À propos de la propriété intellectuelle Formation en propriété intellectuelle Respect de la propriété intellectuelle Sensibilisation à la propriété intellectuelle La propriété intellectuelle pour… Propriété intellectuelle et… Propriété intellectuelle et… Information relative aux brevets et à la technologie Information en matière de marques Information en matière de dessins et modèles industriels Information en matière d’indications géographiques Information en matière de protection des obtentions végétales (UPOV) Lois, traités et jugements dans le domaine de la propriété intellectuelle Ressources relatives à la propriété intellectuelle Rapports sur la propriété intellectuelle Protection des brevets Protection des marques Protection des dessins et modèles industriels Protection des indications géographiques Protection des obtentions végétales (UPOV) Règlement extrajudiciaire des litiges Solutions opérationnelles à l’intention des offices de propriété intellectuelle Paiement de services de propriété intellectuelle Décisions et négociations Coopération en matière de développement Appui à l’innovation Partenariats public-privé Outils et services en matière d’intelligence artificielle L’Organisation Travailler avec nous Responsabilité Brevets Marques Dessins et modèles industriels Indications géographiques Droit d’auteur Secrets d’affaires Académie de l’OMPI Ateliers et séminaires Application des droits de propriété intellectuelle WIPO ALERT Sensibilisation Journée mondiale de la propriété intellectuelle Magazine de l’OMPI Études de cas et exemples de réussite Actualités dans le domaine de la propriété intellectuelle Prix de l’OMPI Entreprises Universités Peuples autochtones Instances judiciaires Ressources génétiques, savoirs traditionnels et expressions culturelles traditionnelles Économie Égalité des genres Santé mondiale Changement climatique Politique en matière de concurrence Objectifs de développement durable Technologies de pointe Applications mobiles Sport Tourisme PATENTSCOPE Analyse de brevets Classification internationale des brevets Programme ARDI – Recherche pour l’innovation Programme ASPI – Information spécialisée en matière de brevets Base de données mondiale sur les marques Madrid Monitor Base de données Article 6ter Express Classification de Nice Classification de Vienne Base de données mondiale sur les dessins et modèles Bulletin des dessins et modèles internationaux Base de données Hague Express Classification de Locarno Base de données Lisbon Express Base de données mondiale sur les marques relative aux indications géographiques Base de données PLUTO sur les variétés végétales Base de données GENIE Traités administrés par l’OMPI WIPO Lex – lois, traités et jugements en matière de propriété intellectuelle Normes de l’OMPI Statistiques de propriété intellectuelle WIPO Pearl (Terminologie) Publications de l’OMPI Profils nationaux Centre de connaissances de l’OMPI Série de rapports de l’OMPI consacrés aux tendances technologiques Indice mondial de l’innovation Rapport sur la propriété intellectuelle dans le monde PCT – Le système international des brevets ePCT Budapest – Le système international de dépôt des micro-organismes Madrid – Le système international des marques eMadrid Article 6ter (armoiries, drapeaux, emblèmes nationaux) La Haye – Le système international des dessins et modèles industriels eHague Lisbonne – Le système d’enregistrement international des indications géographiques eLisbon UPOV PRISMA UPOV e-PVP Administration UPOV e-PVP DUS Exchange Médiation Arbitrage Procédure d’expertise Litiges relatifs aux noms de domaine Accès centralisé aux résultats de la recherche et de l’examen (WIPO CASE) Service d’accès numérique aux documents de priorité (DAS) WIPO Pay Compte courant auprès de l’OMPI Assemblées de l’OMPI Comités permanents Calendrier des réunions WIPO Webcast Documents officiels de l’OMPI Plan d’action de l’OMPI pour le développement Assistance technique Institutions de formation en matière de propriété intellectuelle Mesures d’appui concernant la COVID-19 Stratégies nationales de propriété intellectuelle Assistance en matière d’élaboration des politiques et de formulation de la législation Pôle de coopération Centres d’appui à la technologie et à l’innovation (CATI) Transfert de technologie Programme d’aide aux inventeurs WIPO GREEN Initiative PAT-INFORMED de l’OMPI Consortium pour des livres accessibles L’OMPI pour les créateurs WIPO Translate Speech-to-Text Assistant de classification États membres Observateurs Directeur général Activités par unité administrative Bureaux extérieurs Avis de vacance d’emploi Achats Résultats et budget Rapports financiers Audit et supervision
Arabic English Spanish French Russian Chinese
Lois Traités Jugements Parcourir par ressort juridique

Estonie

EE152

Retour

Põllumajandusministri 24.04.2006. a määruse nr 55 'Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded' (konsolideeritud tekst 01.07.2014)

Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded (muudetud järgmiste aktidega RT I, 28.06.2014, 18)

Väljaandja: Põllumajandusminister
Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2016
Avaldamismärge: RT I, 28.06.2014, 27

Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded1

Vastu võetud 24.04.2006 nr 55

RTL 2006, 37, 638 jõustumine 01.05.2006

Muudetud järgmiste aktidega

Vastuvõtmine

Avaldamine

Jõustumine

08.09.2006

RTL 2006, 69, 1280

22.09.2006

13.03.2007

RTL 2007, 24, 429

25.03.2007, osaliselt 1.05.2007

28.05.2008

RTL 2008, 46, 639

09.06.2008

05.03.2009

RTL 2009, 25, 323

20.03.2009

08.12.2009

RTL 2009, 93, 1348

01.01.2010

10.03.2010

RTL 2010, 12, 222

22.03.2010

06.05.2010

RTL 2010, 25, 439

22.05.2010

21.12.2011

RT I, 02.01.2012, 1

05.01.2012

07.12.2012

RT I, 11.12.2012, 6

01.01.2013

16.12.2013

RT I, 20.12.2013, 1

31.12.2013

12.06.2014

RT I, 18.06.2014, 1

01.07.2014

19.06.2014

RT I, 28.06.2014, 18

01.07.2014

Määrus kehtestatakse «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 3 lõike 3, § 61lõike 4, § 26 lõike 4, §
65 lõigete 4 ja 7, § 73 lõigete 5 ja 7, § 74 lõike 5, § 75 lõigete 2 ja 4, § 96 lõike 2, § 101 lõike 4, § 104 lõike 4,
§ 105 lõike 5 ning § 117 lõike 5 alusel.
[RT I, 28.06.2014, 18- jõust. 01.07.2014]

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse teraviljaseemne ning geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi (edaspidi säilitussort) teraviljaseemne kategooriad ja neile esitatavad kvaliteedinõuded, hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid, seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate loetelu ja nende esinemise piirmäärad, seemne tootmise nõuded, proovide suurused ning seemne nõuetekohasuse kindlakstegemise nõuded, seemne sertifitseerimise kord ning nõuded, sertifitseeritavate liikide loetelu, seemne sertifitseerimist tõendava dokumendi sisu nõuded ja kehtivusaeg, pakendamise nõuded, seemne pakendamise ja müügipakendi sulgemise ning seemne müügipakendi märgistamise nõuded, sertifitseerimist või kontrollimist tõendavate dokumentide väljaandmise kord ning etikettide sisu ja vormi nõuded, lõpuni sertifitseerimata teraviljaseemne partii etiketi ja saatedokumendi nõuded, seemne turustamise nõuded ning nõuded järelkontrolli ulatuse ja sageduse kohta.
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(2) Määrusega kehtestatakse sellise seemne tootmise nõuded, mida kavatsetakse kasutada teraviljaliigi taimede kasvatamiseks põllumajandussaaduse saamiseks, välja arvatud kasvatamiseks dekoratiivsel eesmärgil, või seemne tootmiseks.

Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded Leht 1 / 13

2. peatükk TERAVILJALIIKIDE LOETELU JA TERAVILJASEEMNE KATEGOORIAD

§ 2. Teraviljaliikide loetelu

Määruse nõudeid kohaldatakse järgmiste teraviljaliikide suhtes:
1) harilik kaer ja bütsantsi kaer (Avena sativa L. (sealhulgas Avena byzantina K. Koch)) (edaspidi harilik kaer);
2) harilik oder (Hordeum vulgare L.);
3) harilik nisu (Triticum aestivum L.);
4) harilik rukis (Secale cereale L.);
5) kõva nisu (Triticum durum Desf.);
6) paljaskaer (Avena nuda L.);
7) tritikale (xTriticosecale Wittm.ex A. Camus) perekonda Triticum kuuluva liigi ja perekonda Secale kuuluva
liigi ristamisel saadud hübriid;
8) mais, välja arvatud lõhenev mais ja suhkrumais (Zea mays L.);
9) spelta nisu (Triticum spelta L.);
10) punktides 1-10 nimetatud liikide hübriidsordid ja sisearetusliinid.
[RTL 2010, 25, 439- jõust. 22.05.2010]

§ 3. Maisi hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid

Maisi hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid on järgmised:
1) risttolmleja sort - piisavalt ühtlik ja püsiv sort;
2) sisearetusliin - piisavalt ühtlik ja püsiv liin, mis on saadud korduval viljastamisel sama taime õietolmuga;
3) lihthübriidsort - kahe sisearetusliini ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond;
4) topelthübriidsort - kahe lihthübriidsordi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond;
5) kolmekordselt ristatud hübriidsort - sisearetusliini ja lihthübriidsordi ristamisel saadud esimene aretaja
määratud ristandi põlvkond;
6) top-cross hübriidsort - sisearetusliini või lihthübriidsordi ja isetolmleva sordi ristamisel saadud esimene
aretaja määratud ristandi põlvkond;
7) sortidevaheline hübriidsort - kahe risttolmleva sordi eliitseemnest kasvanud taimede ristamisel saadud
esimene aretaja määratud ristandi põlvkond.

§ 4. Teraviljaseemne kategooriad ning nende tähistused

(1) Supereliitseemne kategooria seeme tähistusega SE on seeme, mis:
1) on toodetud sordi omaniku või säilitaja vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt;
2) on ette nähtud eliitseemne tootmiseks või sordi omaniku, esindaja või säilitaja kirjaliku taotluse alusel
esimese või teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seemne tootmiseks;
[RT I, 11.12.2012, 6- jõust. 01.01.2013]
3) vastab supereliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;
4) on sertifitseeritud.
(2) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra, hariliku rukki ja tritikale eliitseemne kategooria seeme tähistusega E, välja arvatud hübriidsordi eliitseeme, on seeme, mis:
1) on toodetud sordi omaniku või säilitaja vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt supereliitseemnest või sellele eelneva põlvkonna seemnest;
2) on ette nähtud eliitseemne kategooria, sertifitseeritud seemne kategooria või esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seemne tootmiseks või sordi omaniku, esindaja või säilitaja kirjaliku taotluse alusel teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seemne tootmiseks;
3) vastab eliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;
4) on sertifitseeritud.
(3) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra, hariliku rukki ja isetolmleva tritikale hübriidsordi eliitseemne kategooria seeme tähistusega F1 on seeme, mis:
1) on ette nähtud hübriidsordi seemne tootmiseks;
2) vastab eliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;
3) on sertifitseeritud.
(4) Maisi eliitseemne kategooria seeme tähistusega E on seeme, mis:
1) risttolmleva sordi puhul on toodetud sordi omaniku või säilitaja vastutusel sordi säilitamiseks ettenähtud
meetodite kohaselt supereliitseemnest või sellele eelneva põlvkonna seemnest;
2) on ette nähtud selle sordi kategooria sertifitseeritud seemne või top-crosshübriidsordi või sortidevahelise
hübriidsordi seemne tootmiseks;
3) vastab eliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;
4) on sertifitseeritud.
(5) Sisearetusliini eliitseemne kategooria seeme on seeme, mis:
1) vastab eliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;

Leht 2 / 13 Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded

2) on sertifitseeritud.
(6) Lihthübriidsordi eliitseemne kategooria seeme tähistusega F1 on seeme, mis:
1) on ette nähtud kahe- ja kolmekordselt ristatud või top-crosshübriidsordi seemne tootmiseks;
2) vastab eliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;
3) on sertifitseeritud.
(7) Hariliku rukki ja maisi ning hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja isetolmleva tritikale hübriidsordi sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega C on seeme, mis:
1) on toodetud eliitseemnest või sordi omaniku, esindaja või säilitaja vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt supereliitseemnest või sellele eelneva põlvkonna seemnest, mis vastab supereliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedinõuetele;
2) on ette nähtud kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks;
3) vastab sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;
4) on sertifitseeritud.
(8) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja tritikale esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega C1, välja arvatud hübriidsordi seeme, on seeme, mis:
1) on toodetud eliitseemnest või sordi omaniku, esindaja või säilitaja vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt supereliitseemnest või sellele eelneva põlvkonna seemnest, mis vastab supereliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;
2) on ette nähtud teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks või kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks;
3) vastab esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;
4) on sertifitseeritud.
(9) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja tritikale teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega C2, välja arvatud hübriidsordi seeme, on seeme, mis:
1) on toodetud eliitseemnest, esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest või sordi omaniku, esindaja või säilitaja kirjalikul taotlusel eliitseemnele eelneva põlvkonna seemnest, mis vastab supereliitseemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;
2) on ette nähtud kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks;
3) vastab teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;
4) on sertifitseeritud.
(10) Säilitussordi seeme tähistusega GR on §-s 2 nimetatud teraviljaliikide seeme, mis:
1) on sordiehtne ja -puhas;
2) on toodetud kooskõlas sordi säilitamise tunnustatud tavadega;
3) on ette nähtud kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks;
4) vastab säilitussordi seemne kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedi nõuetele;
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]
5) on sertifitseeritud tootja poolt.
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]

