.1999]
Procédure applicable aux affaires d’infractions administratives
commises par des personnes morales
84.— 1) En cas d’infraction administrative commise par une personne morale, un procèsverbal peut être établi par :
1. un fonctionnaire de la Division des médias du Ministère de la culture, dans les cas visés aux alinéas 1) à 3) de l’article 83 de la présente loi;
2. un fonctionnaire de police.
[21.01.1999]
2) Le procèsverbal mentionne la date et le lieu de sa rédaction; le nom et l’adresse de l’institution qui l’établit; le titre officiel, les nom et prénom du fonctionnaire qui établit le procèsverbal; la raison sociale, le siège social et le numéro d’enregistrement de la personne morale ayant commis l’infraction; le titre officiel, les nom et prénom du mandataire de cette personne morale; le lieu, la date et la nature de l’infraction; l’alinéa pertinent de l’article 83 de la présente loi qui prévoit la sanction de l’infraction administrative constatée; la déposition du mandataire de la personne morale ayant commis l’infraction et tout renseignement nécessaire au traitement du dossier.
[21.01.1999]
3) Les infractions administratives visées à l’article 83 de la présente loi relèvent des juges du tribunal administratif.
[21.01.1999]
4) Dans le cadre de la procédure relative aux infractions administratives visées à l’article 83 de la présente loi, les objets suivants sont susceptibles de saisie :
1. l’objet utilisé pour commettre l’infraction administrative, sauf dans le cas visé à l’alinéa 5) de l’article 83, où le tribunal peut saisir le système informatique en cause à titre d’objet utilisé pour commettre une infraction administrative;
[09.12.1999]
2. les biens acquis du fait de l’infraction administrative;
3. les dispositifs ou équipements techniques conçus pour la neutralisation des systèmes de protection contre la reproduction illicite des œuvres ou contre la réception illicite des signaux transmis par satellite ou par câble;
[09.12.1999]
4. les copies pirates.
[21.01.1999]
CHAPITRE XI APPLICATION DE LA LOI
[21.01.1999]
Identification des copies pirates et mesures
visant à empêcher leur circulation
85.— 1) Dans le cadre d’une procédure civile, pénale ou administrative, sont pris en considération pour déterminer qu’une copie d’une œuvre constitue une copie pirate les éléments suivants :
1. les déclarations et documents émanant de l’auteur, du titulaire du droit d’auteur ou du titulaire des droits connexes ou de leur représentant, les exemplaires licites de l’œuvre ou tout autre élément de fait communiqué par les personnes citées;
2. l’absence d’une marque spéciale obligatoire sur l’objet de droits connexes ou sur son emballage.
2) Les copies pirates sont susceptibles de saisie, sans préjudice d’autres sanctions.
3) Les copies pirates sont susceptibles de saisie quelle que soit la personne à qui elles appartiennent.
4) Les copies illégales d’œuvres d’architecture ne sont pas susceptibles de saisie.
5) Les copies pirates saisies sont détruites.
6) Quiconque a acquis de bonne foi une copie pirate a le droit de porter plainte contre la personne qui la lui a vendue ou cédée.
[21.01.1999]
Sort des systèmes informatiques saisis
86.— 1) Les systèmes informatiques saisis dans le cadre d’une affaire d’infraction administrative visée par l’article 83 de la présente loi à titre d’objets utilisés pour commettre l’infraction sont remis gratuitement au Ministère de la culture.
2) Le Ministère de la culture retire de l’ordinateur le programme qui y a été installé sans le consentement de l’auteur ou du titulaire du droit d’auteur et le remet à une institution nationale ou municipale d’enseignement ou à une autre institution publique d’enseignement, gratuitement et pour être utilisé de façon permanente dans le cadre du programme du “Saut du tigre”.
