Autoriõiguse seadus1
Vastu võetud 11. novembril 1992. a.
(RT 1992, 49, 615; terviktekst RT I 2000, 16, 109),
jõustunud 12. detsembril 1992. a.,
muudetud järgmiste seadustega:
31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210;
08.12.2005 jõust.12.01.2006 RT I 2006, 1, 1;
15.06.2005 jõust.01.01.2006 RT I 2005, 39, 308;
16.06.2005 jõust.01.07.2005 RT I 2005, 37, 287;
22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500;
14.04.2004 jõust.01.05.2004 RT I 2004, 30, 208;
10.03.2004 jõust.15.04.2004 RT I 2004, 18, 131;
16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527;
16.10.2002 jõust.01.01.2003 RT I 2002, 90, 521;
19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387;
05.06.2002 jõust.01.07.2002 RT I 2002, 53, 336;
06.06.2001 jõust.01.09.2001 RT I 2001, 56, 335;
16.05.2001 jõust.11.06.2001 RT I 2001, 50, 289;
27.09.2000 jõust.22.10.2000 RT I 2000, 78, 497.
I peatükk
Üldsätted
§ 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded
(1) Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste
kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua
autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio ja televisiooniorganisatsioonidele,
filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses
nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja
kasutamiseks.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(2) Autoriõiguse seadus sätestab:
1) kirjandus, kunsti ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse
oma loometöö tulemustele;
2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus, kunsti ja
teadusteostele ning nende õigused;
3) õigused teoste esitajatele, fonogrammide tootjatele ning raadio ja
televisiooniorganisatsioonidele (autoriõigusega kaasnevad õigused);
31) andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
32) filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute
autoriõigusega kaasnevad õigused;
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste
kasutamisel ühiskonna huvides;
5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse.
(3) (Kehtetu 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 2. Autoriõigusaktid
(1) Eesti Vabariigi autoriõigusaktid koosnevad käesolevast seadusest, selle alusel
väljatöötatavatest teistest seadustest, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja ametite muudest
õigusaktidest.
(2) Autoriõigusakti vastuolu korral Eesti Vabariigi välislepinguga kohaldatakse
välislepingu sätteid.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(3) Käesoleva seaduse sätted ei kitsenda teiste intellektuaalse omandi valdkonnas
vastuvõetud eri seaduste kohaldamist.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 3. Autoriõiguse seaduse kehtivus
(1) Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele:
1) mille autoriks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
2) mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigi territooriumil või mis on avaldamata,
kuid asuvad Eesti Vabariigi territooriumil, sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest
elukohast;
3) mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(2) Teostele, mis on esmakordselt avalikustatud välisriigis või mis on avalikustamata, kuid
asuvad välisriigi territooriumil ja mille autoriks on isik, kelle alaline elukoht või asukoht on
välisriigi territooriumil, ning millele ei laiene käesoleva paragrahvi 1. lõike punkt 3,
kohaldatakse käesolevat seadust ainult juhul, kui see riik garanteerib samasuguse kaitse Eesti
Vabariigi autorite teostele ja teostele, mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigis.
(3) (Kehtetu 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
II peatükk
Autoriõigusega kaitstavad teosed
§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus
(1) Autoriõigus tekib kirjandus, kunsti ja teadusteostele.
(2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust
kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses
vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise
vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
1) ilukirjandus, publitsistika, poliitika, haridusalased jms. kirjalikud teosed;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed
(monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid
jms.);
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb
arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt. teosed, mis koosnevad sõnadest ja on
väljendatud suuliselt (suulised teosed);
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
6) draama ja muusikalised draamateosed;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
8) koreograafiateosed ja pantomiimid;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
9) audiovisuaalsed teosed (§ 33);
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
10) (Kehtetu 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
13) skulptuuriteosed;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid
jm.), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed
plastikateosed (mudelid, maketid jm.), arhitektuuri ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned,
rajatised, pargid, haljasalad jm.), linnaehitusansamblid ja kompleksid;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
15) tarbekunstiteosed;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
16) disaini ja moekunstiteosed;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja
slaidifilmid;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt. kaardid, atlased,
maketid);
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
19) õigusaktide projektid;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
191) standardid ja standardite kavandid;
(22.02.99 jõust.01.04.99 RT I 1999, 29, 398)
20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms.;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus
(arranžeering) ja teose muu töötlus;
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid).
Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud
iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav
elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega
käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva seaduse alusel kaitstakse
autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda
intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859);
23) muud teosed.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(4) Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiisile,
visandile, plaanile, joonisele, peatükile, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms.), kui
need vastavad käesoleva paragrahvi 2.lõikes sätestatule.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(5) Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel.
(6) Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast
seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu.
Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata
(1) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele,
kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms. intellektuaalse tegevuse
resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
2) rahvaloominguteostele;
3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused,
juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid,
medalid, märgid jne.);
(27.09.2000 jõust.22.10.2000 RT I 2000, 78, 497)
6) päevauudistele;
7) faktidele ja andmetele;
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud
programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 6. Autoriõiguse tekkimine, sõltumata teose eesmärgist, väärtusest, väljendusvormist ja
fikseerimise viisist
Teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis ei saa olla aluseks
autoriõiguse mittetunnustamisele.
§ 7. Autoriõiguse tekkemoment
(1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega.
(2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja
reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist,
deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
§ 8. Autoriõigus avalikustamata ja avalikustatud teostele
(1) Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele
suunatud) teostele.
(2) Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat
tutvusringkonda.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 9. Avaldatud teosed
(1) Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad
on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega
tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis
väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul
viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(11) (Kehtetu 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(12) (Kehtetu 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(2) Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele
avatud.
(3) Teose avaldamiseks ei loeta draamateose ja muusikalise draamateose ning
muusikateose esitamist, audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku
esitamist, kirjandus ja kunstiteose edastamist raadios ja televisioonis või teose edastamist
kaabellevivõrgu kaudu, kunstiteose eksponeerimist ja arhitektuuriteose ehitamist, välja
arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud juhul.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 10. Üldsusele suunatud teosed
(1) Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud,
edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud
mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
(2) Teose üldsusele suunamiseks loetakse muu hulgas:
1) teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll
üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat
tutvusringkonda, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte;
2) edastatud või taasedastatud teose üldsusele suunamist mis tahes tehnilise vahendi või
protsessi vahendusel, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte.
(3) Teos loetakse avalikult esitatuks, kui see on ette loetud, mängitud, tantsitud, näideldud
või muul viisil ette kantud kas vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi
vahendusel.
(4) Teos loetakse üldsusele näidatuks (eksponeerituks), kui teost või selle koopiat on
demonstreeritud kas vahetult või kaudselt filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes tehnilise
vahendi või protsessi vahendusel.
(5) Teos loetakse edastatuks, kui see on edastatud kaablita edastamise teel (raadio,
televisiooni, satelliidi vahendusel). Kodeeritud signaalid loetakse edastatuks, kui nende
üldsusele suunamiseks võimaldatakse ringhäälinguorganisatsiooni poolt või tema nõusolekul
dekodeerimisvahendeid.
(6) Teos loetakse üldsusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üldsusele suunatud kaabli
kaudu või kaablita suunamise teel sellisel viisil, et üldsus võib teost kasutada enda poolt
valitud kohas ja ajal.
(7) Üldsusele avatud kohaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse territoorium, ehitis
või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja
võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg,
puhkeala, teater, näitusesaal, kino, klubi, diskoteek, kauplus, jaekaubandusettevõte,
teenindusettevõte, ühissõiduk, majutusettevõte jms).
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 101. (Kehtetu 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 102. Edastamine satelliidi kaudu
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(1) Satelliidina käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse mis tahes sidesatelliiti, mis
edastab avalikuks vastuvõtuks mõeldud signaale selleks ettenähtud sagedusaladel, samuti
ühest geograafilisest punktist teise geograafilisse punkti toimuva suletud ühendusega signaale
edastavat satelliiti tingimusel, et nende signaalide individuaalvastuvõtt nendes geograafilistes
punktides on teatud asjaoludel võimalik.
(2) Edastamine satelliidi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on akt, mille käigus
avalikuks vastuvõtuks ettenähtud programmi sisaldavad signaalid sisestatakse raadio või
televisiooniorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja
satelliidi maajaama vahel.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(3) Satelliidi kaudu edastamise akt leiab aset ainult selles riigis, kus programmi sisaldavad
signaalid sisestatakse raadio ja televisiooniorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel
katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(4) Kodeeritud programmi sisaldavate signaalide puhul on satelliidi kaudu teose
edastamise tingimuseks üldsuse teavitamine dekodeerimisvahendite olemasolust kas raadio
või televisiooniorganisatsiooni poolt või tema nõusolekul.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004,
71, 500)
§ 103. Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu käesoleva seaduse tähenduses on üldsusele
vastuvõtmiseks ettenähtud tele või raadioprogrammi samaaegne, muutumatu ja täielik
taasedastamine traatside või õhu, sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel
või mikrolainesüsteemi vahendusel.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004,
71, 500)
III peatükk
Teose loomisel tekkivad õigused
§ 11. Autoriõiguse sisu
(1) Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu
moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(2) Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(3) Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina,
kas tasu eest või tasuta.
(4) Autori isiklike ja varaliste õiguste piiramine võib toimuda ainult käesolevas seaduses
ettenähtud juhtudel.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 12. Isiklikud õigused
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(1) Teose autoril on õigus:
1) esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose
autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (õigus
autorsusele);
2) otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel kas
autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta
(anonüümselt) (õigus autorinimele);
3) teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või
autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta
tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele);
4) lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid,
järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms.) (õigus teose lisadele);
5) vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või
autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad
autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse kaitsele);
6) otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks (õigus teose avalikustamisele);
7) oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele);
8) nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta);
9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 7, 8 ja 9 fikseeritud õiguste teostamine toimub
autori kulul ning autor on kohustatud hüvitama kahju, mis tekib isikul, kes teost kasutas.
§ 13. Varalised õigused
(1) Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma
teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest
kasutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas
kuulub autorile õigus lubada ja keelata:
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
1) reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). Reprodutseerimiseks
loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset
tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil;
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004,
71, 500)
2) levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse
teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes
viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose
rentimine ja laenutamine. Pärast autori poolt või tema loal teose koopia esmamüüki või
omandiõiguse muul viisil üleandmist Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis lõpeb käesolevas punktis nimetatud õigus ja
teose koopiat võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga
ühinenud riigis edasi levitada autori nõusolekuta. Autorile kuulub ainuõigus lubada või
keelata oma teose koopia rentimist ja laenutamist üldsusele ka juhul, kui õigus teose
levitamisele on lõppenud, välja arvatud käesoleva seaduse §s 133 sätestatud juhud;
(27.09.2000 jõust.22.10.2000 RT I 2000, 78, 497; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004,
71, 500; 08.12.2005 jõust.12.01.2006 RT I 2006, 1, 1)
3) (Kehtetu 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
4) tõlkida oma teos (õigus teose tõlkimisele);
5) teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus
teose töötlemisele);
6) koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid (õigus
teoste kogumikele);
7) teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes (õigus avalikule
esitamisele);
8) teost üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele). Teose eksponeerimine
tähendab teose või tema koopia näitamist kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis
tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil;
9) edastada teos raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu
kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel, välja arvatud
käesoleva paragrahvi punktis 91 nimetatud viisil (õigus teose edastamisele);
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
91) teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada
nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks
tegemisele);
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
10) teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras;
11) teostada oma disaini, tarbekunstiteose jms. projekt.
(2) (Kehtetu 27.09.2000 jõust.22.10.2000 RT I 2000, 78, 497)
(3) Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas
seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise
või ärilise kasu saamise eesmärgil.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(4) Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas
seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse
kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(5) Andmebaasi koopia esmane müük lõpetab õiguse kontrollida selle andmebaasi koopia
edasist müüki.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(6) (Kehtetu 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 131. Autori varaliste õiguste teostamine
(1) Autor teostab oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või kollektiivse esindamise
organisatsioonide (IX peatükk) kaudu.