3. peatükk TERAVILJALIIKIDE SEEMNE TOOTMISE JA SERTIFITSEERIMISE NÕUDED

§ 5. Teraviljaseemne kvaliteedinõuded

(1) Teraviljaseemne kvaliteedinõuded kategooriate kaupa on kehtestatud lisas 1. [RTL 2010, 12, 222- jõust. 22.03.2010]
(2) Säilitussordi seeme peab vastama hariliku rukki ja maisi puhul sertifitseeritud seemne kategooria ning hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja tritikale teise põlvkonna puhul sertifitseeritud seemne kategooria kvaliteedinõuetele, mis on esitatud lisas 1, välja arvatud minimaalne sordipuhtus, mis peab olema 90%.
[RTL 2010, 12, 222- jõust. 22.03.2010]
(3) «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 32 alusel tootmiskatse tegemiseks turustatava hariliku rukki, maisi ja hariliku kaera hübriidi, hariliku odra, hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu ja tritikale sordi seeme, välja arvatud isetolmleva sordi seeme, peab vastama sertifitseeritud seemne kategooria kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedinõuetele ning hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu
ja tritikale isetolmleva sordi, välja arvatud hübriidsordi, seeme peab vastama teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria kohta kehtestatud põldtunnustamise ja kvaliteedinõuetele.
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]

Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded Leht 3 / 13

§ 6. Tootmise nõuded

(1) Supereliit- või eliitseemne tootmise korral samal kasvukohal peab sama liigi teise sordi või sama sordi mittesordiehtsa teraviljaseemne või madalama kategooria seemne kasvatamisest olema möödunud vähemalt kaks aastat, sertifitseeritud seemne tootmise korral samal kasvukohal vähemalt üks aasta.
(2) Teraviljaseemne tootmise korral peab välistama toodetava seemne segunemise mis tahes viisil naabruses asuvalt seemnepõllult pärit seemnega.

§ 7. Hübriidsordi seemne tootmise nõuded

(1) Hübriidsordi seemne tootmise korral peavad ristlusvanemad, kaasa arvatud viljatud (edaspidi steriilsed)
isastaimed ja viljakad (edaspidi fertiilsed) taastatud isastaimed, olema sordiehtsad ja -puhtad.
(2) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi tootmise korral peavad selleks kasutatavad ristlusvanemad olema piisavalt sordiehtsad ja -puhtad.
(3) Hariliku rukki hübriidsordi supereliit- ja eliitseemne tootmise korral peab isassteriilseid taimi olema vähemalt 98%.
(4) Hariliku rukki hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral kasutatakse isassteriilset emastaime ja isasfertiilsust taastavat taime.
(5) Kui hariliku rukki hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral kasutatakse steriilset emastaime ja isastaime, mis ei taasta fertiilsust, siis toodetakse seemet:
1) segades sobivas vahekorras seemnepartiisid, kus kasutatakse isassteriilset emastaime ja isasfertiilset emastaime, või
2) kasvatades isassteriilset emastaime ja isasfertiilset emastaime sordile sobivas vahekorras.
(6) Maisi hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral:
1) tuleb tagada, et isastaimed tolmlevad emastaimede õitsemise ajal piisavalt;
2) võimaluse korral eemaldatakse tolmukad;
3) kui vähemalt 5% emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate
emastaimede arv ületada 1% põldtunnustamisel ja 2% kõigil põldtunnustamistel kokku.
(7) Maisi hübriidsordi taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 millimeetri pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad.

§ 8. Vahemaa nõuded

(1) Teraviljaseemne tootmise korral peavad taimed olema kaitstud võõrtolmlemise eest.
(2) Lõikes 1 nimetatud taimede võõrtolmlemise eest kaitsmiseks peab seemnepõld olema võõrtolmlemist võimaldavate taimedega põldudest eraldatud kas piisava vahemaaga või selles paragrahvis nimetatud juhul piisavat kaitset tagaval muul viisil.
(3) Teravilja supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seemne tootmise korral on väikseim vahemaa seemnepõllu ja naabruses asuva teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavate taimedega põllu vahel järgmine:

Liik

Vahemaa (m)

supereliit- ja eliitseeme

sertifitseeritud seeme

1) hariliku rukki sort, välja arvatud hübriidsort

300

250

2) isetolmlev tritikale sort

50

20

3) maisi sort

200

200

[RTL 2010, 25, 439- jõust. 22.05.2010]
(4) Hariliku rukki hübriidsordi supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seeme tootmise korral on väikseim vahemaa seemnepõllu ja teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavate taimedega põllu vahel järgmine:

Liik

Vahemaa (m)

supereliit- ja eliitseeme

sertifitseeritud seeme

isassteriilsete taimede kasutamise korral

isassteriilsete taimede kasutamata jätmise korral

1000

600

500

500

Leht 4 / 13 Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded

[RTL 2010, 25, 439- jõust. 22.05.2010]
(5) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi tootmise korral on väikseim vahemaa emastaimedega seemnepõllu ja sama liigi teise sordi põllu vahel, mis võib põhjustada võõrtolmlemist, 25 meetrit.
(6) Lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuet vahemaa kohta ei kohaldata, kui seemnepõld on võõrtolmlemise eest piisavalt kaitstud.

§ 9. Sertifitseerimise kord

(1) Põllumajandusamet sertifitseerib teraviljaseemne rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Teraviljaseemne sertifitseerimiseks tehakse põldtunnustamine ning korraldatakse proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed.
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]
(2) Teraviljaseemne sertifitseerimiseks esitab taotluse sordi omanik, esindaja või säilitaja 15. maiks
Põllumajandusametile.
[RTL 2009, 93, 1348- jõust. 01.01.2010]
(3) Põldtunnustamist teeb Põllumajandusamet või sertifitseeritud seemne kategooria puhul volitatud põldtunnustaja.
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(4) Hariliku odra, hariliku kaera, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu, hariliku rukki ja tritikale sertifitseeritud seemne tootmise korral peab taimik olema kasvuperioodil põldtunnustatud vähemalt üks kord.
(5) Maisi kasvatamise korral põldtunnustatakse seemnepõld õitsemisperioodil järgmiselt:
1) vabalt tolmleva sordi seemne tootmise puhul üks kord;
2) hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise puhul kolm korda;
3) lihthübriidsordi supereliit- või eliitseemne tootmise puhul neli korda;
4) sisearetusliini seemne tootmise puhul neli korda.
(6) Sertifitseerimise nõuetele vastava teraviljaseemne partii kohta väljastab Põllumajandusamet põldtunnustamise, laboratoorse analüüsi ja järelkontrolli põldkatsete tulemusi arvestades lisas 2 toodud vormi kohase seemnetunnistuse ning nõuetekohased etiketid või määrab trükkida lubatud etikettide arvu.
[RTL 2009, 93, 1348- jõust. 01.01.2010]