[21.01.1999]
Comité du droit d’auteur
87.— 1) Un Comité du droit d’auteur (ciaprès dénommé le comité) est constitué au Ministère de la culture en tant que comité d’experts. Le Gouvernement de la République désigne les membres du comité pour une durée de deux ans. Les attributions du comité sont les suivantes :
1. contrôler la conformité des mesures de protection du droit d’auteur et des droits connexes avec les obligations internationales de la République d’Estonie;
2. analyser l’application de la législation relative au droit d’auteur;
3. présenter au Gouvernement de la République des propositions en vue de la modification de la législation sur le droit d’auteur et de l’adhésion à des conventions internationales;
4. régler, à la demande des parties, les litiges relatifs au droit d’auteur et aux droits connexes par une procédure de conciliation;
5. remplir les autres fonctions que lui assigne le Gouvernement de la République.
[09.12.1999]
11) Dans le cadre du règlement d’un litige par le comité, la composition du comité est telle que son indépendance et son impartialité ne puissent pas raisonnablement être mises en doute. Si nécessaire et si le Ministère de la culture en décide ainsi, des experts indépendants extérieurs au comité sont invités à participer à ses travaux.
[09.12.1999]
12) Le comité règle le litige par une décision contenant des propositions spécifiques aux parties. La décision est remise aux deux parties contre un reçu signé. Si aucune des parties
ne présente d’objection par écrit dans un délai de trois mois à compter du lendemain de la réception de la décision, il est présumé que les parties ont accepté les propositions présentées. Si une partie, ayant omis de notifier dans un délai de trois mois son désaccord avec la décision ou ayant notifié son accord, recourt pour le même litige à la voie judiciaire, l’autre partie peut demander des dommages et intérêts pour préjudice économique et moral.
[09.12.1999]
2) En cas de désaccord avec la décision relative à un litige prise par le comité en vertu de l’alinéa 1), une personne intéressée peut recourir aux tribunaux pour le même litige.
[21.01.1999]
3) Le comité présente deux fois par an au Gouvernement de la République une étude sur la conformité des mesures de protection du droit d’auteur et des droits connexes en Estonie avec les obligations internationales de l’Estonie et sur l’application de la législation relative au droit d’auteur; si nécessaire, il présente des propositions d’amélioration en la matière.
[09.12.1999]
4) Si nécessaire, les tribunaux peuvent faire appel en qualité d’experts aux membres du comité dans des procédures civiles, pénales ou administratives relatives à la violation de la présente loi ou d’autres textes législatifs sur le droit d’auteur.
[21.01.1999]
Négociations et règlement des litiges en matière de droits gérés
exclusivement par les organisations de gestion collective
1 87 .— 1) Dans les cas visés aux points 3 à 5 et 71 de l’alinéa 2) de l’article 76 de la
présente loi, l’organisation de gestion collective et l’utilisateur sont tenus d’engager et de mener les négociations de bonne foi. Les parties ne doivent pas empêcher ou entraver les négociations sans motif valable.
2) La partie qui ne satisfait pas aux obligations prévues à l’alinéa 1) devra verser à l’autre partie des dommages et intérêts pour le préjudice subi.
3) Si l’organisation de gestion collective et l’utilisateur ne peuvent parvenir à un accord, l’une des parties ou les deux peuvent faire appel à un médiateur pour régler le litige. Le Comité du droit d’auteur (article 87), ou encore une ou plusieurs personnes désignées par les parties et dont l’indépendance et l’impartialité ne peuvent être mises en doute peuvent agir à titre de médiateur. Si les parties ont recours à un médiateur autre que le Comité du droit d’auteur, les dispositions de l’alinéa 12) de l’article 87 de la présente loi sont applicables à la procédure suivie par celuici.
[09.12.1999]
Protection des œuvres et du fruit du travail des artistes interprètes ou exécutants,
des producteurs de phonogrammes et des organismes de radiodiffusion créés
avant l’entrée en vigueur de la présente loi [09.12.1999]
88.— 1) La présente loi vise aussi les œuvres et le fruit du travail des artistes interprètes ou exécutants, des producteurs de phonogrammes et des organismes de radiodiffusion créés avant le 12 décembre 1992.