(2) Teose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist
korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse
esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose
avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele
kokkuleppele taotleb loa üks nendest.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud kord kehtib ka juhul, kui teost kavatsetakse
avalikult esitada tehnilise vahendi (plaadi, kasseti või CDmängija jms) vahendusel
üldsusele avatud kohas.
(4) Teose edastamine raadio, televisiooni või satelliidi kaudu või taasedastamine
kaabellevivõrgu kaudu võib toimuda ainult juhul, kui teost edastav või taasedastav isik on
saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise
organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose edastamiseks või taasedastamiseks.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud kord kehtib ka juhul, kui 4. lõikes nimetatud
viisil edastatud või taasedastatud teost kavatsetakse avalikult esitada raadio, televisiooni,
satelliidi või kaabellevivõrgu vahendusel üldsusele avatud kohas või teha üldsusele
kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt
valitud kohas ja ajal.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(6) (Kehtetu 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 132. Täiendavad varalised õigused seoses arvutiprogrammidega
Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks käesoleva seaduse §s 13 nimetatud varalistele
õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel
eesmärgil.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 133. Tasu teose koopia laenutamise eest raamatukogudest
(08.12.2005 jõust.12.01.2006 RT I 2006, 1, 1)
(1) Autoril ei ole õigust keelata oma teose koopia laenutamist raamatukogudest, kuid
autoril on õigus saada sellise laenutamise eest tasu.
(08.12.2005 jõust.12.01.2006 RT I 2006, 1, 1)
(2) Autorile väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude
maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja kalendriaastas rahvaraamatukogudes
elektrooniliselt registreeritud laenutused.
(08.12.2005 jõust.12.01.2006 RT I 2006, 1, 1)
(3) Tasu väljamaksjaks on kultuuriministri poolt määratud juriidiline isik, kes esindab
autoreid või autorite organisatsioone.
(4) Tasu makstakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse
alusel.
(08.12.2005 jõust.12.01.2006 RT I 2006, 1, 1)
(5) Audiovisuaalse teose ning fonogrammi laenutamise eest autoritele makstav tasu
makstakse kollektiivse esindamise ühingutele, kes esindavad audiovisuaalse teose ning
fonogrammi autoreid.
(6) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tasu
maksmiseks:
1) (Kehtetu 08.12.2005 jõust.12.01.2006 RT I 2006, 1, 1)
11) avalduses esitatavate andmete loetelu;
(08.12.2005 jõust.12.01.2006 RT I 2006, 1, 1)
2) tasu jaotamise määrad erinevate autorite vahel;
3) tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ja korra.
(7) Tasu väljamaksjal on õigus saada rahvaraamatukogudelt kõiki tasu maksmiseks
vajalikke andmeid. Sellega seotud lisakulutused kannab tasu väljamaksja.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500; 08.12.2005 jõust.12.01.2006 RT I 2006,
1, 1)
(8) Tasu ülempiir on neljakordne Statistikaameti esitatud eelmise aasta Eesti keskmine
brutopalk.
(16.06.2005 jõust.01.07.2005 RT I 2005, 37, 287)
§ 14. Autori õigus saada autoritasu
(1) Autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja
arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(2) Autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse
kindlaks autori ning teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel
autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja
vahelise kokkuleppega käesoleva seaduse paragrahv 76 3. lõikes ning paragrahv 77 3. lõikes
sätestatud erisusi arvestades.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156; 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97,
859)
(3) Kuni ei ole saavutatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud kokkulepet, on teose
kasutamine keelatud.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(4) Kui pooled on autoritasus kokku leppinud, kuid kohustatud pool ei täida tähtpäevaks
temal lasuvat kohustust osaliselt või täielikult, peab kohustatud pool teose kasutamise
lõpetama, kui ei ole õigustatud poolega kokku lepitud teisiti.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu eiramine loetakse teose kasutamiseks ilma
autori või tema õiguste omaja loata.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71,
500)
(6) Kui autor on audiovisuaalse teose produtsendile üle andnud (loovutanud) oma
varalised õigused või andnud loa (litsentsi) audiovisuaalse teose originaali või koopiat
kasutada (sealhulgas rentida) või sellist õiguste üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb
autorile õigus saada õiglast tasu televisiooniorganisatsioonilt, rendile andjalt või muult isikult,
kes audiovisuaalset teost kasutab. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on
kehtetu.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(7) Kui autor on fonogrammitootjale üle andnud (loovutanud) õiguse või andnud loa
(litsentsi) fonogrammi koopiat rentida või sellist õiguse üleandmist või loa andmist
eeldatakse, jääb autorile õigus saada sellise rentimise eest rendile andjalt õiglast tasu.
Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 15. Tasu algupärase kunstiteose edasimüümise eest
(1) Algupärase kunstiteose autoril on õigus saada pärast teose omandiõiguse esmakordset
võõrandamist müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigust kohaldatakse müügitehingutele,
milles müüja, ostja või vahendajana osaleb oksjonikorraldaja, kunstigalerii või kunstiteoste
vahendaja.
(3) Käesoleva paragrahvi tähenduses on algupärane kunstiteos visuaalkunsti teos, nagu
maal, graafika, skulptuur, installatsioon, tarbekunstiteos ja foto, kui see on kunstniku
valmistatud või tema nummerdatud, signeeritud või muul viisil autoriseeritud koopia.
(4) Tasumäärad:
1) 5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on kuni 780 000 krooni;
2) 3 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 780 001 – 3 120 000 krooni;
3) 1 protsent müügihinnast, kui müügihind on 3 120 001 – 5 460 000 krooni;
4) 0,5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 5 460 001 – 7 800 000 krooni;
5) 0,25 protsenti müügihinnast, kui müügihind on üle 7 800 000 krooni.
(5) Tasu ühe algupärase kunstiteose edasimüümise eest ei tohi ületada 195 000 krooni.
(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu ei kohaldata, kui müügihind on alla
1000 krooni.
(7) Autoril ja kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus kolme aasta jooksul alates
edasimüügist nõuda edasimüüki korraldanud isikult teavet, mis on vajalik edasimüügitasu
maksmise tagamiseks.
(8) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu tuleb maksta kolmekümne päeva
jooksul alates edasimüügi toimumise päevast.
(9) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu on autoril õigus saada kolme aasta
jooksul alates edasimüügist.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
§ 16. Autoriõigus ja omandiõigus
(1) Autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on
omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud. Autori või tema pärija
varaliste õiguste teostamise viis määratakse kindlaks autori või tema pärija ja omaniku
vahelise kokkuleppega.
(2) Kujutava kunsti teose autoril on õigus nõuda oma teosest koopia valmistamiseks
juurdepääsu teose originaalile, mis on teise isiku omanduses või tiitlipärases valduses.
(3) Omaniku nõusolekul võib autor parandada, täiendada või muul viisil ümber töötada
oma kujutava kunsti teost, arhitektuuri, tarbekunsti, disaini jms. teost.
IV peatükk
Autori varaliste õiguste teostamise piiramine (teose vaba kasutamine)
1. Põhisätted
§ 17. Autori varaliste õiguste piiramine
Erandina käesoleva seaduse §dest 13–15, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose
tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud
teose kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult käesoleva seaduse §des
18–25 otseselt ettenähtud juhtudel.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859; 31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006,
28, 210)
§ 18. Teose vaba reprodutseerimine ja tõlkimine isikliku kasutamise eesmärkidel
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost
füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et
selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
(2) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ei ole isikliku kasutamise eesmärkidel
lubatud reprodutseerida:
1) arhitektuuri ja maastikuarhitektuuriteoseid;
2) piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid;
3) elektroonilisi andmebaase;
4) arvutiprogramme, välja arvatud käesoleva seaduse §des 24 ja 25 ettenähtud juhtumid;
5) reprograafilisel viisil noote.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
§ 181. Autori reprodutseerimisõiguse piiramine
(1) Ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata on lubatud teoste ajutine või juhuslik
reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille
eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks
teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel
puudub iseseisev majanduslik eesmärk.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene arvutiprogrammidele.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
2. Teose kasutamine autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta
§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise
eesmärkidel
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on
teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus,
järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe ja teaduslikel
eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe ja teaduslikel eesmärkidel
motiveeritud mahus haridus ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
4) päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose
ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja
ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele;
5) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil
ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele;
6) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine
puuetega inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline
kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Autori nõusolekuta ei ole lubatud reprodutseerida,
levitada ja kättesaadavaks teha teost, mis on spetsiaalselt loodud puuetega inimeste jaoks;
7) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine karikatuuris, paroodias ja pastišis sel
eesmärgil motiveeritud mahus.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
§ 20. Teose vaba kasutamine avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu poolt
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või
raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost reprodutseerida, selleks et:
1) asendada kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud teos;
2) teha koopia teose säilimise tagamiseks;
3) asendada mõne teise avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu püsikollektsiooni
kuulunud teos juhul, kui see on kadunud, hävinud või muutunud kasutamiskõlbmatuks;
4) digiteerida kogu säilitamise eesmärgil;
5) teha koopia füüsilise isiku jaoks käesoleva seaduse §s 18 nimetatud eesmärgil;
6) teha koopia kohtu või riigiasutuse tellimusel käesoleva seaduse § 19 punktis 6
nimetatud eesmärgil.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3 nimetatut kohaldatakse juhul, kui ei ole
võimalik omandada teose uut koopiat.
(3) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või
raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost kasutada motiveeritud mahus näituse ja kogu
tutvustamise eesmärgil.
(4) Avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul on õigus kogus olevat teost
kättesaadavaks teha oma territooriumil asuvate eriseadmete kaudu füüsilise isiku tellimusel
õppe või teaduslikul eesmärgil kasutamiseks.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud tegevus ei või toimuda ärilisel eesmärgil.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
§ 201. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud
kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja
fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise
kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui
selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel
eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada
kujutise üldsusele suunamisel.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004,
71, 500)
§ 202. Üldsusele külastamiseks avatud kohas asuva arhitektuuriteose kujutise vaba kasutamine
kinnisvarakuulutuses
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime äranäitamisega
on lubatud arhitektuuriteose kujutist motiveeritud mahus reprodutseerida ja üldsusele suunata
kinnisvarakuulutuses.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
§ 21. (Kehtetu 21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
§ 22. Teose vaba avalik esitamine
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse,
kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine
õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning
tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või
teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne.), kes on otseselt seotud
õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse.
§ 23. Teose ajutise salvestise kasutamine raadio ja televisiooni poolt
(1) Autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta on raadiol ja televisioonil
lubatud teha ajutine salvestis teosest, millele tal on eetrisseandmise õigus, tingimusel, et
selline salvestis tehakse raadio ja televisiooni oma tehniliste vahenditega ja enda poolt
kasutamiseks.
(2) Raadio ja televisioon on kohustatud käesoleva paragrahvi 1.lõikes ettenähtud
salvestise hävitama 30 päeva möödumisel selle tegemisest, kui selliselt salvestatud teose
autoriga ei ole kokku lepitud teisiti.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud ajutine salvestis ei kuulu hävitamisele juhul, kui
sellel on suur kultuurilooline väärtus. Nimetatud juhul kuulub salvestis säilitamisele raadio ja
televisiooni arhiivis kui eranditult dokumentaalset iseloomu omav teos ilma selleks autorilt
nõusolekut küsimata. Arhiivis säilitamisele kuuluvate teoste kohta teeb otsuse raadio ja
televisiooniorganisatsioon, vaidluse korral aga riigiarhivaar.