§ 91. Säilitussordi seemne sertifitseerimise kord

(1) Tootja sertifitseerib säilitussordi seemne rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Säilitussordi seemne sertifitseerimise nõuetekohasuse tagamiseks korraldab tootja säilitussordi seemne põldtunnustamise ja proovide analüüsimise.
(2) Põldtunnustamist säilitussordile teeb Põllumajandusamet või volitatud põldtunnustaja või tootja, järgides põldtunnustamise kohta kehtestatud nõudeid.
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(3) Säilitussordi seemne tootja esitab sertifitseeritavast seemnepartiist proovi võtmiseks taotluse
Põllumajandusametile.
(4) Sertifitseerimise nõuetele vastava säilitussordi seemne partii märgistab ja sulgeb tootja nõuetekohaselt, arvestades põldtunnustamise ja laboratoorse analüüsi tulemusi.
[RTL 2010, 12, 222- jõust. 22.03.2010]

§ 10. Seemnepõllu nõuded

(1) Põldtunnustamine tehakse taimede sellises arengustaadiumis, mis võimaldab adekvaatselt hinnata taimede liigiehtsust ja -puhtust, sordiehtsust ja -puhtust ning seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate levikut.
(2) Põldtunnustatava seemnepõllu ääred peavad olema niidetud.
(3) Seemnepõllul ei tohi esineda eelkultuurist pärit taimi, mille seemet on kasvava liigi ja sordi seemnest laborikatse käigus raske eraldada, samuti umbrohutaimi või teiste liikide taimi määral, mis võib mõjutada kasvava taimiku liigiehtsust ja -puhtust ning sordiehtsust ja -puhtust või määral, mis takistab põldtunnustamist.

Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded Leht 5 / 13

(31) Lõikes 3 nimetatud umbrohutaimedest tuulekaera esinemise määraks, mis takistab põldtunnustamist, välja arvatud hariliku kaera ja paljaskaera seemnepõllul, on põllumajandusministri 27. detsembri 2004. a määruse nr
196 «Tuulekaera tõrjeabinõud» § 3 lõike 1 punktis 11 nimetatud esinemissagedust ületav määr. [RT I, 11.12.2012, 6- jõust. 01.01.2013]
(32) Lõikes 3 sätestatud määral tuulekaera esinemise korral põllumajandusministri 27. detsembri 2004. a määruses nr 196 «Tuulekaera tõrjeabinõud» § 3 lõike 1 punktis 11 nimetatud tõrjeabinõu rakendamata jätmise korral seemnepõldu ei põldtunnustata. Lõikes 31sätestatud määral tuulekaera esinemise korral seemnepõldu ei põldtunnustata.
[RT I, 11.12.2012, 6- jõust. 01.01.2013]
(4) Hariliku rukki hübriidsordi mittesordiehtsaid taimi, mis ei vasta ristamisel kasutatud sordi nõuetele, võib esineda seemnepõllul järgmiselt:
1) supereliit- või eliitseemne tootmise puhul üks taim 30 m2 kohta;
2) sertifitseeritud seemne tootmise puhul emastaime puhul üks taim 10 m2 kohta.
(5) Taimekahjustajaid võib seemnepõllul esineda võimalikult vähe. Seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate leviku hindamisel kontrollitakse taimekahjustaja esinemist seemnepõllul visuaalselt. Teraviljaseemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate loetelu ja nende esinemise piirmäär supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seemne tootmise korral on toodud lisas 3.
(6) Maisi hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral, kui vähemalt 5% emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate emastaimede arv ühel põldtunnustamisel ületada 1% ja kõigil põldtunnustamistel kokku 2%.
(7) Maisi hübriidsordi taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 millimeetri pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad.
(8) Hariliku kaera ja paljaskaera seemnepõllul tuulekaera esinemise korral seemnepõldu ei põldtunnustata. [RT I, 11.12.2012, 6- jõust. 01.01.2013]

§ 11. Sordiehtsuse ja -puhtuse nõuded

(1) Sertifitseeritav seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas, sisearetusliini seeme peab oma omadustelt olema piisavalt sordiehtne ja -puhas. Sordipuhtust kontrollitakse järelkontrolli katsete käigus.
(2) Sisearetusliini taimed on sordiehtsad ja -puhtad, kui kasvavate taimede välistunnused vastavad sordikirjeldusele.
(3) Hübriidsordi seeme on piisavalt sordiehtne ja -puhas, kui seeme vastab iga ristlusvanema seemne sordiehtsuse ja -puhtuse kohta esitatud nõuetele.
(4) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi sertifitseeritud seemne ning säilitussordi seemne sordipuhtus peab olema vähemalt 90%.
[RTL 2010, 12, 222- jõust. 22.03.2010]
(5) Hariliku rukki hübriidsordi sordiehtsus ja -puhtus peab vastama ka isassteriilsuse taastamise nõuetele. (6) Maisi hübriidsordi supereliit- või eliitseeme ja sertifitseeritud seemne sordipuhtus ristlusvanema
sordiehtsate taimede osas on vähemalt järgmine:

Kategooria

Taim

Sordipuhtus

Supereliit- või eliitseeme

Sisearetusliin

99,9%

Lihthübriidsordi iga koostisosa

99,9%

Vabalt tolmlev sort

99,5%

Sertifitseeritud seeme

Sisearetusliin

99,8%

Lihthübriidsordi iga koostisosa

99,8%

Vabalt tolmlev sort

99%

(7) Kui seemne tootmisel kasutatakse keemilist ristamist, peab hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu,
kõva nisu ja spelta nisu sordipuhtus olema vähemalt 99,7% ja isetolmleva tritikale sordipuhtus olema vähemalt
99,0%.
(8) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale minimaalne hübriidsus peab olema 95%. Kui hübriidsus määratakse enne sertifitseerimist laboratoorse seemneanalüüsiga, ei nõuta hübriidsuse määramist põldtunnustamise käigus.

Leht 6 / 13 Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded

(9) Hariliku rukki hübriidsordi seemne sertifitseerimisel arvestatakse järelkontrolli katsete tulemusi. Järelkontrolli katsed tehakse supereliit- või eliitseemnest võetud proovidega, et teha kindlaks, kas eliitseemne omadused vastavad ristlusvanema kohta esitatud sordiehtsuse ja -puhtuse ning isassteriilsuse nõuetele.