[21.01.1999; 09.12.1999]
2) Les obligations imposées par la présente loi pour l’utilisation des œuvres et du fruit du travail des artistes interprètes ou exécutants, des producteurs de phonogrammes et des organismes de radiodiffusion ne sont pas applicables si la date de l’utilisation est antérieure au 12 décembre 1992.
[21.01.1999; 09.12.1999]
3) Dans le cas des œuvres dont la protection par le droit d’auteur est arrivée à expiration, la paternité des œuvres, le nom de l’auteur et son honneur et sa réputation sont protégés par le Ministère de la culture (alinéa 1) de l’article 44). Cette disposition est aussi applicable aux artistes interprètes ou exécutants (alinéa 4) de l’article 74).
[21.01.1999]
Application de certaines dispositions de la présente loi
88 1 .— 1) L’article 15 de la présente loi est aussi applicable aux États parties à la
Convention de Berne pour la protection des œuvres littéraires et artistiques qui accordent aux ressortissants de la République d’Estonie et aux personnes qui y ont leur résidence permanente le même niveau de protection que celui qui est prévu dans l’article 14ter de la Convention de Berne pour la protection des œuvres littéraires et artistiques.
2) Les dispositions relatives au droit d’auteur de la présente loi sont également applicables à l’égard des ressortissants des États membres de l’Organisation mondiale du commerce (OMC) et des personnes qui y ont leur résidence permanente, en vertu de l’Accord sur les aspects des droits de propriété intellectuelle qui touchent au commerce figurant à l’annexe 1C de l’Accord instituant l’Organisation mondiale du commerce (Accord de Marrakech).
3) L’article 15 de la présente loi est aussi applicable à l’égard des États membres de l’Organisation mondiale du commerce qui accordent aux ressortissants de la République d’Estonie et aux personnes qui y ont leur résidence permanente le même niveau de protection que celui qui est prévu à l’article 14ter de la Convention de Berne pour la protection des œuvres littéraires et artistiques.
4) L’article 741 de la présente loi n’est pas applicable à l’égard des États parties à la Convention de Berne pour la protection des œuvres littéraires et artistiques et des États membres de l’Organisation mondiale du commerce.
5) Les dispositions des points 1 à 3 et 7 de l’alinéa 2) de l’article 67 de la présente loi et les autres dispositions en découlant sont applicables à l’égard des ressortissants d’un État membre de l’Organisation mondiale du commerce.
6) Les dispositions des points 1 et 4 de l’alinéa 1) de l’article 70 de la présente loi et les autres dispositions en découlant sont applicables à l’égard des producteurs de phonogrammes ressortissants d’un État membre de l’Organisation mondiale du commerce, ou à l’égard des personnes morales ayant leur siège social dans un État membre de l’Organisation mondiale du commerce.
7) Les dispositions des points 1, 2, 4 et 5 de l’alinéa 1) de l’article 73 de la présente loi et les autres dispositions en découlant sont applicables à l’égard des organismes de radiodiffusion ayant leur siège social sur le territoire d’un État membre de l’Organisation mondiale du commerce.
[09.12.1999]
Textes d’application [21.01.1999]
89.— 1) Le Gouvernement de la République ou, par délégation, le ministre de la culture, peut établir des règlements en vue de la mise en œuvre des droits définis aux articles 13 et 15 de la présente loi.
[21.01.1999]
11) L’alinéa 6) de l’article 13 et l’article 271 de la présente loi entre en vigueur le 1er
janvier 2002.
[15.02.2000]
2) Le Gouvernement de la République peut édicter une réglementation prévoyant des documents d’accompagnement pour la diffusion de certains objets de droits connexes.