(26.06.96 jõust.26.07.96 RT I 1996, 49, 953; 25.03.98 jõust.01.05.98 RT I 1998, 36/37,
552)
§ 24. Arvutiprogrammi vaba kasutamine
(1) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, on arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal
õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta programmi
reprodutseerida, tõlkida, kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada ja saadud
tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see on vajalik:
1) programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks
programm omandati;
2) programmis esinevate vigade parandamiseks.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(2) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on ilma programmi autori või tema
õigusjärglase nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta õigus teha programmist
varukoopia tingimusel, et see on vajalik arvutiprogrammi kasutamiseks või kadunud, hävinud
või kasutamiskõlbmatuks muutunud programmi taastamiseks.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(3) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta
ja täiendava autoritasu maksmiseta jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi toimimist
eesmärgil selgitada välja programmelemendi aluseks olnud ideed ja põhimõtted juhul, kui ta
teeb seda programmi laadimise, esitamise, käitamise, ülekandmise või talletamise käigus,
mille tegemiseks ta on õigustatud.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(4) (Kehtetu 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(5) Lepingu tingimus, mis piirab käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes nimetatud õiguste
teostamist, on tühine.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 25. Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine (dekompileerimine)
(1) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta
ja täiendava autoritasu maksmiseta reprodutseerida programmi ning seda tõlkida juhul, kui
see on hädavajalik informatsiooni saamiseks algsest programmist sõltumatult loodud
programmi ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega, kui on täidetud järgmised
tingimused:
1) seda teeb programmi õiguspärane kasutaja või tema ülesandel mõni teine vastavat
luba omav isik;
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
2) programmide ühilduvust tagav informatsioon ei ole olnud käesoleva lõike punktis 1
nimetatud isikutele eelnevalt kättesaadav;
3) selline tegevus piirdub algse programmi osadega, mis on vajalikud ühilduvuse
tagamiseks.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(2) Informatsiooni, mis on saadud käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegevusega, ei
tohi:
1) kasutada muuks otstarbeks kui sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;
2) üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik sõltumatult
loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;
3) kasutada oma olemuselt sarnase programmi arendamiseks, tootmiseks,
realiseerimiseks või muude algse programmi autori autoriõigust rikkuvate tegude
sooritamiseks.
(3) Lepingu tingimus, mis piirab käesolevas paragrahvis nimetatud õiguste teostamist, on
tühine.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 251. Andmebaasi vaba kasutamine
Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja
täiendavat autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks
andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. Kui nimetatud isik on õigustatud
kasutama andmebaasi ainult osaliselt, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ainult
andmebaasi või selle koopia vastava osa suhtes. Lepingu tingimus, mis piirab nimetatud
õiguse teostamist, on tühine.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
3. Teose kasutamine autori nõusolekuta, kuid tasu maksmisega
§ 26. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks
(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose
helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks
jms.). Autoril, aga samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose
või fonogrammi sellise kasutamise eest (paragrahv 27).
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõige ei laiene juriidilistele isikutele.
§ 27. Tasu audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise eest isiklikeks vajadusteks
(1) Käesoleva seaduse §s 26 nimetatud tasu maksavad salvestusseadmete ja
salvestuskandjate tootja, importija, müüja, isik, kes toob salvestusseadmeid ja kandjaid
Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ ühenduse
tolliseadustiku kehtestamine (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50) mõistes Eestisse.
(2) Müüja maksab tasu juhul, kui tootja, importija või isik, kes toob salvestusseadmeid ja
kandjaid Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse, ei ole tasu maksnud.
(3) Müüjal on õigus tasu tagasi nõuda tootjalt, importijalt ja isikult, kes toob
salvestusseadmeid ja kandjaid Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse.
(4) Füüsilised isikud maksavad tasu juhul, kui salvestusseadmete ja kandjate import või
Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse toomine toimub kaubanduslikul eesmärgil.
(5) Tasu makstakse tagasi salvestusseadmetelt ja kandjatelt:
1) mis tehniliste omaduste tõttu ei võimalda audiovisuaalseid teoseid ja teoste
helisalvestisi reprodutseerida üksikute koopiatena;
2) mis on eksporditud või Eestist Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile viidud;
3) mida kasutatakse ettevõtja põhikirjalise tegevuse raames;
4) mida kasutatakse tegevusel, mille puhul salvestaja põhitegevuse tulemus eeldab
vaheetapina audio või videosalvestise valmistamist;
5) mis on mõeldud salvestustegevuseks haridus ja teadusasutuste poolt õppe ja
teaduslikel eesmärkidel;
6) mida kasutatakse salvestiste tegemiseks puuetega inimestele.
(6) Kollektiivse esindamise organisatsioon tagastab tasu käesoleva paragrahvi 5. lõikes
nimetatud isikutele kuue kuu jooksul, alates vastava kirjaliku taotluse esitamisest.
(7) Tasu suurus on:
1) salvestusseadmete puhul kolm protsenti kauba väärtusest;
2) salvestuskandjate puhul kaheksa protsenti kauba väärtusest.
(8) Tasu jaotatakse autorite, teoste esitajate ja fonogrammitootjate vahel, lähtudes teoste ja
fonogrammide kasutamisest.
(9) Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab kultuuriminister igal
aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvad autoreid, esitajaid ja fonogrammitootjaid
esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning üks Kultuuriministeeriumi esindaja.
(10) Tasu võib maksta ka organisatsioonidele muusika ja filmikultuuri arendamiseks ning
koolitus ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel
eesmärkidel, kuid mitte üle kümne protsendi jaotamisele kuuluvast tasust.
(11) Kultuuriminister kinnitab hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu jaotuskava,
olles selle eelnevalt kooskõlastanud autorite, esitajate ja fonogrammitootjate esindajatega.
(12) Tasu kogujaks kinnitab kultuuriminister kollektiivse esindamise organisatsiooni, kellel
on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumise ja maksmisega seotud kulutused. Tasu
koguja esitab Kultuuriministeeriumile tasu kogumise, maksmise ning tehtud mahaarvestuste
kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.
(13) Tasu kogujaks määratud kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus saada tolli
ja statistikaorganisatsioonidelt, tootja ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke
andmeid. Esitatud andmed on konfidentsiaalsed ning tasu kogujal on õigus neid kasutada või
avaldada ainult seoses tasu kogumisega.
(14) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
1) audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise
kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja kandjate loetelu;
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
2) käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tasu taotlemise korra.
(08.12.2005 jõust.12.01.2006 RT I 2006, 1, 1)
§ 271. Tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest
(1) Autoril ja kirjastajal on õigus saada õiglast tasu teose reprograafilise reprodutseerimise
eest käesoleva seaduse § 18 1. lõikes ja § 19 punktis 3 nimetatud juhtudel.
(2) Autorile väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude
maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja Eesti Rahvusraamatukogu
rahvusbibliograafia andmebaasis registreeritud teoste nimetuste arv.
(3) Kirjastajale väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas
tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja avalduse esitamisele eelneva
kümne kalendriaasta jooksul ilmunud ISBN ja ISSNnumbriga teoste nimetuste arv.
(4) Tasu maksab välja kultuuriministri määratud juriidiline isik, kes esindab autoreid või
autorite organisatsioone.
(5) Tasu makstakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse
alusel.
(6) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tasu jaotamise
määrad ilukirjanduse ning teadus ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel ning tasu
maksmise korra.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
V peatükk
Isikud, kellele kuulub autoriõigus
§ 28. Teose autor
(1) Autori isiklikud õigused ja varalised õigused kuuluvad algselt teose autorile, kui
käesoleva seadusega autori varaliste õiguste osas ei ole ette nähtud teisiti.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(2) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud.
(3) Juriidilisele isikule kuulub autoriõigus vaid käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel.
(4) Riigile kuulub autoriõigus vaid käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 29. Autorsuse presumptsioon
(1) Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi
all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist.
Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal.
(2) Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on
autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma
autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(3) Autorit käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel esindanud isik säilitab tema
poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks, kui tema ja autori
vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
§ 30. Ühine autorsus
(1) Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise
tegevusega, kuulub selle autoritele ühiselt.
(2) Ühise loomingulise tegevusega loodud teos võib moodustada ühe jagamatu terviku
(ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus
(kaasautorsus). Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks, kui seda saab kasutada
sõltumatult selle teose teistest osadest.
(3) Igale kaasautorile kuulub autoriõigus ka tema poolt loodud iseseisva tähendusega osale
teoses ning ta võib kasutada seda teose osa iseseisvalt. Selline kasutamine ei tohi kahjustada
teiste kaasautorite õigusi ega olla vastuolus teose kaasautorite poolt ühise kasutamise
huvidega.
(4) Suhted ühiste autorite vahel autoriõiguse teostamisel, sealhulgas autoritasu jagamisel,
määratakse kindlaks nende kokkuleppega. Sellise kokkuleppe puudumisel teostavad
autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt, autoritasu aga jagatakse nende vahel võrdsetes
osades.
(5) Igaüks ühistest autoritest võib pöörduda kohtusse või võtta tarvitusele muid abinõusid
ühiselt loodud teose kaitseks ning autoriõiguse rikkumise kõrvaldamiseks.
(6) Autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine, teose
redigeerimine, graafikute, skeemide jms. joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine
autoritele ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele.
(7) Töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras teose loomisel on
autorikollektiivi moodustamisel vaja isiku eelnevat nõusolekut tema autorikollektiivi
lülitamiseks. Autorikollektiivi töös osalemisest keeldumist mõjuvatel põhjustel ei loeta
töödistsipliini rikkumiseks.
§ 31. Autoriõigus kollektiivsele teosele
(1) Kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis
on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja
juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all
(teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded
jms.).
(2) Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline
teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.
(3) Kollektiivsesse teosesse võetud teoste (kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus oma
teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaks
määratud teisiti. Kaastööde autoreid ei loeta ühisteks autoriteks.
§ 32. Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(1) Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras
loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose
kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui
lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(2) Autor võib iseseisvalt kasutada oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teost
tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ainult tööandja eelneval nõusolekul, näidates ära
tööandja nime või nimetuse. Sellisel juhul on autoril õigus saada autoritasu teose kasutamise
eest.
(3) Autor võib iseseisvalt kasutada oma tööülesannete täitmise korras loodud teost
eesmärgil, mis ei ole tema tööülesannetega ette nähtud, kui töölepingus ei ole ette nähtud
teisiti. Sellisel teose kasutamisel tuleb ära näidata tööandja nimi või nimetus.
(4) Õigusaktides ettenähtud juhtudel makstakse tööülesannete täitmise korras loodud teose
autorile lisaks töötasule (palgale) ka autoritasu teose kasutamise eest. Autoritasu maksmine
võidakse ette näha ka tööandja ja autori vahelise kokkuleppega.
(5) Arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril, kes loob programmi või andmebaasi
oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib autoriõigus
sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste
õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(6) Varalised õigused avalikus teenistuses loodud teosele lähevad üle riigile, kui lepingus
ei ole ette nähtud teisiti. Neid õigusi teostab see riigiasutus, kelle ülesandel, tellimisel või
juhendamisel teos loodi.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 33. Autoriõigus audiovisuaalsele teosele
(1) Audiovisuaalseks teoseks loetakse mis tahes teost, mis koosneb korrapäraselt seotud
kujutistest koos neid saatvate helidega või ilma helideta, ja mis on ette nähtud näitamiseks
vastavate tehniliste vahenditega (kinofilm, telefilm, videofilm jne.).
(2) Autoriõigus audiovisuaalsele teosele kuulub selle autorile või ühistele autoritele –
režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on
loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule. Režissööri,
stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle
teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle
audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused, sõltumata sellest, kas
see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks või mitte.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(3) Teose produtsendiks loetakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle finantseerimisel või
juhtimisel on teos loodud ja kelle nimi on fikseeritud selles audiovisuaalses teoses.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(4) Selle isiku produtsendiks olemist, kelle nimi või nimetus on näidatud audiovisuaalses
teoses, presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus
lasub produtsendiks olemise vaidlustajal.
(5) Režissöörile, stsenaariumi autorile ja heliloojale, aga samuti stsenaariumi plaani,
dialoogi ja diktoriteksti autorile, kunstnikule, operaatorile, koreograafile, helioperaatorile ja
teistele audiovisuaalse teose loomises osalenud isikutele kuulub autoriõigus oma teosele, mis
moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja mida saab kasutada
sõltumatult teosest kui tervikust. Sellise teose osas varaliste õiguste teostamine võib toimuda
iseseisvalt, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti, kuid tingimusel, et selline kasutamine ei
kahjusta teose kui terviku kasutamise huvisid.
§ 34. Kogumiku koostaja autoriõigus
(1) Isikul, kes oma loomingulise tegevuse tulemusena materjali valikul või
süstematiseerimisel on loonud kogumiku (kogumiku koostajal), tekib autoriõigus sellele
kogumikule.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(2) Intellektuaalse tegevuse tulemusi, millele käesolevat seadust ei kohaldata (paragrahv
5), võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada.