§ 12. Proovi võtmine ja proovi suurus

(1) Põllumajandusamet või volitatud seemneproovi võtja võtab müügikonditsiooni viidud seemnepartiist rahvusvaheliselt kehtestatud metoodika kohaselt seemneproovi teraviljaseemne kvaliteedi määramiseks ja sulgeb sertifitseeritava seemnepartii müügipakendi või konteineri Põllumajandusameti turvakleebise või plommiga. Seemnepartii omanik tagab metoodikakohaseks proovivõtmiseks juurdepääsu pakendile või konteinerile.
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(11) Automaatse proovivõtmisseadmega sertifitseeritavast seemnepartiist seemneproovi võtmine toimub Põllumajandusameti järelevalve all. Automaatse proovivõtmisseadme peab olema nõuetekohaseks tunnistanud Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (edaspidi ISTA) akrediteeritud laboratoorium.
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(12) Seemne kvaliteedi määramiseks võetud seemneproovidest määratakse seemnepartii niiskusesisaldus pistelise kontrolliga 5% seemnepartiide hulgast.
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(2) Sertifitseeritav seemnepartii peab olema ühtlase kvaliteediga ja teistest partiidest eraldatud ning nõuetekohaselt märgistatud.
(3) Seemnepartii maksimaalne lubatud kaal ja võetava proovi suurus on kehtestatud lisas 4. Seemnepartii maksimaalne kaal võib olla kuni 5% lubatust suurem.
(4) Tuulekaeraga saastatuse kahtluse korral peab võtma 3000 grammi suuruse proovi tuulekaerasisalduse määramiseks.

§ 13. Seemne kvaliteeti vähendavad taimekahjustajad

(1) Seemne kvaliteeti vähendavaid taimekahjustajaid võib seemnepartiis esineda võimalikult vähe.
(2) Proovi analüüsimisel määratakse odra triiptõbe (Pyrenephora graminea Ito et Kurib.) üksnes sellele haigusele vastuvõtliku sordi seemnepartiis. Haigusetekitaja esinemise korral on soovitatav seemnepartii puhtida.
(3) Proovi analüüsimisel määratakse nisu, odra ja kaera lendnõge üksnes sellele haigusele vastuvõtliku sordi seemnepartiis. Lendnõe esinemise piirmäärad ja sellest tulenevad hinnangud on järgmised:

Taimehaigus

Esinemise piirmäär (% või eost/g)

Hinnang

1) nisu lendnõgi ja odra lendnõgi

(Ustilago nuda(Jensen) Rostrup)

0,5%

seemnes ei esine nakkusohtlikke seenpatogeene

1) nisu lendnõgi ja odra lendnõgi

(Ustilago nuda(Jensen) Rostrup)

0,6–0,9%

seeme soovitatakse puhtida

1) nisu lendnõgi ja odra lendnõgi

(Ustilago nuda(Jensen) Rostrup)

1,0–2,9%

seeme tuleb puhtida

1) nisu lendnõgi ja odra lendnõgi

(Ustilago nuda(Jensen) Rostrup)

>= 3,0%

seemet ei sertifitseerita

2) kaera lendnõgi

(Ustilago avenae(Pers.) Rostrup)

1000 eost/g

seemnes ei esine nakkusohtlikke seenpatogeene

2) kaera lendnõgi

(Ustilago avenae(Pers.) Rostrup)

1000–5000 eost/g

seeme soovitatakse puhtida

2) kaera lendnõgi

(Ustilago avenae(Pers.) Rostrup)

>5000 eost/g

seeme tuleb puhtida

3) kõvanõgi (Tilletia caries(DC) Tun( �/p>

1000 eost/g

seeme tuleb puhtida

3) kõvanõgi (Tilletia caries(DC) Tun( �/p>

>1000 eost/g

seemet ei sertifitseerita

(4) Proovi analüüsimisel võib tungaltera (Claviceps purpurea) proovis esineda järgmiselt:

Kategooria

Tungaltera (Claviceps purpurea) sklerootsiumide või sklerootsiumi tükkide maksimaalne lubatud arv

Teravili, välja arvatud rukki hübriidid

1) supereliit- või eliitseeme

1

2) sertifitseeritud seeme

3

Rukki hübriidid

1) supereliit- või eliitseeme

1

2) sertifitseeritud seeme

41

Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded Leht 7 / 13

1 Viie sklerootsiumi või sklerootsiumiosa esinemist ettenähtud kaaluga proovis käsitatakse nõuetele vastavana, kui teine sama kaaluga proov ei sisalda rohkem kui nelja sklerootsiumit või sklerootsiumi osa.

[RTL 2010, 25, 439- jõust. 22.05.2010]

§ 14. Sertifitseeritava teraviljaseemne nõuded

(1) Sertifitseeritakse teraviljaseeme, mis on liigi- ja sordiehtne, liigi- ja sordipuhas, on läbinud järelkontrolli katsed ning vastab kvaliteedi, sealhulgas põlvnemise ning taimetervise nõuetele.
(2) Põllumajandusamet sulgeb nõuetekohase seemnepartii müügipakendi või konteineri turvakleebise või plommiga.
[RTL 2009, 93, 1348- jõust. 01.01.2010]
(3) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemnepartii sertifitseeritakse, kui seeme:
1) põlvneb otse teises liikmesriigis või «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 109 lõikes 1 nimetatud riigis toodetud supereliit-, eliit- või esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest;
2) on tootjariigis koristatud;
3) on tootjariigis tehtud põldtunnustamise käigus tunnistatud selle kategooria seemne kohta kehtestatud nõuete
kohaseks ning mille pakend on märgistatud nõuetekohase etiketiga ja seemnepartii on varustatud nõuetekohase
saatedokumendiga;
4) vastab selle kategooria kohta kehtestatud kvaliteedinõuetele.
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]
(4) Sertifitseerida võib idanevuse nõuetele mittevastavat supereliit- või eliitseemet. Põllumajandusamet märgib etiketile sõnad «Ei vasta idanevuse nõuetele».
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]
(5) Hariliku odra (Hordeum vulgare) paljasteralist teisendi minimaalset idanevust vähendatakse 75%-ni puhtast seemnest.
[RTL 2010, 25, 439- jõust. 22.05.2010]