[21.01.1999]
CHAPITRE XII DISPOSITIONS DONT L’ENTREE EN VIGUEUR
EST SUBORDONNEE A L’ADHESION A L’UNION EUROPEENNE [09.12.1999]
Protection des bases de données
90.— 1) La première vente dans un État membre de l’Union européenne d’une copie d’une base de données par l’auteur ou avec son consentement épuise le droit qu’a celuici, en vertu du point 2 de l’alinéa 1) de l’article 13 de la présente loi, d’autoriser ou d’interdire la revente de cette copie au sein de l’Union européenne.
2) La première vente dans un État membre de l’Union européenne d’une copie d’une base de données par le fabricant de la base de données ou avec son consentement épuise le droit qu’a le fabricant, en vertu du point 2 de l’alinéa 2) de l’article 754 de la présente loi, d’autoriser ou d’interdire la revente de cette copie au sein de l’Union européenne.
3) Les dispositions du chapitre VIII1 de la présente loi sont aussi applicables dans les cas suivants :
1. le fabricant de la base de données ou le titulaire des droits est ressortissant d’un État membre de l’Union européenne ou a sa résidence permanente sur le territoire de l’Union européenne;
2. le fabricant de la base de données ou le titulaire des droits est une société créée conformément au droit d’un État membre de l’Union européenne et ayant son siège social, son administration centrale ou son établissement principal sur le territoire de l’Union européenne. Si la société en question a simplement son siège social sur le territoire de l’Union européenne, ses activités doivent avoir un lien réel et continu avec l’économie d’un État membre de l’Union européenne.
[09.12.1999]
Protection des programmes d’ordinateur
91. La première vente dans un État membre de l’Union européenne d’une copie d’un programme d’ordinateur par son auteur ou avec son consentement épuise le droit qu’a l’auteur, en vertu du point 2 de l’alinéa 1) de l’article 13 de la présente loi, d’autoriser ou
d’interdire la distribution de cette copie au sein de l’Union européenne, sans préjudice toutefois du droit de location applicable à ce programme ou à une copie de celuici.
[09.12.1999]
Durée de la protection
92.— 1) Lorsque le pays d’origine d’une œuvre, au sens de l’alinéa 4) de l’article 5 de la Convention de Berne pour la protection des œuvres littéraires et artistiques, est un pays tiers, et que l’auteur de l’œuvre n’est pas ressortissant d’un État membre de l’Union européenne, la durée de la protection du droit d’auteur dans l’Union européenne est limitée à la durée prévue par le droit du pays d’origine de l’œuvre, dans la limite toutefois de la durée prévue à l’alinéa 1) de l’article 38.
2) Les durées de protection prévues à l’article 74 de la présente loi sont aussi applicables à l’égard des titulaires de droits connexes non ressortissants d’un État membre de l’Union européenne, à condition que les États membres leur accordent une protection. Les droits viennent à expiration au terme de la période prévue par le droit de l’État dont le titulaire est ressortissant, dans la limite toutefois de la durée prévue à l’article 74, sauf disposition contraire d’une convention internationale.
3) La durée de la protection prévue au chapitre VI ainsi qu’aux articles 74 et 757 de la présente loi est applicable à toutes les œuvres et à tous les objets de droits connexes protégés dans au moins un État membre de l’Union européenne.
[09.12.1999]
Droits connexes
93.— 1) L’article 741 et le chapitre VIII1 de la présente loi sont aussi applicables à l’égard des ressortissants d’États membres de l’Union européenne et des personnes qui y ont leur résidence permanente, ainsi qu’à l’égard des personnes morales ayant leur siège social dans un État membre de l’Union européenne.
2) Le Gouvernement de la République ou, par délégation, le ministre de la culture, informe le comité de tout projet de créer de nouveaux droits connexes, en précisant les motifs principaux du projet et la durée de la protection envisagée.