(3) Teoseid, mille osas autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on möödunud, võib kogumiku
koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada, järgides käesoleva seaduse paragrahv
44 sätteid.
(4) Autoriõigusega kaitstavaid teoseid võib süstematiseerida ja lülitada kogumikku kas
originaalis või ümbertöötatud kujul vaid teose autori või tema õigusjärglase nõusolekul, välja
arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Kogumiku koostaja on kohustatud
järgima kogumikku võetud teose autori autoriõigust.
(5) Ühe isiku poolt kogumiku avaldamine ei piira teisi isikuid sama materjali kasutamisel
iseseisva kogumiku loomiseks vastavalt käesoleva paragrahvi 1. ja 4. lõike sätetele.
(6) Ühe isiku poolt koostatud kogumiku ümbertöötamine teiste isikute poolt võib toimuda
ainult algse kogumiku koostaja autoriõigust järgides.
§ 35. Autoriõigus tuletatud teosele
(1) Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele.
(2) Tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks
või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks,
draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks,
võib toimuda ainult käesoleva seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja
autoriõigusi järgides.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(3) Isikul, kes on loonud teise autori teose (algse teose) alusel uue, loominguliselt
iseseisva ja algsest teosest sõltumatu teose, tekib autoriõigus sellele teosele. Sellisel juhul
tuleb ära näidata algse teose autori nimi, teose pealkiri (nimetus) ja allikas, kus teos on
avaldatud.
(4) Käesoleva paragrahvi 1.lõike sätteid kohaldatakse ka teostele, mille autorid ei ole
teada (rahvaloominguteosed, anonüümsed teosed jms.), teostele, mille autoriõigusega
kaitsmise tähtaeg on möödunud, ja intellektuaalse tegevuse tulemustele, millele käesolevat
seadust ei kohaldata (paragrahv 5).
§ 36. Autoriõiguse pärimine
(1) Autoriõiguse pärimine toimub vastavalt pärimisõiguse üldsätetele seaduse või
pärandaja viimse tahte avalduse järgi.
(2) Seadusjärgsele pärijale lähevad autoriõiguse kehtivuse tähtajaks üle käesoleva seaduse
§ 12 1. lõike punktides 4–6 ja §des 13–15 nimetatud autoriõigused, kui viimse tahte
avaldusega ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust teostab Kultuuriministeerium.
(4) Kultuuriministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud autoriõiguse
teostamisest saadud tasu kasutada stipendiumi väljaandmiseks. Kultuuriminister kehtestab
määrusega stipendiumi maksmise korra.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
§ 37. Pärijateks mitteolevate autori õigusjärglaste autoriõigus
Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes ei ole autori pärijateks, võivad autoriga sõlmitud
lepingu alusel või käesolevas seaduses otseselt ettenähtud juhtudel üle minna vaid autori
varalised õigused.
VI peatükk
Autoriõiguse ajaline kehtivus
§ 38. Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg
(1) Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma,
olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud, välja arvatud käesoleva
seaduse §des 39–42 ettenähtud juhud.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(2) (Kehtetu 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(21) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5
lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Eesti kodanik või Eesti Vabariigis
alaliselt elav isik, siis kehtib autoriõigus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus,
kuid mitte üle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 39. Autoriõiguse kehtivus ühise autorsuse korral
Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega
(paragrahv 30), kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema
surma.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 40. Autoriõiguse kehtivus anonüümselt või pseudonüümi all avalikustatud teosele
Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat
pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb
üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei
tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse paragrahvide 38 ja 39 sätteid.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 41. Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele, töökohustuste täitmise korras loodud
teosele, audiovisuaalsele teosele ja jätkuväljaandele
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(1) Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud
teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(11) Autoriõigus audiovisuaalsele teosele (§ 33) kehtib 70 aastat pärast viimase teisi
autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor,
kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes fikseeritud teos ei ole avalikustatud 50 aasta
jooksul pärast selle loomist, siis kehtib autoriõigus 70 aastat pärast teose loomist.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(3) Kui teos avaldatakse jätkuväljaandena (köidetena, osadena, annetena, jagudena jne) ja
autoriõiguse kehtivuse tähtaega arvestatakse teose õiguspärasest avalikustamisest, siis kehtib
autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(4) Kollektiivsesse teosesse, töökohustuste täitmise korras loodud teosesse ja
audiovisuaalsesse teosesse võetud iseseisvat tähendust omavate teoste suhtes, mis ei ole
avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib autoriõigus käesoleva seaduse § 38 1.
lõikes sätestatud tähtaja jooksul.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 42. (Kehtetu 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 43. Autoriõiguse kehtivuse tähtaja kulgemise algus
Käesolevas peatükis ettenähtud tähtaja kulgemine algab autori surmaaastale järgneva aasta
(paragrahvid 38 lg.1 ja 39) või teose õiguspärasele avalikustamisele või loomisele järgneva
aasta (paragrahv 38 lg. 2; paragrahvid 40, 41 ja 42) 1.jaanuarist.
§ 44. Teose autorsuse, autori nime, autori au ja väärikuse ning teose pealkirja tähtajatu kaitse
(1) Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja
väärikust kaitstakse tähtajatult.
(2) Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine
teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava
autorite samastamise.
§ 45. Teose kasutamine pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist
Teost, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, võivad vabalt kasutada kõik
isikud, järgides käesoleva seaduse paragrahv 44 ning muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27,
153; 47, 297; 53, 336; 63, 387; 2004, 25, 171) sätteid.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
VII peatükk
Teose kasutamine
1. Põhisätted
§ 46. Teose kasutamine teiste isikute poolt
(1) Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste
õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja
arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud.
(2) (Kehtetu 16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
(3) Autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutamiseks
võib olla piiratud konkreetsete õiguste osas, samuti teose kasutamise eesmärgi, tähtaja,
kasutamise territooriumi, ulatuse, viiside ja vahendite osas.
§ 47. Alllitsents teose kasutamiseks
Teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (anda all
litsentsi) ainult autori eelneval nõusolekul.
(16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
2. Autorileping
§ 48. Autorilepingu mõiste
(1) Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline
kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele
üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud
ulatuses ja korras.
(16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
(2) Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose
loomiseks ja kasutamiseks.
(3) Olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse
autorilepingule võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004,
13, 86; 37, 255) litsentsilepingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
(4) Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule
võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
§ 481. Autorilepingu sisu
(1) Autorilepingus fikseeritakse:
1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms);
2) üleantavad õigused, õigused, , litsentsilepingu liik (liht või ainulitsentsileping) ja all
litsentsi andmise õigus;
3) teose kasutamise viis ja territoorium;
4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg.
(2) Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud
summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise
tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel.
(16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
§ 49. Autorilepingu vorm
(1) Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla
vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi
andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või
teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning
kaabellevivõrgus.
(16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
§ 50. (Kehtetu 05.06.2002 jõust.01.07.2002 RT I 2002, 53, 336)
§ 51. (Kehtetu 05.06.2002 jõust.01.07.2002 RT I 2002, 53, 336)
§ 52. Autorilepingu kehtivuse tähtaeg
Autorilepingu kehtivuse tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel.
§ 53. Teose kasutamise algustähtaeg
Teose kasutamise algustähtaeg ei tohi ületada ühte aastat, alates autori poolt teose kasutajale
üleandmise momendist, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
§ 54. (Kehtetu 05.06.2002 jõust.01.07.2002 RT I 2002, 53, 336)
§ 55. (Kehtetu 05.06.2002 jõust.01.07.2002 RT I 2002, 53, 336)
§ 56. Autorilepingu täitmine isiklikult
Autorilepingu puhul uue teose loomiseks on autor kohustatud looma teose isiklikult, kui
lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Teiste isikute kaasamine teose loomisele ja
autorikollektiivi muutmine võivad toimuda vaid teose tellija eelneval nõusolekul.
(16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
§ 57. Lepinguga teose kasutajale üleminevad õigused
(1) Omandiõigus teose käsikirjale, eskiisile, joonisele, magnetlindile, arvutidisketile jms.
materiaalsele objektile, mille vahendusel teos reprodutseeritakse, läheb üle teose kasutajale
ainult autorilepingus otseselt ettenähtud juhul.
(2) Kui autor võõrandab oma teose originaali või koopia, siis ei tähenda see tema varaliste
õiguste üleandmist või loa andmist teose kasutamiseks, kui lepinguga ei ole kindlaks
määratud teisiti.
(3) Uue teose loomiseks sõlmitud autorilepingu alusel loodud kujutava kunsti teos läheb
üle tellija omandisse või valdusesse, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike alusel on teose omandajal õigus sellist teost
üldsusele näidata (eksponeerida) autorile selle eest täiendavat tasu maksmata, kui lepinguga ei
ole kindlaks määratud teisiti. Sellist õigust ei ole isikul, kes valdab teose originaali või selle
koopiat kasutuslepingu alusel.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
(5) Kui autorileping on sõlmitud kirjandus või kunstiteose kasutamiseks audiovisuaalse
teose loomiseks, kuulub sellise teose kasutajale õigus audiovisuaalset teost üldsusele näidata
kinos, televisioonis, kaabellevivõrgu kaudu või muude tehniliste vahenditega, dubleerida see
teos teise keelde, varustada subtiitritega ning seda teost reprodutseerida ja levitada, kui
lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Autoril on õigus saada õiglast tasu teose rentimise eest (§
14 6. lõige). Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata muusikateoste suhtes.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 58. (Kehtetu 05.06.2002 jõust.01.07.2002 RT I 2002, 53, 336)
§ 59. (Kehtetu 05.06.2002 jõust.01.07.2002 RT I 2002, 53, 336)
§ 60. (Kehtetu 05.06.2002 jõust.01.07.2002 RT I 2002, 53, 336)
§ 61. (Kehtetu 05.06.2002 jõust.01.07.2002 RT I 2002, 53, 336)
VIII peatükk
Teose esitaja, fonogrammitootja ning raadio ja televisiooniorganisatsiooni õigused
(autoriõigusega kaasnevad õigused)
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 62. Autoriõigusega kaasnevate õiguste mõiste
(1) Teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio ja televisiooniorganisatsioonil, filmi
esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena
õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja
autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on käesolevas
peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega kaasnevate õiguste
objektile).
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004,
71, 500)
(2) Autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamine ei piira autori või tema õigusjärglase
autoriõiguse teostamist.
(3) Levitamine käesoleva peatüki tähenduses on autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti
originaali või koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine müümise või muul viisil
omandiõiguse üleandmise teel.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(4) Pärast autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti esmamüüki Euroopa Liidu
liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis õiguste omaja poolt
või tema nõusolekul lõpeb käesolevas peatükis ettenähtud õigus levitamisele ja autoriõigusega
kaasnevate õiguste objekti võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguga ühinenud riigis edasi levitada õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(5) Teose esitaja, fonogrammitootja, raadio ja televisiooniorganisatsioon, filmi
esmasalvestuse tootja, isik, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena
õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, ja isik, kes annab välja
autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, võib
käesolevas peatükis sätestatud varalised õigused üle anda (loovutada) või anda loa (litsentsi)
autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamiseks.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 621. Autoriõigusega kaasnevate õiguste presumptsioon
(1) Autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kaitstust eeldatakse, välja arvatud juhul, kui
käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne
asjaolu. Tõendamiskohustus lasub autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kaitstuse
vaidlustajal.
(2) Isiku, kes on autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile märgitud õiguste omajana,
õigusi nimetatud objektile eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus
lasub õiguste omaja isiku vaidlustajal.
(3) Kui autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile või selle pakendile on kantud tähis,
mida saab otseselt seostada autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või tema
õigusjärglasega, või sellist tähist kasutatakse muus seoses vastava autoriõigusega kaasnevate
õiguste objektiga, eeldatakse tähisega seostatava autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja
õigusi vastavale objektile.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 63. Autoriõigusega kaasnevate õiguste kehtivus
(1) Käesoleva peatüki sätted kehtivad teose esitaja suhtes juhul, kui:
1) teose esitajaks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
2) teose esitus (lavastus) toimus Eesti Vabariigi territooriumil või
3) teose esitus (lavastus) on salvestatud fonogrammile, mida kaitstakse vastavalt
käesoleva paragrahvi 2. lõikele, või
4) teose esitus (lavastus), mis pole salvestatud fonogrammile, on võetud raadio või
telesaatesse, mida kaitstakse vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele.