4. peatükk

TERAVILJASEEMNE PAKENDAMINE

§ 15. Pakendamise nõuded

(1) Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne müügipakendi sulgemiskoht peab olema pitseeritud Põllumajandusameti plommi või turvakleebisega, välja arvatud ühekordselt suletava pakendi korral, või peab müügipakendi sulgemiskoht olema läbi õmmeldud etiketiga. Kui etikett on varustatud auguga, peab selle kinnituskoht olema pitseeritud Põllumajandusameti plommiga. Säilitussordi müügipakendi sulgemiskoha pitseerib tootja. Müügipakend peab olema suletud selliselt, et seda ei oleks võimalik avada ilma pitseeringut (plommi, turvakleebist või etiketti) või pakendit rikkumata.
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]
(2) Märgistatud seemne müügipakendi võib avada ja uuesti sulgeda üksnes Põllumajandusameti või volitatud seemneproovi võtja järelevalve all, kui sellises müügipakendis olevat seemet kavatsetakse pärast uuesti sulgemist turustada. Sellisel juhul peavad pakendi uuesti sulgemise kuupäev ja sõnad «Põllumajandusamet» olema märgitud etiketile.
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(3) Pakendaja peab arvestust automaatse proovivõtmisseadme kasutamise ja hooldamise kohta ning dokumenteerib ja säilitab järgmised andmed:
1) proovimahuti järjekorranumber;
2) automaatse proovivõtmisseadme seadistamise kuupäev ja kellaaeg;
3) taimeliik, mille seemnepartiist proov võeti, sort, partii number ja partii suurus;
4) ühendproovi suurus;
5) automaatse proovivõtmisseadme hooldamise kuupäev ja tehtud töö.
[RTL 2009, 25, 323- jõust. 20.03.2009]
(4) Pakendaja peab arvestust etikettide trükkimise kohta, säilitades iga partii kohta ühe trükitud etiketi ja kõik trükitud kasutamata või rikutud etiketid, ning dokumenteerib ja säilitab etikettide trükkimise kohta järgmised andmed:
1) etiketi trükkimise kuupäev;
2) taimeliik, sort, kategooria;
3) partii number ja partii suurus;
4) trükitud etikettide arv, trükitud etiketi number või vahemik, kasutatud etikettide arv.
[RT I, 20.12.2013, 1- jõust. 31.12.2013]

§ 16. Pakendamisluba

Leht 8 / 13 Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded

[Kehtetu RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]

§ 17. Märgistamine

(1) Nõuetekohane etikett kinnitatakse Põllumajandusameti järelevalve all teraviljaseemne müügipakendi välisküljele selliselt, et etikett oleks loetav. Kasutada võib isekleepuvat etiketti.
[RT I, 20.12.2013, 1- jõust. 31.12.2013]
(2) Teraviljaseemne müügipakend märgistatakse, trükkides etiketil nõutava teabe etiketile või müügipakendile
Põllumajandusameti järelevalve all.
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(3) Teraviljaseemne müügipakendi etiketil ettenähtud teabe trükkimisel müügipakendile trükitakse teave kustumatult otse pakendile. Teabele lisab Põllumajandusamet sertifitseeritud seemnepartii numbri.
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(4) Enne etiketi trükkimist teavitab pakendaja Põllumajandusametit vajaminevate etikettide arvust. [RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(5) Põllumajandusamet määrab seemnepartii numbri ja trükkida lubatavate etikettide arvu. [RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(6) Geneetiliselt muundatud sordist pärineva seemne puhul märgitakse seemnetunnistusele, etiketile ja muule dokumendile sellekohane teave.
(7) Teave seemne keemilise töötlemise kohta märgitakse etiketile ja pakendile või selle sisse. Kui seemne keemiliseks töötlemiseks kasutatakse taimekaitsevahendit, esitatakse taimekaitsevahendi nimetus, taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine nimetus, standardsed ohutuslaused ja vajaduse korral taimekaitsevahendi loas esitatud riskide vähendamise meetmed.
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]

§ 171. Säilitussordi seemne müügipakendi märgistamine

Säilitussordi seemne etiketi kinnitab pakendaja, arvestades § 17 lõigetes 1, 3 ja 7 sätestatud nõudeid. Pakendaja lisab etiketil ettenähtud teabele sertifitseeritud säilitussordi seemnepartii numbri.
[RTL 2010, 12, 222- jõust. 22.03.2010]

§ 18. Etiketi vormi nõuded

(1) Teraviljaseemne etiketi minimaalne suurus on 110 x 67 mm.
(2) Supereliitseemne etikett on valget värvi violetse diagonaalse triibuga, eliitseemne etikett on valget värvi, sertifitseeritud seemne ja esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne etikett sinist värvi, teise põlvkonna sertifitseeritud seemne etikett punast värvi, «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 32 alusel tootmiskatse tegemiseks turustatava seemne etikett oranži värvi ja teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne etikett on halli värvi, seemnesegu etikett on rohelist värvi.
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]
(3) Kasutatav etiketi materjal peab olema rebenematu ning etiketile trükitud kirjed peavad olema kustumatud. [RTL 2010, 25, 439- jõust. 22.05.2010]

§ 19. Etiketile ja tootja dokumendile märgitav teave

(1) Supereliitseemne etiketile märgitakse:
1) sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis;
2) seemnepartii number;
3) pakendi sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud ... (kuu ja aasta)» või viimase sertifitseerimiseks võetud
proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud ... (kuu ja aasta)»;
4) liiginimi ladina ja eesti keeles (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
5) sordinimi ladina tähtedega;
6) sõna «supereliitseeme» ja tähis «SE»;
7) tootjariigi nimi;
8) deklareeritud neto- või brutokaal;
9) sertifitseeritud seemne või esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooriale eelnevate põlvkondade
arv;

Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded Leht 9 / 13

10) Eestis pakendatud seemne idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis, proovi analüüsimise kuu ja aasta, märgituna «Analüüs on tehtud ... (kuu ja aasta)». Selle teabe võib kleeppaberil lisada etiketi juurde;
11) Eestis pakendatud seemne puhul andmed seemne puhtuse ja idanevuse kohta, 1000 tera mass ning taimetervise registri number.
[RT I, 28.06.2014, 18- jõust. 01.07.2014]
(2) Eliitseemne ja sertifitseeritud seemne ning esimese ja teise põlvkonna sertifitseeritud seemne etiketile märgitakse:
1) sõnad «EL nõuded ja standardid»;
2) sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis;
3) pakendi sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud ... (kuu ja aasta)» või viimase sertifitseerimiseks võetud
proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud ... (kuu ja aasta)»;
4) seemnepartii number;
5) liiginimi ladina ja eesti keeles (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
6) sordinimi ladina tähtedega;
7) kategooria ja selle tähis;
8) tootjariigi nimi;
9) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv;
10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral lisandi laad
ning ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe;
11) sordilehte võetud sisearetusliini või hübriidsordi puhul selle koostisosa nimetus ja võimaluse korral viide
lõppsordile. Sisearetusliini ja hübriidsordi puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks lõppsordi koostisosana, sõna
«Koostisosa»;
12) sordilehte võetud sisearetusliini või hübriidsordi puhul muudel juhtudel selle koostisosa nimetus, mille
eliitseemnega on tegemist. Nimi võib olla antud koodina koos viitega lõppsordile. Võimaluse korral märgitakse
teave selle kohta, kas tegemist on isas- või emaskoostisosaga. Samuti märgitakse etiketile sõna «Koostisosa»;
13) paljaskaera puhul tekstiosa «minimaalne idanevus 75%»;
14) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis, proovi
analüüsimise kuu ja aasta, märgituna «Analüüs on tehtud ... (kuu ja aasta)». Selle teabe võib kleeppaberil lisada
etiketi juurde;
15) Eestis pakendatud seemne puhul andmed seemne puhtuse ja idanevuse kohta, 1000 tera mass ning
taimetervise registri number.
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
(3) Sertifitseeritud seemnesegu etiketile märgitakse:
1) sõnad «Segu ... (liigid või sordid)»;
2) pakendi sulgemise eest vastutava asutuse nimi ja liikmesriigi nimi;
3) seemnepartii number;
4) pakendi sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud ... (kuu ja aasta)» või viimase sertifitseerimiseks võetud
proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud ... (kuu ja aasta)»;
5) iga koostisosa liiginimi ladina ja eesti keeles (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta), koostisosa
kategooria ja tootjariik;
6) andmed seemnesegu koostise kohta protsentides liikide ja sortide kaupa. Kui andmed koostise kohta on
ostjale kirjalikult edastatud ja seemnesegu on registreeritud, siis märgitakse ainult seemnesegu nimetus;
7) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv;
8) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral lisandi laad ning
ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe;
9) kõikide segu koostisosade idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või
selle tähis, proovi analüüsimise kuu ja aasta, märgituna «Analüüs on tehtud... (kuu ja aasta)». Selle teabe võib
kleeppaberil lisada etiketi juurde;
10) sõnad «Lubatud turustamiseks ainult . . .(liikmesriigi nimi)».
(4) «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 32 alusel tootmiskatse tegemiseks turustatava seemne etiketile märgitakse:
1) sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis;
2) pakendi sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud... (kuu ja aasta)» või viimase sertifitseerimiseks võetud
proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud . . .(kuu ja aasta)»;
3) seemnepartii number;
4) liiginimi ladina ja eesti keeles (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
5) aretusnumber, sordinime ettepanek või kinnitatud sordinimi ning sordi sordilehte võtmiseks esitatud taotluse
number selle olemasolu korral;
6) sõnad «Sort ei ole sordilehte võetud»;
7) sõnad «Ainult tootmiskatseteks»;
8) geneetiliselt muundatud sordi puhul sõnad «Geneetiliselt muundatud sort»;
9) deklareeritud netokaal.
(5) Säilitussordi seemne etiketile märgitakse:
1) sõnad «EL nõuded ja standardid»;
2) etiketi kinnitanud pakendaja ärinimi ja aadress või tunnusmärk;
3) müügipakendi sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud ... (kuu ja aasta)» või viimase sertifitseerimiseks
võetud seemneproovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud ... (kuu ja aasta)»;

Leht 10 / 13 Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded

4) liiginimi ladina ja eesti keeles (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
5) sordinimi ladina tähtedega;
6) sõna «Säilitussort»;
7) päritolupiirkond;
8) seemnetootmispiirkond, kui see erineb päritolupiirkonnast;
9) seemnepartii number;
10) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv;
11) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral lisandi laad
ning ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe.
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]

§ 20. Ühendusevälisest riigist imporditud seemne etiketile ja tootja dokumendile märgitav teave

Ühendusevälisest riigist imporditud üle kahekilogrammise seemnekoguse turustamise korral märgitakse tootja dokumendile või etiketile:
1) ladina keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
2) sordinimi ladina tähtedega;
3) kategooria ja selle lühend;
4) sertifitseerimisasutuse nimi ja tootjariigi nimi või selle tähis;
5) eksportiva riigi nimi;
6) importija nimi;
7) deklareeritud neto- või brutokaal.

§ 21. Lõpuni sertifitseerimata seemne etiketile ja saatedokumendile märgitav teave

(1) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne etiketile märgitakse:
1) põldtunnustamise eest vastutava pädeva asutuse nimi ja liikmesriigi või samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis;
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
2) liiginimi ladina ja eesti keeles (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]
3) sordinimi ladina tähtedega;
31) sisearetusliini või hübriidsordi puhul, mis on ette nähtud ristamiseks üksnes hübriidsordi saamise korral, sõna «Koostisosa»;
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]
4) hübriidsordi puhul sõna «Hübriidsort»;
5) kategooria ja selle lühend;
6) deklareeritud neto- või brutokaal;
7) sõnad «Lõpuni sertifitseerimata seeme».
(2) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne saatedokumendile märgitakse:
1) dokumendi väljastanud pädeva asutuse nimi ja liikmesriigi või samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis;
[RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
2) liiginimi ladina ja eesti keeles (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta);
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]
3) sordinimi ladina tähtedega,
4) hübriidsordi puhul sõna «Hübriidsort»;
5) kategooria ja selle lühend;
6) seemne tootmise algmaterjaliks olnud seemnepartii number või andmed kategooria kohta ja riik või riigid,
kus seeme on sertifitseeritud;
7) põllu number või partiinumber;
8) hektarites selle põllu pindala, millel etiketiga varustatud seeme on toodetud;
9) koristatud seemne kogus ja pakendite arv;
10) laboratoorse eelanalüüsi andmed, kui seda nõutakse;
11) sertifitseerimisasutuse tõend selle kohta, et põldtunnustamise nõuded on täidetud.

§ 22. Etiketi kehtivusaeg

(1) Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud teraviljaseemne partii etikett kehtib kaks aastat müügipakendi sulgemise kuupäevast alates.
(2) Teraviljaseemne sertifitseerimist tõendavaks dokumendiks oleva etiketi kehtivusaega võib seemnepartii omaniku taotlusel pikendada.

Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded Leht 11 / 13

(3) Etiketi kehtivusaja pikendamiseks kontrollitakse teraviljaseemne idanevust, võttes selleks seemne idanevuse kordusproovi.
(4) Kui seemnepartii on sertifitseeritud seemne idanevuse kohta kehtestatud nõuete kohane, pikendatakse etiketi kehtivust kahe aasta võrra. Etiketile tehakse sellekohane märge.
(5) Ümberpakendamise korral väljastatakse uued etiketid ning etiketile märgitakse müügipakendi sulgemise kuupäevana esialgse müügipakendi sulgemise kuupäev.