[09.12.1999]
Droit de location et droit de prêt
94. Le droit de distribution prévu au chapitre VIII de la présente loi n’est épuisé que si la première vente d’un objet de droits connexes est effectuée sur le territoire de l’Union européenne par le titulaire ou avec son consentement; toutefois, le droit de location n’est pas épuisé.
[09.12.1999]
Communication au public par satellite
95.— 1) La communication au public par satellite a lieu uniquement dans l’État membre dans lequel, sous le contrôle et la responsabilité de l’organisme de radiodiffusion, les signaux porteurs de programmes sont introduits dans une chaîne ininterrompue de communication conduisant au satellite et revenant vers la terre.
2) Lorsqu’une communication au public par satellite a lieu dans un pays non membre de la Communauté qui n’assure pas le niveau de protection prévu par la présente loi :
1. si les signaux porteurs de programmes sont transmis au satellite à partir d’une station pour liaison montante située dans un État membre de l’Union européenne, la communication au public est réputée avoir eu lieu dans cet État membre et les droits prévus par la présente loi peuvent être exercés contre la personne exploitant cette station;
2. s’il n’est pas fait appel à une station pour liaison montante située dans un État membre de l’Union européenne mais qu’un organisme de radiodiffusion établi dans un État membre a délégué la communication au public, celleci est réputée avoir eu lieu dans l’État membre dans lequel l’organisme de radiodiffusion a son principal établissement dans la Communauté et les droits prévus par la présente loi peuvent être exercés contre l’organisme de radiodiffusion.
[09.12.1999]
Retransmission par câble
96. Aux fins de la présente loi, on entend par “retransmission par câble” la retransmission simultanée, inchangée et intégrale par câble ou par un système de diffusion par ondes ultracourtes pour la réception par le public d’une transmission initiale à partir d’un autre État membre de l’Union européenne, sans fil ou avec fil, notamment par satellite, d’émissions de télévision ou de radio destinées à être captées par le public.
[09.12.1999]
Application du présent chapitre aux pays membres de
l’Association européenne de libreéchange (AELE)
97. En application d’un accord international souscrit par la République d’Estonie, le présent chapitre est applicable sur le territoire de l’Espace économique européen lequel, outre les États membres de l’Union européenne, comprend la République d’Islande, la Principauté de Liechtenstein et le Royaume de Norvège.
[09.12.1999]
Entrée en vigueur du présent chapitre
98. Les dispositions du présent chapitre entrent en vigueur par une loi distincte.
[09.12.1999]
* Titre estonien : Autoriõiguse seadus. La loi sur le droit d’auteur du 11 novembre 1992 (Riigi Teataja [RT] (journal officiel), 1992, 49, 615) est entrée
en vigueur le 12 décembre 1992. Elle a été modifiée par les lois suivantes : loi du 15 février 2000, entrée en vigueur le 22 février 2000 — RT I 2000, 13, 94; loi du 9 décembre 1999, entrée en vigueur le 6 janvier 2000 — RT I 1999, 97, 859; loi du 22 février 1999, entrée en vigueur le 1er avril 1999 — RT I 1999, 29, 398; loi du 21 janvier 1999, entrée en vigueur le 15 février 1999 — RT I 1999, 10, 156; loi du 25 mars 1998, entrée en vigueur le 1er mai 1998 — RT I 1998, 36/37, 552; loi du 26 juin 1996, entrée en vigueur le 26 juillet 1996 — RT I 1996, 49, 953. Après chaque modification figure, entre crochets, l’indication des dates d’adoption des lois modificatives. Entrée en vigueur (de la dernière loi modificative) : 22 février 2000, à l’exception de l’alinéa 6) de l’article 13 et
de l’article 271 qui entrent en vigueur le 1er janvier 2002 (voir l’alinéa 11) de l’article 89).
Source : traduction établie par le Bureau international de l’OMPI à partir d’une traduction anglaise communiquée par les autorités estoniennes.
** Ajoutée par le Bureau international de l’OMPI.