(2) Käesoleva peatüki sätted kehtivad fonogrammitootja suhtes juhul, kui:
1) fonogrammitootja on Eesti Vabariigi kodanik, Eesti Vabariigis alaliselt elav isik või
Eesti Vabariigis asuv juriidiline isik või
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
2) helide esmakordne fikseerimine fonogrammil toimus Eesti Vabariigi territooriumil või
3) fonogramm avaldati esmakordselt Eesti Vabariigi territooriumil. Avaldamise all
mõeldakse fonogrammi koopiate pakkumist üldsusele nõudlust rahuldavas koguses.
(3) Käesoleva peatüki sätted kehtivad raadio ja televisiooniorganisatsiooni suhtes juhul,
kui:
1) selle organisatsiooni asukoht on Eesti Vabariigi territooriumil või
2) teos edastatakse saatja kaudu, mis asub Eesti Vabariigi territooriumil.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(4) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse välisriikide kodanike ja juriidiliste isikute
suhtes vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, millega Eesti Vabariik on ühinenud.
§ 64. Teose esitaja mõiste
Teose esitajaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat,
muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul
viisil esitab kirjandus, kunsti või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste
esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi, tsirkuse, nukuteatri jms. numbreid.
§ 65. Teose esitaja õigused
Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud mittevaralised ja
varalised õigused.
§ 66. Teose esitaja isiklikud õigused
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
Teose esitajale kuuluvad:
1) õigus esituse autorsusele;
2) õigus esitajanimele;
3) õigus esituse puutumatusele;
4) õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes.
§ 67. Teose esitaja varalised õigused
(1) Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose
esitust ning saada poolte vahel kokkulepitud tasu sellise kasutamise eest, välja arvatud
käesoleva seadusega ja poolte kokkuleppega ettenähtud juhud.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(2) Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud:
1) seni fikseerimata esituse salvestamine heliplaadile, heli ja videolindile, filmile jms.
viisil;
2) esituse raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel edastamine, välja arvatud juhud,
kui edastamine toimub esituse salvestiselt või toimub esituse taasedastamine, milleks on loa
andnud raadio või televisiooniorganisatsioon, kes esituse esmakordselt edastas;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
3) esituse suunamine üldsusele mis tahes tehnilise vahendi abil väljaspool paika, kus
esitus toimub, välja arvatud juhud, kui üldsusele suunamine toimub esituse salvestiselt või
raadio või televisiooni vahendusel;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
31) esituse salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad
esitust kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
4) esituse heli ja kujutise eraldi kasutamine juhul, kui need on salvestatud koos ja
moodustavad ühtse terviku;
5) esituse salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik
reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
6) salvestise levitamine üldsusele;
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
7) esituse salvestise rentimine ja laenutamine. Rentimise õigus läheb üle audiovisuaalse
teose produtsendile (§ 33 3. lõige) vastava individuaalse või kollektiivse lepingu sõlmimisel
audiovisuaalse teose loomiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teose esitajal säilib
õigus saada õiglast tasu (§ 68 4. lõige).
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(3) Teose esitaja võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud õigusi teostada iseseisvalt või
kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(4) (Kehtetu 21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(5) Oma otseste tööülesannete täitmise korras teoste esitamisel lähevad esitaja varalised
õigused tööandjale üle ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 68. Luba esituse kasutamiseks
(1) Esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(2) Kollektiivi poolt esitatud teose kasutamiseks peab olema kõigi selle kollektiivi
liikmete nõusolek. Kollektiivi nimel võib anda loa ansambli juht, dirigent, koorijuht, lavastaja
või muu isik, kes on selleks kollektiivi poolt volitatud.
(3) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis
1) luba teose esituse raadio või televisiooni kaudu edastamiseks ei anna raadio ja
televisiooniorganisatsioonile õigust esituse salvestamiseks ega teistele organisatsioonidele loa
andmiseks teost edastada;
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
2) luba teose esituse raadio või televisiooni kaudu edastamiseks ja esituse fikseerimiseks
ei anna raadio ja televisiooniorganisatsioonile õigust salvestise reprodutseerimiseks;
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
3) luba teose esituse salvestamiseks ja salvestise reprodutseerimiseks ei anna õigust selle
salvestise või tema koopia raadio või televisiooni kaudu edastamiseks.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(4) Kui teose esitaja on üle andnud (loovutanud) õiguse või andnud loa fonogrammi,
audiovisuaalse teose originaali või koopiat rentida või sellist üleandmist või loa andmist
eeldatakse, jääb esitajale õigus saada sellise rentimise eest õiglast tasu. Kokkulepe loobumise
kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 69. Fonogrammitootja mõiste
Fonogrammi (helisalvestise) tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline
isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli
esmakordne õiguspärane salvestamine.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 70. Fonogrammitootja õigused
(1) Fonogrammitootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) fonogrammi otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik
reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
2) fonogrammi koopiate importimine;
3) fonogrammi levitamine üldsusele;
4) fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine;
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
5) fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad
fonogrammi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(2) Tasu suurus, selle maksmise viisid ja kord fonogrammi kasutamise eest määratakse
kindlaks fonogrammitootja ja kasutaja vahelise kokkuleppega.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 71. Fonogrammi kaitse tähis
Oma õiguste ja fonogrammile salvestatud esitajate õiguste tagamiseks on fonogrammitootjal
õigus oma ärilisel eesmärgil tehtud salvestisele või selle ümbrisele kanda sümboli P (täht P
ringis), millele on lisatud fonogrammi esmakordse avaldamise aasta. Nimetatud tähisele
lisatakse fonogrammitootja nimi või nimetus ja salvestatud teoste peamised esitajad, kui need
ei ole fonogrammil või selle ümbrisel otseselt fikseeritud.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 72. Tasu fonogrammi kasutuse eest
(1) Kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse
üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu.
(2) Tasu maksab isik, kes ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunab.
(3) Tasu makstakse ühekordse maksena võrdsetes osades teose esitajale ja
fonogrammitootjale, kui teose esitaja ja fonogrammitootja kokkuleppega ei ole ette nähtud
teisiti.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
§ 73. Raadio ja televisiooniorganisatsiooni õigused
(1) Raadio ja televisiooniorganisatsioonil on ainuõigus lubada ja keelata:
1) saate taasedastamine;
2) saate salvestamine;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
3) saate salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik
reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
4) saate üldsusele suunamine juhul, kui selline suunamine toimub kohas, mis on
üldsusele avatud sisenemistasu eest;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
41) saate salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad
saadet kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
5) saate salvestise levitamine üldsusele.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õigused ei olene sellest, kas saade
edastatakse või taasedastatakse traadi või õhu, kaasa arvatud kaabellevivõrgu või satelliidi
kaudu.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(2) Tasu suurus, selle maksmise viisid ja kord saate salvestise kasutamise eest määratakse
kindlaks raadio ja televisiooniorganisatsiooni ning kasutaja vahelise kokkuleppega.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õigused ei laiene kaabellevivõrgu
operaatorile, kes teostab kaabellevivõrgu vahendusel raadio või televisiooniorganisatsiooni
saate taasedastamise.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 731. Filmi esmasalvestuse tootja õigused
(1) Filmi esmasalvestuse tootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) filmi originaali või selle koopia otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või
täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
2) filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele;
3) filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine;
4) filmi originaali või selle koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et
isikud saavad filmi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(2) Film käesoleva paragrahvi tähenduses on audiovisuaalne teos või liikuvad kujutised
koos neid saatvate helidega või ilma helideta, mis pole teos.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 74. Autoriõigusega kaasnevate õiguste tähtaeg
(1) Käesolevas peatükis ettenähtud õigused kehtivad 50 aastat:
1) teose esitaja suhtes – teose esmakordsest esitamisest arvates. Kui selle tähtaja jooksul
toimub esituse salvestise õiguspärane avaldamine või õiguspärane üldsusele suunamine,
kehtivad esitaja õigused 50 aastat pärast sellist avaldamist või üldsusele suunamist, olenevalt
sellest, milline neist oli varajasem;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
2) fonogrammitootja suhtes – fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates. Kui selle
tähtaja jooksul toimub fonogrammi salvestise õiguspärane avaldamine, kehtivad
fonogrammitootja õigused 50 aastat pärast fonogrammi esimest õiguspärast avaldamist. Kui
esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole toimunud õiguspärast avaldamist ning
fonogramm on õiguspäraselt üldsusele suunatud, kehtivad nimetatud õigused 50 aastat pärast
fonogrammi esimest õiguspärast üldsusele suunamist;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
3) raadio ja televisiooniorganisatsiooni suhtes – saate esmakordsest edastamisest
arvates, olenemata sellest, kas saade edastati või taasedastati traadi või õhu, kaasa arvatud
kaabellevivõrgu või satelliidi kaudu;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
4) filmi esmasalvestuse tootja suhtes – filmi esmakordsest jäädvustamisest arvates. Kui
selle tähtaja jooksul toimub filmi õiguspärane avaldamine või õiguspärane üldsusele
suunamine, kehtivad esmasalvestuse tootja õigused 50 aastat pärast sellist avaldamist või
üldsusele suunamist, olenevalt sellest, milline neist oli varajasem.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004,
71, 500)
(2) Tähtaja kulgemine algab 1.jaanuarist, mis järgneb aastale, millal toimusid käesoleva
paragrahvi 1.lõikes nimetatud teod.
(3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtajaks lähevad autoriõigusega kaasnevad
varalised õigused üle pärimise teel.
(4) Teose esitaja autorsust, esitajanime ning esitaja au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
§ 741. Autoriõigusega kaasnevad õigused varem avaldamata teosele, kirjanduskriitilisele või
teaduslikule väljaandele
(1) Isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt
avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, on 25 aasta jooksul sellise teose
esmakordsest avaldamisest või üldsusele suunamisest autori varaliste õigustega (§ 13)
võrdsed õigused sellele teosele.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(2) Isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või
teadusliku väljaande, on 30 aasta jooksul selle väljaande esmakordsest avaldamisest autori
varaliste õigustega (§ 13) võrdsed õigused sellele väljaandele.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 75. Autoriõigusega kaasnevate õiguste piiramine
(1) Teose esitaja, fonogrammitootja, raadio ja televisiooniorganisatsiooni, filmi
esmasalvestuse tootja, samuti isiku, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist
esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, ja isiku, kes
annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande,
loata ning tasu maksmiseta on lubatud teose esituse, fonogrammi, raadio või telesaate ning
nende salvestiste ja filmi kasutamine, sealhulgas reprodutseerimise teel:
1) füüsilistel isikutel oma isiklikeks vajadusteks, arvestades käesoleva seaduse §de 26 ja
27 sätteid ning tingimusel, et selline reprodutseerimine ei taotle mis tahes ärilisi eesmärke;
2) illustreeriva materjalina hariduslikel või teaduslikel eesmärkidel nende eesmärkidega
motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle mis tahes ärilisi eesmärke
ning tingimusel, et märgitakse ära allikas, kui see on võimalik;
3) lühikeste väljavõtetena lülitamiseks päevasündmuste ülevaatesse informatsiooniliste
eesmärkidega motiveeritud mahus ning tingimusel, et märgitakse ära allikas, kui see on
võimalik;
4) õiguspäraselt avaldatud kaasnevate õiguste objektist lühikeste väljavõtetena
(tsitaatidena) informatsiooni andmise eesmärgil ja nende eesmärkidega motiveeritud mahus
ning järgides esituse, fonogrammi, raadio või telesaate, filmi kui terviku mõtte õige
edasiandmise kohustust ning tingimusel, et märgitakse ära allikas, kui see on võimalik;
5) raadio ja televisiooniorganisatsiooni poolt ajutise salvestise tegemiseks ja selle
reprodutseerimiseks oma tehniliste vahenditega ja oma saadete tarbeks esitusest, saatest või
fonogrammist, mille edastamiseks ta on eelnevalt saanud õiguste omajalt loa või mille
edastamine või taasedastamine tema poolt on seaduspärane muul alusel. Selline salvestis ja
selle reproduktsioon (koopiad) tuleb hävitada 30 päeva möödumisel nende tegemisest, välja
arvatud üks koopia, mida võib säilitada arhiivieksemplarina käesoleva seaduse § 23 3. lõikes
toodud tingimustel;
6) muudel juhtudel, mil teoste autorite õigusi on piiratud käesoleva seaduse 4. peatükis.