5. peatükk

TERAVILJASEEMNE TURUSTAMINE

§ 23. Turustamise nõuded

(1) Turustada on lubatud sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordi sertifitseeritud ja nõuetele vastavat seemet või õigusaktis sätestatud juhul nõuetele mittevastavat seemet. [RT I, 11.12.2012, 6- jõust. 01.01.2013]
(2) Turustatav seeme peab olema nõuetekohaselt pakendatud ning pakend peab olema nõuetekohaselt märgistatud.
(3) Lõpuni sertifitseerimata seemne partii varustatakse § 18 lõikes 2 kehtestatud värvi ning § 21 lõikes 1 nimetatud etiketiga ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud põldtunnustamist tõendava dokumendiga.
(4) Eestis turustatava, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava või Eestisse imporditava sertifitseeritud seemnepartiiga peab olema kaasas dokument, mis tõendab, et seemnepartiid on kontrollitud tuulekaera esinemise suhtes. Nimetatud dokumendi väljastab akrediteeritud laboratoorium sertifitseeritud seemnepartii kohta, mille tuulekaerasisaldus on määratud komisjoni direktiivi 2006/47/EÜ, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist teraviljaseemnes (ELT L 136, 24.5.2006, lk 18-20), artiklis 1 kirjeldatud meetodil.
[RTL 2010, 25, 439- jõust. 22.05.2010]
(5) Teraviljaseemet on lubatud turustada sortide ja liikide seguna tingimusel, et kõik segus olevad seemned on sertifitseeritud. Seemnesegu peab olema nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud.
(6) Säilitussordi seemet on lubatud turustada ainult päritolupiikonnas, arvestades «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 1062 lõike 6 alusel kehtestatud säilitussordi seemne turustamiseks lubatud koguseid. [RT I, 20.12.2013, 1- jõust. 31.12.2013]
(7) Paragrahvi 14 lõikes 4 nimetatud idanevuse nõuetele mittevastavat supereliit- või eliitseemet on lubatud turustada, kui selle etiketile on märgitud andmed seemne tegeliku idanevuse kohta või kui turustaja varustab müügipakendi etiketiga, millele on märgitud partii number, turustaja nimi ja aadress ning andmed tagatava idanevuse kohta.
[RT I, 02.01.2012, 1- jõust. 05.01.2012]

6. peatükk

JÄRELKONTROLL

§ 24. Volitatud põldtunnustaja ja volitatud seemneproovi võtja järelkontrolli sagedus ja ulatus

(1) Põllumajandusamet teeb volitatud põldtunnustaja tehtud põldtunnustamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses.
[RTL 2009, 93, 1348- jõust. 01.01.2010]
(2) Põllumajandusamet teeb volitatud proovivõtja sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiide üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses.
[RTL 2009, 93, 1348- jõust. 01.01.2010]
(3) Põllumajandusamet teeb automaatse proovivõtmisseadme kasutamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas.
[RTL 2009, 93, 1348- jõust. 01.01.2010]

7. peatükk

Leht 12 / 13 Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded

RAKENDUSSÄTTED

§ 25. Määruse rakendamine

(1) Enne 1. maid 2006. aastal kehtinud nõuete kohaselt märgistatud pakendatud teraviljaseemet võib turustada kuni kauba lõppemiseni.
[RTL 2007, 24, 429- jõust. 25.03.2007]
(2) Enne 25. märtsi 2007. aastal kehtinud nõuete kohaselt märgistatud pakendatud teraviljaseemet võib turustada kuni etiketi kehtivusaja lõpuni või etiketile märgitud viimase lubatud turustamise tähtpäevani. [RTL 2007, 24, 429- jõust. 25.03.2007]

§ 26. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2006. a.

1nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT P 125, 11.07.1966, lk 2309-2319), muudetud direktiividega 69/60/EMÜ (EÜT L 48, 26.02.1969, lk 1-3), 71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.04.1971,

lk 24-28), 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.07.1972, lk 37-38), 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22-30),
73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79-82), 73/101/EMÜ (EÜT L 2, 01.01.1973, lk 1-27), 73/438/EMÜ
(EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79-82), 75/444/EMÜ (EÜT L 196, 26.07.1975, lk 6-13), 78/55/EMÜ (EÜT L 16,
20.01.1978, lk 23-29), 78/387/EMÜ (EÜT L 113, 25.04.1978, lk 13-19), 78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.08.1978,
lk 13-18), 78/1020/EMÜ (EÜT L 350, 14.12.1978, lk 27), 79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.07.1979, lk 13-16),
79/692/EMÜ (EÜT L 205, 13.08.1979, lk 1-4), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36-37), 81/126/EMÜ
(EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36-37), 85/3768/EMÜ (EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8-16), 86/155/EMÜ (EÜT L
118, 07.05.1986, lk 23-27), 86/320/EÜT (L 200, 23.07.1986, lk 38), 87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.02.1987, lk
39-43), 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.06.1988, lk 82-83), 88/380/EMÜ (EÜT L 187, 16.07.1988, lk 31-48),
88/506/EMÜ (EÜT L 274, 06.10.1988, lk 44), 89/2/EMÜ (EÜT L 5, 07.01.1989, lk 31), 90/623/EMÜ (EÜT L
333, 30.11.1990, lk 65), 93/2/EMÜ (EÜT L 54, 05.03.1993, lk 20), 95/6/EÜ (EÜT L 67, 25.03.1995, lk 30-32),
96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10-11), 98/95/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 1-26), 98/96/EÜ (EÜT
L 25, 01.02.1999, lk 27-33), 99/08/EÜ (EÜT 50, 26.02.1999, lk 26), 1999/54/EÜ (EÜT L 142, 05.06.1999,
lk 30-31), 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23-28), 2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18-33),
2006/55/EÜ (ELT L 159, 13.06.2006, lk 13), 2009/74/EÜ (ELT L 166, 27.6.2009, lk 40-70), 2012/1/EL (ELT
L 4, 07.01.2012, lk 8-9); 2012/37/EL (ELT L 325, 23.11.2012, lk 13-14) ja komisjoni direktiiv 2006/47/EÜ,
milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist teraviljaseemnes (ELT L 136, 24.05.2006,
lk 18-20), komisjoni direktiiv 2008/62/EÜ, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike
oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide
heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks
(ELT L 162, 21.6.2008, lk 13-19).
[RT I, 20.12.2013, 1- jõust. 31.12.2013]
Lisa 1 Teraviljaseemne kategooriate kvaliteedinõuded
[RT I, 11.12.2012, 6- jõust. 01.01.2013]
Lisa 2 Seemnetunnistuse vormi ja sisu nõuded
Lisa 3 Teraviljaseemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate loetelu ja nende esinemise lubatud piirmäärad
Lisa 4 Seemneproovi suurused
Lisa 5 Taotlus pakendamisloa saamiseks
[Kehtetu - RT I, 18.06.2014, 1- jõust. 01.07.2014]
23.01.2015 10:23
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus, lisa märgitud kehtetuks, Riigi Teatajaseaduse § 10 lõike 4 alusel.

Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded Leht 13 / 13