(2) Käesolevas paragrahvis ettenähtud vaba kasutamine on lubatud vaid tingimusel, et see
ei ole vastuolus tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega
kaasnevate õiguste omaja seaduslikke huve.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
VIII1 peatükk
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
Andmebaasi tegija õigused
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 751. Käesoleva peatüki eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on kehtestada iseseisev kaitse andmebaasile, sätestades
andmebaasi tegijale eriõigused tema poolt tehtud investeeringu kaitseks.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 752. Andmebaasi mõiste
Andmebaas käesoleva peatüki tähenduses on teoste, andmete või muu materjali
süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav
elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega
käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 753. Andmebaasi tegija
(1) Andmebaasi tegija on isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise
investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks,
kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks.
(2) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse juhul, kui:
1) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on Eesti kodanik või Eesti Vabariigis
alaliselt elav isik;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
2) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on äriühing, mis on asutatud vastavalt Eesti
seadusele ja mille registreeritud asukoht, juhatus või peamine tegevuskoht on Eesti Vabariigi
territooriumil. Kui äriühingul on Eesti Vabariigi territooriumil ainult registreeritud asukoht,
peab sellise äriühingu tegevus olema Eesti majandusega tõhusalt ja püsivalt seotud;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
3) andmebaasi tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 754. Andmebaasi tegija õigused
(1) Andmebaasi tegijale kuulub ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist
käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud viisil ning saada sellise kasutamise eest poolte vahel
kokkulepitud tasu, välja arvatud käesolevas peatükis või poolte kokkuleppega ettenähtud
juhud.
(2) Ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud:
1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte tegemiseks
loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis
ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi;
2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Taaskasutamiseks loetakse
andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa avalikustamine üldsusele kas koopiate levitamise,
rentimise, sidusliini kaudu edastamise või muul viisil ülekandmise teel.
(3) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki andmebaasi tegija poolt või tema loal, lõpeb
käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud andmebaasi tegija õigus kontrollida selle
andmebaasi või koopia edasimüüki.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ainuõigus kuulub andmebaasi tegijale,
olenemata sellest, kas andmebaasi ennast või tema sisu kaitstakse käesoleva seadusega või
muude õigusaktide alusel.
(5) Avalikku laenutamist ei loeta väljavõtte tegemiseks ega andmebaasi või selle olulise
osa taaskasutamiseks.
(6) Andmebaasi tegija võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud õiguse üle anda
(loovutada) või anda loa (litsentsi) selle õiguse kasutamiseks. Nimetatud juhtudele
kohaldatakse käesoleva seaduse VII peatüki sätteid.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 755. Andmebaasi õiguspäraste kasutajate õigused ja kohustused
(1) Andmebaasi õiguspärasel kasutajal on õigus teha väljavõtteid ja taaskasutada igal
eesmärgil üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi sisuks olevaid
kvantiteedilt või kvaliteedilt mitteolulisi osi. Kui isik on õigustatud käesolevas lõikes
ettenähtud viisil kasutama ainult andmebaasi teatud osa, kehtib käesolevas lõikes sätestatu
vaid andmebaasi selle osa suhtes.
(2) Üldsusele mis tahes viisil avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi
kahjustada andmebaasis sisalduvate teoste või muu materjali suhtes tekkinud autoriõigust või
autoriõigusega kaasnevaid õigusi.
(3) Üldsusele mis tahes viisil avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi teha
tegusid, mis on vastuolus andmebaasi tavapärase kasutamisega või kahjustavad
põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve.
(4) Lepingu tingimus, mis piirab käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse teostamist
andmebaasi õiguspärase kasutaja poolt, on tühine.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 756. Andmebaasi tegija õiguse piiramine
Üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja võib
ilma andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmiseta teha väljavõtteid andmebaasi sisu
olulisest osast või seda taaskasutada juhul, kui:
1) mitteelektroonilise andmebaasi sisust tehakse väljavõte isiklikeks vajadusteks;
2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega tehakse andmebaasist
väljavõte illustreeriva materjalina õppe või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende
eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi
eesmärke;
3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või
õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse,
haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 757. Andmebaasi tegija õiguste kaitse tähtaeg
(1) Andmebaasi tegija õigused tekivad andmebaasi valmimise päeval, milleks on
andmebaasi tegemise lõpetamise päev.
(2) Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale
järgneva aasta 1. jaanuarist.
(3) Andmebaasi üldsusele mis tahes viisil avalikustamise korral käesoleva paragrahvi 2.
lõikes sätestatud tähtaja jooksul kehtivad andmebaasi tegija õigused 15 aastat, arvates
andmebaasi avalikustamise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist.
(4) Kui andmebaasi sisu oluliselt muutub kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, sealhulgas
täieneb, lüheneb või muutub, mille tagajärjel andmebaasi tehtud investeering oluliselt
suureneb kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, kehtivad muudetud andmebaasi tegija õigused
sellise muudetud andmebaasi suhtes 15 aastat, arvates vastavate muudatuste tegemisest.
Sellisel juhul arvestatakse tähtaja kulgemise algust käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes
sätestatud korras.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
IX peatükk
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
Õiguste kollektiivne teostamine
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
§ 76. Kollektiivse esindamise organisatsioon
(1) Autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, raadio ja televisiooniorganisatsioonidel
ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel on õigus asutada
kollektiivse esindamise organisatsioone.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon peab olema mittetulundusühing, mille
asutamise, tegevuse ja lõpetamise suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust
käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(3) Õiguste teostamine kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu on kohustuslik teose
ja autoriõigusega kaasneva õiguse objekti taasedastamisel kaabellevivõrgus ja käesoleva
seaduse § 14 6. ja 7. lõikes, §des 15 ja 27 ning § 68 4. lõikes nimetatud juhtudel.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõiget ei kohaldata teose ja autoriõigusega kaasneva õiguse
objekti taasedastamisel kaabellevivõrgus, kui õiguste omaja on raadio ja
televisiooniorganisatsioon.
(5) Kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus saada kõikidelt avalikõiguslikelt ja
eraõiguslikelt isikutelt vajalikku teavet teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide
kasutamise kohta.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
§ 77. Kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse printsiibid ja viisid
(1) Kollektiivse esindamise organisatsioonid teostavad ja kaitsevad oma liikmete varalisi
ja isiklikke mittevaralisi õigusi organisatsiooni põhikirjas ja liikmelepingus ettenähtud korras,
sealhulgas:
1) annavad nõusoleku teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti (esituse,
fonogrammi, raadio ja televisioonisaate või programmi) kasutamiseks, sõlmides selleks
kasutajaga vastava lepingu;
2) otsustavad autoritasu, litsentsitasu, esitajatasu või muu tasu suuruse, pidades vajaduse
korral sellealaseid läbirääkimisi;
3) koguvad ja maksavad välja tasu teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide
kasutamise eest;
4) loovad ja käsutavad sihtasutusi Eesti autorite ning teose esitajate loometingimuste
parandamiseks ja sotsiaalseks kindlustamiseks ning nende teoste tutvustamiseks välismaal;
5) kaitsevad ja teostavad autorite ning autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õigusi
kohtus ja muudes institutsioonides;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
6) arendavad muud tegevust autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste
teostamise alal vastavalt autoritelt või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatelt saadud
volitustele.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioonid võivad vastava lepingu alusel või seaduses
sätestatud juhtudel esindada ka oma liikmeks mitteolevaid autoreid ja autoriõigustega
kaasnevate õiguste omajaid.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(3) Ajal, mil autorite või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate esindamise õigus on
kollektiivse esindamise organisatsioonil kas vastavalt seadusele või lepingule, ei saa autor või
autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja oma sellekohaseid õigusi ise teostada.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(4) Autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õiguste ning seaduslike huvide
ilmse rikkumise juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioonidel õigus esindada kõiki
autoreid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid ilma volituseta.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(41) Käesoleva paragrahvi 4. lõige ei kehti kaabellevivõrgus toime pandud raadio ja
televisiooniorganisatsiooni taasedastamisõiguse rikkumise menetlemisel.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
(5) Kollektiivse esindamise organisatsioonid esindavad välisriigi autoreid ja
autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid kas nendega vahetult sõlmitud lepingu, välisriikide
kollektiivse esindamise organisatsioonidega sõlmitud kahepoolsete või mitmepoolsete
kokkulepete või liikmelisuse alusel.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 78. Kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmete garantiid
Autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste ebaseaduslike ja põhjendamatute
piirangute ärahoidmiseks:
1) tuleb kõik otsused tasu (autoritasu, litsentsitasu, esitajatasu või muu tasu) ja sellest
tasust organisatsiooni halduskulude katteks mahaarvatava protsendi (vahendustasu) suuruse,
tasu kogumise, jaotamise ja väljamaksmise viiside, samuti kogutud tasu sotsiaalsetel,
kultuurilistel, sihtasutuste loomise või muudel organisatsiooni liikmete ühishuvisid
puudutavatel eesmärkidel kasutamise kohta võtta vastu organisatsiooni liikmete
üldkoosolekul või nende poolt volitatud liikmete poolt (volinike või juhatuse koosolekun( �
2) tuleb kogutud tasu autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate vahel jaotada
võimalikult proportsionaalselt, sõltuvalt teose tegelikust kasutamisest, arvestades sellest maha
organisatsiooni liikmete poolt ühiselt otsustatud protsendi halduskulude katteks ja muudeks
käesoleva paragrahvi punktis 1 ettenähtud eesmärkideks;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
3) peab organisatsiooni liikmetel olema võimalus saada regulaarset ja täielikku
informatsiooni organisatsiooni kogu tegevuse ja oma teose kasutamise ning selle eest saada
oleva tasu kohta;
4) tuleb välisriikide autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes
kohaldada samu eeskirju, mis Eesti autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate
suhtes;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
5) tuleb välisriikide kollektiivse esindamise organisatsioonidele, kellega on sõlmitud
kahepoolsed või mitmepoolsed kokkulepped, anda nende nõudmisel kogu vajalik
informatsioon nende riikide autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õiguste
teostamise kohta Eestis.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71,
500)
§ 79. Kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamine
(1) Kui kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamiseks ei ole õiguse omaja
sõlminud lepingut kollektiivse esindamise organisatsiooniga, on õiguste omajat volitatud
esindama organisatsioon, kes esindab sama kategooria õiguste omajaid.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kollektiivse esindamise organisatsioone
on mitu, võib õiguste omaja valida, keda neist volitada ennast esindama.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel esindataval õiguste omajal on samad õigused ning
kohustused kui sellel õiguste omajal, keda kollektiivse esindamise organisatsioon liikme või
muu vastava lepingu alusel esindab.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel esindatav õiguste omaja võib nõuda kollektiivse
esindamise organisatsiooni ja kaabellevi operaatori vahelisest lepingust tulenevate õiguste
tunnustamist ja õigustele vastavate kohustuste täitmist kolme aasta jooksul alates teost
sisaldava raadio ja televisioonisaate taasedastamise toimumise päevast.
(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget ei kohaldata raadio ja televisiooniorganisatsiooni saate
suhtes.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
§ 791. Satelliidi kaudu edastamise õiguse teostamine
(1) Satelliidi kaudu teose edastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 79 juhul, kui
raadio või televisiooniorganisatsioon edastab teost üldsusele satelliidi kaudu ja samal ajal ka
maapealse süsteemi kaudu.
(2) Õiguse omajal, keda kollektiivse esindamise organisatsioon esindab käesoleva seaduse
§s 79 sätestatud korras, on igal ajal õigus nõuda sellise esindamise lõpetamist ja teostada oma
õigusi individuaalselt või kollektiivselt.
(3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata audiovisuaalse teose suhtes.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
X peatükk
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
Õiguste kaitse
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
§ 80. Andmebaasi tegija õiguste kaitse
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
(1) (Kehtetu 19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
(2) Andmebaasi tegija õiguste (VIII1 peatükk) kaitsele kohaldatakse autoriõiguse ja
autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole ette nähtud
teisiti.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 801. Piraatkoopia
(1) Piraatkoopia käesoleva seaduse tähenduses on teose või autoriõigusega kaasnevate
õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega
kaasnevate õiguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava
pakendiga või ilma selleta.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859; 27.09.2000 jõust.22.10.2000 RT I 2000,
78, 497; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(2) Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline
koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega
kaasnevate õiguste omaja loal, kuid mida levitatakse või kavatsetakse levitada Eestis ilma
autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata.
(27.09.2000 jõust.22.10.2000 RT I 2000, 78, 497; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004,
71, 500)
§ 802. Piraatkoopiaga kauplemine
Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või
rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel
eesmärgil.
(27.09.2000 jõust.22.10.2000 RT I 2000, 78, 497)
§ 803. Tehniline kaitsemeede
(1) Autorid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad võivad oma õiguste kaitseks
teosele või kaasnevate õiguste objektile lisada tehnilisi kaitsemeetmeid.
(2) Tehniline kaitsemeede käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes tehnoloogia, seade
või komponent, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teose,
autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasiga käesoleva seaduse 81. peatüki
mõistes seotud toiminguid, milleks autoriõiguse omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste
omaja või andmebaasi tegija käesoleva seaduse 81. peatüki mõistes ei ole luba andnud.
(3) Tehnilise kaitsemeetmega kontrollivad õiguste omajad kaitstud teose või
autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu
kontrolli või kaitsevahendi abil (krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või
kopeerimiskaitsemehhanismi abil). Kaitse alla kuuluvad õiguste omajate poolt vabatahtlikult
rakendatud tehnilised kaitsemeetmed, sealhulgas vabatahtlike lepingute täitmiseks rakendatud
meetmed.
(4) Käesoleva seaduse §ga 18, § 19 punktidega 2, 3, 8 ja 9 ning §dega 20 ja 23 lubatud
teose ja § 75 1. lõike punktides 1, 2, 5 ja 6 lubatud autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti
vaba kasutamise juhtudel peab õiguste omaja kohaldama oma teosele või autoriõigusega
kaasnevate õiguste objektile selliseid meetmeid, mis võimaldavad teose vabaks kasutamiseks
õigustatud isikul kasutada teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ulatuses, mis on
vajalik vabaks kasutamiseks seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimusel, et vabaks
kasutamiseks õigustatud isikutel oleks seaduslik juurdepääs kaitstud teosele või
autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile. Kui teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste
objekti vabaks kasutamiseks õigustatud isik ning õiguste omaja ei saavuta mõistliku aja
jooksul kokkulepet vastavate meetmete kohaldamise osas, on teose või autoriõigusega
kaasnevate õiguste objekti vabaks kasutamiseks õigustatud isikul õigus pöörduda autoriõiguse
asjatundjate komisjoni poole käesoleva seaduse §s 87 toodud tingimustel.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõiget ei kohaldata nende teoste ja autoriõigusega kaasnevate
õiguste objektide suhtes, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks lepingu alusel sellisel viisil,
et isik saab neid kasutada individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata arvutiprogrammidele.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 804. Õiguste teostamist käsitlev teave
(1) Autorid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad võivad avaldatud teostele või
kaasnevate õiguste objektidele lisada õiguste teostamist käsitlevat teavet.
(2) Õiguste teostamist käsitlev teave käesoleva seaduse tähenduses on õiguste omajate
esitatav mis tahes teave, mis määratleb teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või
andmebaasi käesoleva seaduse 81. peatüki mõistes või nende kasutamise tingimused,
identifitseerib autori, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või andmebaasi tegija 81.
peatüki mõistes, samuti loetakse õiguste teostamist käsitlevaks teabeks sellist informatsiooni
sisaldavaid numbreid või koode.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui õiguste teostamist
käsitlev teave kuulub teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi
käesoleva seaduse 81. peatüki mõistes juurde või esitatakse samal ajal nende üldsusele
suunamisega.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 81. (Kehtetu 05.06.2002 jõust.01.07.2002 RT I 2002, 53, 336)
X1 peatükk
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
Vastutus
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
§ 811. Piraatkoopiaga kauplemine
(1) Piraatkoopiaga kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga
kuni 50 000 krooni.
(3) (Kehtetu 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(4) (Kehtetu 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(5) (Kehtetu 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 812. Õiguste teostamist käsitleva teabe kõrvaldamine või muutmine
(1) Autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õiguste teostamist käsitleva
elektroonilise teabe muutmise või kõrvaldamise eest; samuti teose või autoriõigusega
kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi, millelt on loata kõrvaldatud õiguste teostamist
käsitlev teave või on seda muudetud, levitamise, edastamise, üldsusele suunamise, üldsusele
kättesaadavaks tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga
kuni 50 000 krooni.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 813. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §des 811 ja 812 sätestatud väärtegudele kohaldatakse
karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83,
557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku
(RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390;
56, 403) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §des 811 ja 812 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Tarbijakaitseamet.
(3) Politseiprefektuur või kohus konfiskeerib käesoleva seaduse §s 811 sätestatud väärteo
toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 814. Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse
(1) Autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega
kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda:
1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega
tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §le 1043;
2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise
lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §le 1055;
3) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel
saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §dele 1037 ja 1039.
(2) Kui teos või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekt on autoriõigusakte rikkudes
avalikustatud, reprodutseeritud, levitatud, muudetud jne, võib õigustatud isik nõuda:
1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamist esialgsel kujul;
2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmist spetsiifiliste
vahenditega või
3) piraatkoopia hävitamist.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2 ja 3 sätestatut ei kohaldata arhitektuuriteose
suhtes.
(4) Piraatkoopia üleandmine autorile, autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale või
nende esindajale ei ole lubatud.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 82. (Kehtetu 19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
§ 83. (Kehtetu 19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
§ 84. (Kehtetu 19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
§ 841. Teatud kaubaga kauplemise keeld
(1) Kui väärteoprotokoll on koostatud käesoleva seaduse § 811 lõikes 1 või 2 nimetatud
väärteo kohta, võib väärteoasja menetlev asutus keelata jaekaubanduse kohta registreeringut
omaval isikul kauplemise Eesti Kaupade Nomenklatuuri (edaspidi EKN) selles rubriigis
nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub kauplemise objektiks olnud piraatkoopia. Keeld
kehtib, sõltumata väärteo toimepanemise kohast, kõigi tegevuskohtade suhtes kuni asjas
tehtud otsuse jõustumiseni. Väärteoasja menetlev asutus teeb vastavasisulise märke
majandustegevuse registri kolmandasse jakku või teeb ettepaneku vastavasisulise märke
tegemiseks valla või linnavalitsusele.
(2) Kui menetlus isiku suhtes käesoleva seaduse § 811 lõikes 1 või 2 nimetatud väärteo
kohta lõpetatakse, kustutab väärteoasja menetlev asutus või valla või linnavalitsus
väärteoasja menetleva asutuse ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märke
majandustegevuse registrist.
(3) Isikul, kelle karistamise kohta käesoleva seaduse § 811 lõike 1 või 2 järgi on otsus
jõustunud, on keelatud kauplemine EKNi selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka
kuulub väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud piraatkoopia. Keeld kehtib, sõltumata
väärteo toimepanemise kohast, kõigi tegevuskohtade suhtes kolme aasta vältel otsuse
jõustumise päevast arvates.
(10.03.2004 jõust.15.04.2004 RT I 2004, 18, 131)
XI peatükk
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
Seaduse rakendamine
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
§ 85. Piraatkoopia tuvastamine ja selle edasise käibe tõkestamine
(1) Tsiviilkohtu ja kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses lähtutakse teose koopia
käsitamisel piraatkoopiana:
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
1) autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või nende
esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või
muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
2) autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase
erimärgistuse puudumisest.
(2) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata karistuse kohaldamisest.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
(3) Piraatkoopia erikonfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata asjaolust, kellele see
piraatkoopia kuulus.
(4) Arhitektuuriteose ebaseadusliku koopia suhtes konfiskeerimist ei kohaldata.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
(5) Konfiskeeritud piraatkoopia hävitatakse.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
(6) Heauskselt piraatkoopia soetanud isikul on õigus esitada kohtusse hagi temale
piraatkoopia müünud või muul viisil üle andnud isiku vastu.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
§ 86. Konfiskeeritud arvutisüsteemi edasine käitlemine
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
(1) Karistusseadustiku § 83 kohaselt konfiskeeritud arvutisüsteem antakse üle Haridus ja
Teadusministeeriumile.
(08.12.2005 jõust.12.01.2006 RT I 2006, 1, 1)
(2) Haridus ja Teadusministeerium kõrvaldab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud
arvutisüsteemi osaks olevast arvutist sinna ilma autori või tema õiguste omaja loata
installeeritud arvutiprogrammi ja annab selle arvutisüsteemi tasuta riigi, munitsipaal või
avalikõiguslikule õppeasutusele alaliseks kasutamiseks "tiigrihüppe" sihtprogrammi raames.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156; 16.10.2002 jõust.01.01.2003 RT I 2002, 90,
521; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 87. Autoriõiguse komisjon
(1) Kultuuriministeeriumi juurde luuakse autoriõiguse komisjon (edaspidi komisjon), mis
tegutseb asjatundjate komisjoni õigustes. Vabariigi Valitsus nimetab komisjoni liikmed
viieaastaseks perioodiks. Komisjon:
(16.05.2001 jõust.11.06.2001 RT I 2001, 50, 289)
1) jälgib autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavust Eesti
Vabariigi poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele;
2) analüüsib autoriõigusaktide kohaldamise praktikat;
3) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid autoriõigusaktide täiendamiseks ja
muutmiseks ning ühinemiseks rahvusvaheliste lepingutega;
4) lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate
õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel;
41) lahendab käesoleva seaduse § 803 4. lõike alusel esitatud avaldusi teose või
autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti teatud vaba kasutamise juhtude võimaldamiseks
kohaldatavate meetmete osas. Kui vastavasisulise vaidluse lahendamiseks on üks pool
autoriõiguse asjatundjate komisjoni poole pöördunud, on pooled kohustatud astuma
läbirääkimistesse komisjoni vahendusel ja pidama läbirääkimisi heas usus. Pooled ei tohi
vältida läbirääkimistesse astumist ega läbirääkimisi takistada ilma mõjuva põhjuseta;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
5) täidab muid Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(11) Vaidluse lahendamisel autoriõiguse komisjoni poolt tegutseb komisjon koosseisus,
mille sõltumatus ja erapooletus on väljaspool mõistlikku kahtlust. Vajadusel kaasatakse
kultuuriministri korraldusega komisjoni tegevusse sõltumatuid eksperte väljastpoolt
komisjoni.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(12) Komisjon teeb lepitusmenetluses pooltele ettepaneku lahendada vaidlus ja sõlmida
kokkulepe. Pooled võivad ettepaneku saamisest alates kolme kuu jooksul esitada ettepaneku
kohta oma seisukoha, mis väljendab nõustumist või mittenõustumist ettepanekus tooduga.
Seisukoha esitamata jätmist käsitatakse ettepanekuga nõustumisena. Kui pooled nõustuvad
ettepanekuga, kinnitab komisjon kokkuleppe ja teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks.
Komisjoni kinnitatud kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik ja selle võib esitada
kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. Kui pooled ei nõustu
ettepanekuga, avaldaja loobub avaldusest või teine pool keeldub lepitusmenetluses osalemast,
sedastab komisjon, et kokkulepet ei saavutatud, ning teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 RT I 2005, 39, 308)
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vaidlustes komisjoni poolt tehtud lahendiga
mittenõustumise korral on asjast huvitatud isikul õigus pöörduda samas vaidluses kohtu
poole.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(3) Komisjon annab Vabariigi Valitsusele kaks korda aastas ülevaate olukorrast
autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavusest Eesti Vabariigi
poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele ning autoriõigusaktide kohaldamise praktikast,
esitades vajaduse korral samas ettepanekuid sellealase tegevuse tõhustamiseks.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(4) (Kehtetu 15.06.2005 jõust.01.01.2006 RT I 2005, 39, 308)
§ 871. Läbirääkimised ja vaidluste lahendamine ainult kollektiivse esindamise
organisatsioonide kaudu teostatavate õiguste puhul
(1) Käesoleva seaduse § 76 3. lõikes nimetatud juhtudel on kollektiivse esindamise
organisatsioon ja kasutaja kohustatud astuma läbirääkimistesse ja pidama läbirääkimisi heas
usus. Pooled ei tohi vältida läbirääkimistesse astumist ega tohi läbirääkimisi takistada ilma
mõjuva põhjuseta.
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
(2) Pool, kes ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kohustust, on kohustatud
teisele poolele hüvitama sellega seonduva kahju.
(3) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon ja kasutaja ei ole saavutanud kokkulepet,
on ühel või mõlemal poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks vahendaja poole.
Vahendajaks võib olla autoriõiguse komisjon (§ 87) või poolte valitud üks või mitu isikut,
kelle sõltumatus ja erapooletus on väljaspool mõistlikku kahtlust. Kui pooled ei pöördu
autoriõiguse komisjoni poole, kohaldatakse vahendaja otsuse suhtes käesoleva seaduse § 87
lõike 12 sätteid.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 88. Enne käesoleva seaduse jõustumist loodud teoste ja teoste esitajate, fonogrammitootjate
ning raadio ja televisiooniorganisatsioonide poolt loodud resultaatide kaitse
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
(1) Käesolev seadus laieneb ka nendele teostele ja teose esitajate, fonogrammitootjate
ning raadio ja televisiooniorganisatsioonide poolt loodud resultaatidele, mis on loodud enne
1992. aasta 12. detsembrit.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156; 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97,
859)
(2) Käesoleva seadusega teoste ja teose esitajate, fonogrammitootjate ning raadio ja
televisiooniorganisatsioonide poolt loodud resultaatide kasutamisele kehtestatud nõuded ei
laiene juhtumitele, mil nende kasutamine leidis aset enne 1992. aasta 12. detsembrit.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156; 09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97,
859)
(3) Teoste osas, mille autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, kaitseb teose autorsust,
autori nime ning autori au ja väärikust Kultuuriministeerium (paragrahv 44 1. lõige). Seda
sätet kohaldatakse ka teoste esitajate suhtes (paragrahv 74 4. lõige).
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
§ 881. Seaduse mõnede sätete kohaldamine
(1) Käesoleva seaduse § 15 kohaldatakse samuti Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse
konventsiooni nende liikmesriikide suhtes, kes garanteerivad Eesti kodanikele või Eesti
Vabariigis alaliselt elavatele isikutele analoogilise kaitse, mis vastab Berni kirjandus ja
kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklile 14ter.
(2) Käesoleva seaduse autoriõiguse kohta käivaid sätteid kohaldatakse samuti Maailma
Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu (Marrakeši lepingu) lisa 1C
intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu kohaselt Maailma
Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide kodanike ja seal alaliselt elavate isikute suhtes.
(3) Käesoleva seaduse § 15 kohaldatakse nende Maailma Kaubandusorganisatsiooni
liikmesriikide suhtes, kes garanteerivad Eesti kodanikele või Eesti Vabariigis alaliselt
elavatele isikutele analoogilise kaitse, mis vastab Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse
konventsiooni artiklile 14ter.
(4) Käesoleva seaduse § 741 ei kohaldata Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse
konventsiooni ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide suhtes.
(5) Käesoleva seaduse § 67 2. lõike punktide 1–3 ja 7 ning teisi käesoleva seaduse
nimetatud paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes on Maailma
Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi kodanikud.
(6) Käesoleva seaduse § 70 1. lõike punktide 1 ja 4 ning teisi käesoleva seaduse nimetatud
paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse fonogrammitootjate suhtes, kes on Maailma
Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi kodanikud, või juriidiliste isikute suhtes, mille asukoht
on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigis.
(7) Käesoleva seaduse § 73 1. lõike punktide 1, 2, 4 ja 5 ning teisi käesoleva seaduse
nimetatud paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse raadio ja
televisiooniorganisatsioonide suhtes, mille peakorter on Maailma Kaubandusorganisatsiooni
liikmesriigi territooriumil.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859)
§ 89. Seaduse rakendusaktid
(1) Käesoleva seaduse paragrahvides 13 ja 15 sätestatud autoriõiguste rakendamiseks võib
Vabariigi Valitsus või tema volitusel kultuuriminister anda määrusi.
(11) (Kehtetu 16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
(12) Käesoleva seaduse § 13 6. lõige jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.
(16.10.2002 jõust.18.11.2002 RT I 2002, 92, 527)
(13) (Kehtetu 31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada nõuded autoriõigusega kaasnevate õiguste
teatud objektide käibe dokumenteerimisele.
(21.01.99 jõust.15.02.99 RT I 1999, 10, 156)
(3) Käesoleva seaduse § 133 lõikes 8 sätestatud tasu ülempiiri arvestatakse eelneva
kalendriaasta tasude väljamaksmisel alates 2005. aastast.
(16.06.2005 jõust.01.07.2005 RT I 2005, 37, 287)
XII peatükk
Sätted, mis jõustuvad ühinemisel Euroopa Liiduga
(14.04.2004 jõust.01.05.2004 RT I 2004, 30, 208)
§ 90. Andmebaaside kaitse
(1) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis autori poolt või
tema loal, lõpeb käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktis 2 sätestatud autori õigus kontrollida
selle andmebaasi koopia edasimüüki Euroopa Liidus.
(2) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis andmebaasi tegija
poolt või tema loal lõpeb käesoleva seaduse § 754 2. lõike punktis 2 sätestatud andmebaasi
tegija õigus kontrollida selle andmebaasi koopia edasimüüki Euroopa Liidus.
(3) Käesoleva seaduse VIII1 peatüki sätteid kohaldatakse samuti juhul, kui:
1) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või
Euroopa Liidu territooriumil alaliselt elav isik;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
2) andmebaasi tegijaks või õiguste omajaks on äriühing, mis on asutatud vastavalt
Euroopa Liidu liikmesriigi seadusele ja mille registreeritud asukoht, juhatus või peamine
tegevuskoht on Euroopa Liidu territooriumil. Kui äriühingul on Euroopa Liidu territooriumil
ainult registreeritud asukoht, peab sellise äriühingu tegevus olema Euroopa Liidu ühe
liikmesriigi majandusega tõhusalt ja püsivalt seotud.
(14.04.2004 jõust.01.05.2004 RT I 2004, 30, 208)
§ 91. Arvutiprogrammide kaitse
Pärast arvutiprogrammi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis autori poolt või tema
loal lõpeb käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktis 2 sätestatud autori õigus arvutiprogrammi
koopia levitamisele Euroopa Liidus, välja arvatud õigus programmi või selle koopia
rentimisele.
(14.04.2004 jõust.01.05.2004 RT I 2004, 30, 208)
§ 92. Tähtajad
(1) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5
lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik,
kehtib autoriõigus Euroopa Liidus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus, kuid
mitte üle käesoleva seaduse § 38 1. lõikes nimetatud tähtaja.
(2) Käesoleva seaduse §s 74 ettenähtud tähtajad kehtivad ka autoriõigusega kaasnevate
õiguste omajate suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, juhul, kui Euroopa
Liidu liikmesriigid tagavad neile kaitse. Nimetatud õigused kehtivad tähtaja jooksul, mille
näeb ette selle riigi seadus, mille kodanikuks on õiguste omaja, kuid mitte üle §s 74
ettenähtud tähtaja, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(3) Käesoleva seaduse VI peatükis ning §des 74 ja 757 sätestatud kaitse tähtajad kehtivad
kõigi teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kohta, mida kaitstakse vähemalt
ühes Euroopa Liidu liikmesriigis.
(14.04.2004 jõust.01.05.2004 RT I 2004, 30, 208)
§ 93. Autoriõigusega kaasnevad õigused
(1) Käesoleva seaduse § 741 ja peatükki VIII1 kohaldatakse samuti Euroopa Liidu
liikmesriikide kodanike ja alaliste elanike suhtes ning juriidiliste isikute suhtes, kelle asukoht
on Euroopa Liidu liikmesriigis.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel kultuuriminister informeerib Euroopa Liidu
Komisjoni igast kavatsusest kehtestada uusi autoriõigusega kaasnevaid õigusi, nimetades
nende kehtestamise peamised põhjused ja kaitse kehtivuse kavandatava tähtaja.
(14.04.2004 jõust.01.05.2004 RT I 2004, 30, 208)
§ 94. Rentimise ja levitamise õigus
Käesoleva seaduse VIII peatükis ettenähtud õigus teose levitamisele lõpeb vaid juhul, kui
autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti esimene müük on toimunud Euroopa Liidu
territooriumil õiguste omaja poolt või tema nõusolekul, välja arvatud õigus teose rentimisele,
mis ei lõpe.
(09.12.1999 jõust.06.01.2000 RT I 1999, 97, 859; 22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004,
71, 500)
§ 95. Satelliidi kaudu edastamine
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(1) Satelliidi kaudu edastamise akt leiab aset ainult selles liikmesriigis, kus programmi
sisaldavad signaalid sisestatakse raadio ja televisiooniorganisatsiooni kontrolli all ja
vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
(2) Kui satelliidi kaudu edastamise akt toimub Euroopa Liidu liikmeks mitteolevas riigis,
mis ei paku sellist kaitse taset nagu on sätestatud käesolevas seaduses, siis:
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
1) kui programmi sisaldavad signaalid antakse satelliidile edasi Euroopa Liidu
liikmesriigis paiknevast maajaamast, loetakse, et satelliidi kaudu edastamise akt on toimunud
selles liikmesriigis ja käesolevas seaduses sätestatud õigused on realiseeritavad selle isiku
vastu, kes juhib seda maajaama;
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
2) kui ei kasutata Euroopa Liidu liikmesriigis paiknevat maajaama, kuid liikmesriigis
moodustatud raadio või televisiooniorganisatsioon on tellinud satelliidi kaudu edastamise
akti, siis loetakse, et see akt on toimunud selles liikmesriigis, milles sellel raadio või
televisiooniorganisatsioonil on tema põhiline asukoht Euroopa Ühenduses ja käesolevas
seaduses sätestatud õigused on realiseeritavad selle raadio või televisiooniorganisatsiooni
vastu.
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
§ 96. Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu
(22.09.2004 jõust.29.10.2004 RT I 2004, 71, 500)
Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu käesoleva seaduse tähenduses on teisest Euroopa
Liidu liikmesriigist edastatud ja üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud tele või
raadioprogrammi samaaegne, muutumatu ja täielik taasedastamine traatside või õhu,
sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel või mikrolainesüsteemi vahendusel.
(14.04.2004 jõust.01.05.2004 RT I 2004, 30, 208)
§ 97. Käesoleva peatüki kohaldamine Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (European
Free Trade Association – EFTA) riikidele
Käesolevat peatükki kohaldatakse vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule Euroopa
majanduspiirkonna territooriumil, mis lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele hõlmab Islandi
Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi.
(14.04.2004 jõust.01.05.2004 RT I 2004, 30, 208)
1
§ 98. Käesoleva peatüki jõustumine
Käesoleva peatüki sätted jõustuvad eraldi seadusega.
(14.04.2004 jõust.01.05.2004 RT I 2004, 30, 208)
Autoriõiguse seaduses on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu direktiividega:
Nõukogu direktiiv 91/250/EMÜ 14. maist 1991 (EÜT L 122 17.5.91); nõukogu direktiiv
92/100/EMÜ 19. novembrist 1992 (EÜT L 346 27.11.92); nõukogu direktiiv 93/83/EMÜ
27. septembrist 1993 (EÜT L 248 6.10.93); nõukogu direktiiv 93/98/EMÜ 29. oktoobrist
1993 (EÜT L 290 24.11.93); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ 11. märtsist
1996 (EÜT L 77 27.3.96); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ
autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta
infoühiskonnas (ELT L167, 22.06.2001, lk 0010–0019).
Autoriõiguse seadus tugineb Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (RT II
1994, 16/17, 49) (Pariisi 1971. a redaktsiooni), teose esitaja, fonogrammitootja ja
ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooni (Rooma 1961),
fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsva konventsiooni (Genf 1971)
ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu (Marrakeši lepingu) lisa 1C
intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (RT II 1999, 22, 123) sätetele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse
kohta saada hüvitist edasimüügi korral (ELT L 272, 13.10.2001, lk 32–36).
(31.05.2006 jõust.30.06.2006 RT I 2006, 28, 210)